PÕhagi BKOÜ vastu 25.05.2011.a. osanike koosoleku otsuse ja 27.06.2011.a. osanike koosoleku protokoll/otsuse nr. 1-5/2011-06-27 tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PÕ(isikukood XXX elukoht XXX ); Kostja: BKOÜ (registrikood XX, asukoht XX). Kostja esindaja: Kai Kaljaste, Kaljaste Law Office OÜ, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, tel: 6651 700, e-post: [email protected]
Menetluse liik või asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada BKOÜ 27.06.2011.a. osanike koosoleku otsuse nr. 1-5/2011-06-27 tühisus osas, millega valiti juhatuse liikmeteks PH ning kutsuti tagasi senine juhatuse liige AP.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(14)
1.Hagiavalduse kohaselt hageja omab kostja BKOÜ osadest 10% ehk 256 osa. Kostja osad on hageja ja tema abikaasa KÕ abielu kestel omandatud ühisvara koosseisu kuuluv vara, milline omandati XXX. a Pärnu notari Kristi Kivimägi poolt tõestatud osade müügilepingu alusel. BKOÜ osakapitali suuruseks on 2 560 eurot, millest hageja ja tema abikaasa ühisvara koosseisu kuulub 10%-i kostja osa, nimiväärtusega 256 eurot. Elektroonilise äriregistri B-kaardi kande kohaselt on BKOÜ omanikuna Äriregistrisse kantud hageja PÕ.
2.25.05.2011. a toimus kostja osanike koosolek, millise toimumise kutset ei ole kostja esindaja hagejale edastanud, mistõttu puudus hagejal võimalus realiseerida õigust osaleda äriühingu juhtimises. Kostja sai teada osanike koosoleku toimumisest peale koosoleku toimumist, mil tutvus Harju Maakohtu juures asuva äriregistri elektroonilises andmebaasis avaldatud andmetega sh 25.05.2011. a jõustunud põhikirjaga (lisa 3).
3.25.05.2011. a osanike koosoleku kutses nimetatud päevakorra kohaselt planeeriti muuta BKOÜ kehtivat põhikirja alljärgnevas: välistada ettevõtte osanike osade ostmisel senikehtinud ostueesõigus (p 2.3); suurendada ettevõtte juhatuse liikmete arvu seniselt ühelt kuni kolmeni (p 3.5); muuta juhatuse ametisoleku aega seniselt 5 aastalt määramata ajaks (p 3.5).
4.Reaalselt muudeti BKOÜ põhikirja osanike koosoleku päevakorras ja osanike otsuses sätestatust oluliselt enamas ulatuses kui koosoleku päevakorras nimetatud punktid seda võimaldasid. Antud tegevus ei ole õiguspärane ning kooskõlas äriseadustikuga, põhjusel, et koosoleku algset päevakorda koosoleku alguses ei muudetud. Kostja 27.01.2011. a muudetud põhikirjaga võrreldes oli 25.05.2011. a põhikirjas muudetud täiendavalt põhikirja punkti 2.2, 2.5 ja 3.2, millised muudatusettepanekud osanike 25.05.2011. a otsuses ning koosoleku kutses edastatud päevakorras ei kajastunud.
5.Äriregistri ettevõtjaportaalis avaldatud info kohaselt on 25.05.2011. a osanike koosoleku otsuse alusel tehtud kostja põhikirjas muudatuskanne, milline jõustus 25.05.2011. a.
6.Hageja seisukohal, et vastuvõetud otsused riivavad tema huve osanikuna, mistõttu on ta tuvastushagi esitamiseks õigustatud isik. Nii 25.05.2011. a, kui ka 27.06.2011. a toimunud koosolekud otsustusvõimelised. Hageja ei olnud koosoleku toimumisest teadlik. 25.05.2011. a toimunud koosoleku õiguspäraseks päevakorraks oli vaid koosoleku kutses nimetatud päevakord.
7.Hageja, kui vähemusosaniku huve kahjustavaks tuleb lugeda kostja põhikirja punktide 2.5 ja 3.2. muudatust. Kostja põhikirja otsuse vastuvõtmisele eelnevalt kehtinud redaktsiooni p 2.5 kohaselt võib osanik oma osa võõrandada teiste osanike eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodud säte oli põhikirja algselt lisatud põhjusega, mis täidab ettevõtte igapäevase majandustegevuse ladusat jätkumise eesmärki ning tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse.
8.Lisaks eeltoodule muudeti 25.05.2011. a otsuse vastuvõtmisele eelnenud põhikirja punkti 3.2, mille senikehtinud redaktsiooni kohaselt oli osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui osadega esindatud häältest osaleb koosolekul 50% ja enam häälte osakaalust. Juhul kui osanike koosolekul jagunevad osade hääled pooleks ja/või osanikud jäävad eriarvamusele, lähtuvad osanikud ettevõtte asutaja otsusest. Lähtuvalt osanike vahelisest osade jaotus suhtarvust so 40-4010-10 oli osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid ka juhul, kui osadega esindatud häältest osaleb koosolekul kaks osanikku, kes kahepeale omavad 50%-i osadega esindatud häältest, milline olukord oli kooskõlas poolte vahel senikehtinud põhimõttega. Poolte erimeelsuse korral tegi otsuse ettevõtte osanikust asutaja.
2(14)
9.Uue so 25.05.2011. a vastuvõetud osanike otsuse ning 25.05.2011. a jõustunud põhikirja p 3.2 kohaselt on osanike koosolek otsustusvõimeline, kui osadega esindatud häältest osaleb koosolekul vähemalt 51% häälte osakaalust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui seadusest tuleneb teisiti, siis kehtib seadusest tulenev enamushäälte nõue. Hääletada on lubatud ka elektrooniliselt ning elektrooniliselt hääletanud osanik/volitatud esindaja loetakse koosolekul osalejaks.
10.25.05.2011. a jõustunud põhikirja redaktsiooni p 3.2 kahjustab oluliselt hageja huve, sest lähtuvalt osade jaotusest on osanike koosolek otsustusvõimeline vaid ja ainult siis, kui osanike koosolekul osaleb vähemalt kolm osanikku, kellest kaks peavad olema ettevõtte 40%-i osade omanikud, mis tähendab, et vähemusosalust omavad osanikud ei saa realiseerida osaühingu juhtimisõigust ja seda isegi juhul, kui osanike koosolekul osaleb kolm so 2/3 osanikest, kellest kaks omavad 10%-i osaühingu osadest ning üks 40%-i osaühingu osadest, milline olukord on vähemusosanike suhtes ebamõistlik ning võrreldes eelmises põhikirjas sätestatust hageja huve oluliselt kahjustavam. Hageja hinnangul on 25.05.2011. a osanike otsus ja põhikirja uus redaktsioon pahatahtlikult vähemusosanikke kahjustav ning vastuolus kehtiva seadusega.
11.Lähtudes eeltoodust ning tuginedes ÄS §-le 1721, mille kohaselt juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning otsus on tühine vastavalt ÄS § 1771 lõikele 1.
12.ÄS § 171 lg 2 alusel koostatakse osanike koosolekul seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Hagejale teadaolevalt kostja osanike 25.05.2011. a toimunud koosolekul eelnimetatud nimekirja ei koostatud.
13.Juhatuse poolt määratud osanike koosolekul tehtud otsuse kohaselt otsustati muuhulgas välistada osaühingu osade võõrandamisel kolmandatele isikutele osanike suhtes kuni 25.05.2011. a kehtinud ostueesõigus (põhikirja p 2.3). Hageja hinnangul on eelnimetatud osanike otsus õigusvastane ning vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega sh kehtiva õigusega. ÄS § 149 lg 2 järgi osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest ning eelnimetatud seadusest tulenevat õiguse põhikirja alusel piiramine ei ole õiguspärane.
14.Väidetavalt edastas kostja seaduslik esindaja AP edastas hagejale 14.06.2011. a kostja osanike koosoleku kutse. 14.06.2011. a edastatud osanike koosoleku kutses sisaldus 27.06.2011. a toimuva osanike koosoleku päevakord. Koosoleku päevakorra kohaselt oli koosoleku päevakorra esimeseks punktiks BKOÜ juhatuse liikmete valimine. Juhatuse liikmete kandidaatideks olid üles seatud kandidaadid EP ja EP ning päevakorra 2. punktiks oli osanike sõnavõtud. Koosoleku toimumiskohaks oli BKOÜ juriidiline asukoht so XXX, Tallinn 3. korrusel asuv osaühingu büroo. 27.06.2011. a kell 11.00 toimunud koosolekul viibisid osanikud EP, EP ja AP – seega oli koosolekul esindatud osanike 90%-line häälteenamus. Hageja ja/või tema abikaasa koosolekul ei osalenud.
15.Harju Maakohtu registriosakonnale edastatud osanike protokoll/otsuses sisalduv osanike otsus erineb hagejale eelnevalt edastatud osanike koosoleku päevakorrast. Osanike koosoleku kutses nimetatud päevakorras ei sisaldunud olemasoleva juhatuse liikme tagasikutsumist ning tema asemele PH kandidatuuri seadmist ning juhatuse liikmeks nimetamist.
16.Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi teostas 13.07.2011. a registrikande, millise kande alusel oli alates 13.07.2011. a osaühingu BKOÜ juhatuse liikmeteks EP, EP ja PH.
17.Kostja BKOÜ kehtiva põhikirja p 3.6 järgi on osaühingu igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõikides toimingutes ainuisikuliselt v.a. kinnisvara üürimise, ostu-müügi vm võlaõigusliku lepingu sõlmimise; osaühingule mistahes rahalisi kohustusi kaasatoovate võlaõiguslike lepingute v.a koostöölepingud kindlustusandjatega, sõlmimise ning krediidiasutuste 3(14)
arveldustehingutega (v.a sularaha sissemakse) seonduvas, millistes toimingutes esindavatel juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Kohtunikuabi poolt teostatud kande kohaselt omavad EP, EPj a PH kõikides tehingutes osaühingu üksinda esindamise õigust.
18.27.06.2011. a toimunud koosoleku õiguspäraseks päevakorraks oli vaid koosoleku kutses nimetatud päevakord.
19.ÄS § 171 lg 2 alusel koostatakse osanike koosolekul seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja.
20.ÄS § 1712 lg 1 järgi koostab koosoleku kokkukutsuja iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 27.06.2011. a toimunud koosoleku osas otsuse eelnõud ei koostatud.
21.ÄS § 171 lg 5 järgi osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse analoogiat vastavalt ÄS § 304 1.– 6. lõigetes sätestatule. ÄS § 304 lg 1 p-de 2 ja 4-6 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas koosoleku toimumise aeg ja koht; päevakord; koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv ja koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu.
22.BKOÜ 27.06.2011. a osanike koosoleku protokoll/otsuses nr 1-6/2011-06-27 oli erinevalt koosoleku kutses nimetatust koosoleku toimumisajaks ja kohaks Tallinn. Koosoleku tegelikuks toimumiskohaks oli XXX, Tallinn 12915 aadressil asuv BKOÜ büroo. Seega üldsõnaline kanne kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega Tallinn on eksitav ning ebatäpne.
23.Otsus, mille kohaselt AP juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti ning PH juhatuse liikmeks nimetati ei ole õiguspärane ning on vastuolus ÄS § 171 1 lõigetes 1, 2 ja 3 kehtestatud põhimõtetega.
24.ÄS § 1711 lg 3 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. AP ei olnud koosoleku päevakorra muutmisele omapoolset nõusolekut andnud, mistõttu ei saadud päevakorra muutmiseks vajalikku so 9/10 osakapitali osadest ehk vähemalt 2304 häält kokku.
25.Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et 27.06.2011. a osanike koosoleku protokoll/otsuses nr 1-6/2011-06-27 nimetatud päevakorda ei võetud vastu juriidiliselt õiguspäraselt ning 27.06.2011. a toimunud osanike koosolekul oli õiguspärane otsustada vaid koosoleku nende päevakorra punktide raames, millised olid nimetatud 14.06.2011. a elektronpostiga osanikele edastatud kutses so BKOÜ juhatuse liikmete valimine eelnevalt üles seatud kandidaatide seast, kellena olid üles seatud EP ja EP.
26.27.06.2011. a osanike koosoleku otsuse/protokolli kohaselt said mõlemad üles seatud kandidaadid so E Pja EP võrdselt hääli, mis tähendab, et valituks osutunud kandidaat oleks tulnud valida liisuheitmise teel.
27.Hageja esitab alternatiivnõudena osanike 25.05.2011. a ja 27.06.2011. a osanike koosoleku protokoll/otsuse nr 1-6/2011-06-27 kehtetuks tunnistamise nõude osanike koosolekute otsuste vastuolu tõttu seadusega vastavalt ÄS § 178 lg 1.
4(14)
28.Hageja oma hagiavalduses kinnitas, et osanike koosoleku teade ei ole temani jõudnud. Osaühingu koosoleku kokkukutsumise teate kättesaamise kohta võib kohaldada analoogia korras aktsiaseltsi kohta käivaid vastavaid sätteid. ÄS § 294 lg 11 järgi võib koosoleku kokkukutsumise teate edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Osaühingu osanike senise praktika kohaselt on osanike koosoleku teateid edastatud nii elektrooniliselt, kui ka tavapostiga. Osanike koosoleku toimumise teate elektroonilise edastamise korral on hageja senise praktika kohaselt saatnud kostjale ka vastavasisulise kinnituse teate kättesaamisest. Käesoleval juhul so 25.05.2011. a koosoleku toimumise teate osas kostja eelnimetatud kinnitust ei saanud, mis tähendab, et kostja ei lähtunud koosoleku kokkukutsumise teate väljastamisel kehtivast õiguslikust regulatsioonist ÄS § 294 lg11 mõistes.
29.Kostja oma vastulauses hagiavaldusele viitab asjaolule, et hageja ei ole toonud välja põhjust, miks ta ei ole osanike koosoleku teadet kätte saanud. Hageja ei oma infot, miks kostja poolt väidetavalt edastatud osanike koosoleku teade ei ole temani jõudnud ning võib eelnimetatud põhjused vaid hüpoteetiliselt oletada (a la postkasti mahu täituvuse, tarkvara süsteemihäire vm hagejast mitteoleneva asjaolu tõttu). Kostja on lisanud oma vastulausele hagiavaldusele kostja esindaja poolt hagejale edastatud e-kirja, millest nähtub hageja ning tema abikaasa e-posti aadressid.
30.Hageja peab vajalikuks täiendavalt ära märkida, et väidetavalt edastas kostja muutmisele kuuluva põhikirja teksti redaktsiooni kõikidele osanikele sh hagejale ja hageja abikaasale KÕ e-postiga, kuid et hageja ning tema abikaasa ei saanud kätte osanike koosoleku toimumise teadet, ei olnud hagejal võimalik eelnimetatud ajavahemikul edastatud põhikirja teksti nn projekti samuti kätte saada.
31.Hageja ei ole 25.05.2011. a ja 27.06.2011. a osanike koosoleku protokoll/otsuses nr 1-6/2011-0627 nimetatud päevakorda ning päevakorra alusel tehtud otsust heaks kiitnud.
32.Kostja on oma vastulause p-s 3.3 märkinud, et hagiavalduses on hageja korduvalt viidanud endale kui juhatuse liikmele. Hageja hinnangul on tegemist inimliku eksimusega, millise palub hageja kohtul jätta tähelepanuta.
33.Hageja peab vajalikuks ära märkida, et ei ole aktsepteerinud kostja 25.05.2011. a ja 27.06.2011. a otsuseid ning juhatust selle 27.06.2011. a koosoleku otsuse järgses koosseisus. Eelnimetatud asjaolu kinnitab hageja sellega, et kostja osanikud EP, EP ja AAOÜ juhatuse liige PH üritasid 05.09.2011. a osanike koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt 13.09.2011. a toimuval osanike koosolekul tagantjärele heaks kiita 27.06.2011 a. otsust. Põhjusel, et eelnimetatud osanike koosolekul jagunesid hääled vastavalt suhtega 50%-i otsuse vastuvõtmise poolt (vastavalt EP, EP ja AAOÜ juhatuse liige PH) ja 50%- i otsuse vastuvõtmise vastu (vastavalt AP ja hageja esindaja KÕ), jäi eeltoodud päevakorrapunkti osas otsus vastu võtmata.
34.Kostja väide, mille kohaselt Harju Maakohtu juures asuv registriosakond tegi kande juhatuse liikmete kande muutmise õiguspäraselt ja õigustatult ei ole asjakohane, sest Harju Maakohtu registriosakond on kostja osanikule AP esitatud seisukoha alusel kinnitanud, et nemad ei kontrolli kandeotsuste aluseks tehtud otsuste vastuvõtmise õiguspärasust ning tegemist on vaid tehnilise registriga.
35.Kostja seisukohad
36.17.05.2011.a. saatis ühingu senine juhatuse liige AP ühingu kõigile osanikele elektronposti kaudu kutse 25.05.2011.a. toimuval ühingu osanike koosolekul osalemiseks. Koosoleku kutses märgitu 5(14)
kohaselt oli päevakorras põhikirja muutmine ja kutsele oli lisatud põhikirja uue redaktsiooni eelnõu.
37.25.05.2011.a. toimus kostja osanike koosolek. Koosolekul osalesid ühingu osanikud AP, EP ja EP, kellele kuuluvate osadega oli esindatud 90% kõikide osadega määratud häältest (AP osa nimiväärtusega 1024 eurot ehk 40%, EP osa nimiväärtusega 1024 eurot ehk 40% ja EP osa nimiväärtusega 256 eurot ehk 10%), koosolekust ei võtnud osa osanik PÕ. Koosolek oli otsustusvõimeline.
38.25.05.2011.a. võtsid kõik koosolekul osalenud osanikud üksmeelselt vastu otsuse muuta põhikiri koosoleku kutsele lisatud kujul. 25.05.2011.a esitas kostja juhatuse liige AP Harju Maakohtu registriosakonnale ettevõtjaportaali kaudu kandeavalduse 25.05.2011.a. põhikirja muudatuste registrisse kandmiseks. Kanne registrisse uue põhikirja kohta tehti 25.05.2011.a.
39.14.06.2011.a. saatis kostja senine juhatuse liige AP kostja kõigile osanikele kutse 27.06.2011.a. toimuval osanike koosolekul osalemiseks. Koosoleku kutses märgitu kohaselt oli päevakorras juhatuse liikmete valimine ning juhatuse poolt olid kutses liikmekandidaatidena üles seatud EP ja EP. 27.06.2011.a. toimus kostja osanike koosolek. Koosolekul osalesid kostja osanikud AP, EP ja EP, kellele kuuluvate osadega oli esindatud 90% kõikide osadega esindatud häältest (AP osa nimiväärtusega 1024 eurot ehk 40%, EP osa nimiväärtusega 1024 eurot ehk 40% ja EPosa nimiväärtusega 256 eurot ehk 10%).
40.27.06.2011.a. võeti osanike koosolekul vastu järgmised otsused: Kutsuda tagasi senine juhatuse liige AP; Valida juhatuse liikmeteks EP, EP ning PH.
41.Otsuste poolt hääletasid osanikud EP ja EP(vastavalt 1024 ja 256 häält) ning vastu AP (1024 häält). Seega hääletas otsuste vastuvõtmise poolt üle poole koosolekul esindatud häältest. 27.06.2011.a esitasid kostja juhatuse liikmed Harju Maakohtu registriosakonnale ettevõtjaportaali kaudu kandeavalduse 27.06.2011.a. koosolekul vastuvõetud juhatuse muudatuste registrisse kandmiseks. Kanne registrisse juhatuse muudatuste kohta tehti 13.07.2011.a. 25.05.2011.a. osanike koosolek
42.Hagiavalduses väidab hageja, et 25.05.2011.a toimunud osanike koosoleku kutset ei ole talle edastatud ning hagejal puudus võimalus realiseerida talle ÄS §-s 148 lg 5 sätestatud õigust osaleda äriühingu juhtimises. Samuti väidab hageja, et sai teada osanike koosoleku toimumisest peale koosolekul vastuvõetud otsuste alusel kannete tegemist äriregistrisse. Hageja vastavasisulised väited ei vasta tõele. Osanike koosoleku kutse on toimetatud hagejale seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras, koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud..
43.Antud juhul edastati kutse koosolekul osalemiseks, koosoleku päevakord ning uue põhikirja eelnõu kõikidele osanikele 17.05.2011.a. e-kirja teel, osanike elektronposti aadressidele XXX; XXX; XXX ja XXX, muuhulgas edastati kutse nii hageja kui ka tema abikaasa elektronposti aadressidele (lisa 3, 17.05.2011.a. AP e-kiri, koosoleku kutse). Seega oli koosolek kokku kutsutud seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel.
44.Kutse on edastatud hageja ja tema abikaasa elektronposti aadressidele, mille nad ise on ühingule avaldanud, muuhulgas märgib hageja ka hagiavalduses enda e-posti aadressiks sama aadressi, kuhu koosoleku kutse on saadetud. Hageja ega tema abikaasa ei ole teavitanud ühingut erinevast elektronposti aadressist. Ühing on varasemalt suhelnud hageja ja tema abikaasaga samade elektronposti aadresside kaudu ja hageja on alati kirjad kätte saanud ning nendele ka vastanud. Samuti ei saanud ühing kummalti elektronposti aadressilt veateadet või automaatteadet, ei kirjad ei ole kohale toimetatud või viibivad adressaadid teatud aja eemal ja ei loe oma elektronposti. Kostja ei vastuta selle eest, et osanik oma elektronpostile saabuvaid teateid ei loe või on viivituses 6(14)
talle saadetud kirjade vastuvõtmisega muudel põhjustel. Isegi juhul, kui hageja ja/või tema abikaasa tõepoolest nimetatud e-kirja kätte ei saanud, ei teadnud kostja ega pidanudki teadma, et ühingule teavitatud elektronpostile saadetud kirjad hagejani ei jõua. Kuivõrd hageja ja tema abikaasa e-posti domeenid asuvad erinevates serverites, on ebatõenäoline, et mõlemale aadressile kutse kohale ei jõudnud. Seega ei pidanud ühing tegema täiendavaid järelpärimisi kutse kättesaamise kohta, vaid kostjal on alust arvata, et hageja sai koosoleku kutse kätte, kuid jättis kinnituse kättesaamise kohta edastamata. Kostja poolt on täidetud kõik ÄS §-s 172 sätestatud nõuded osanike koosoleku kokkukutsumise teatele ja teate edastamisele.
45.Ühingu ja osanike vahel väljakujunenud praktika kohaselt edastati muuhulgas osanike koosolekute kutsed alati elektronposti teel. Nii varasemalt kui ka hiljem on hageja alati elektronpostile saadetud koosolekute kutsed kätte saanud. Seega ei ole alust väita, et hagejale koosoleku kutset ei edastatud ning tal puudus võimalus oma õiguste teostamiseks.
46.Vaatamata hageja väitele, et ta ei ole koosoleku kutset kätte saanud, on kutse koos digitaalallkirja kinnituslehega lisatud hagiavaldusele (hagiavalduse lisa 5), mis kinnitab kostja väiteid, et kutse on edastatud kõikidele osanikele, kaasa arvatud hagejale ning hageja on kutse ka kätte saanud.
47.Hageja väidab, et tegelikkuses muudeti ühingu põhikirja suuremas ulatuses, kui koosoleku päevakorras olevad punktid seda võimaldasid. Kostja hageja vastavasisulise väitega ei nõustu.
48.17.05.2011.a elektrooniliselt edastatud koosoleku kutse kohaselt oli koosoleku päevakorrapunktina 1 märgitud ühingu põhikirja muutmine ning juhatuse ettepanekud muudetavate punktide kohta. Saadetud kutsele oli osanikele tutvumiseks lisatud ka põhikirja uus redaktsioon. Seega oli koosolekul arutamisele tulevad küsimused osanikele piisavalt selgelt teatavaks tehtud.
49.Lisaks soovib kostja põhikirja punkt 3.2. muutmise kohta selgitada järgmist. Põhikirja punkt 3.2. varasem sõnastus oli seadusega vastuolus ning sellest tulenevalt otsustas tollane juhatuse liige AP teha osanikele ettepaneku põhikirja seadusega vastavusse viimiseks. ÄS § 170 sätestab, et osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kõikide osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Seega näeb äriseadustik ette võimaluse sätestada ühingu põhikirjas äriseadustikust erinevalt suurema häälteenamuse nõuet, väiksema kvoorumi sätestamist äriseadustik ette ei näe. Kuivõrd selline säte kahjustaks lisaks vastuolule seadusega ka osanike huve, tegi senine juhatuse liige AP (kes on ühtlasi ka ühingu 40% osade omanik ning asutaja) ettepaneku põhikirja seadusega vastavusse viimiseks. ÄS § 139 lg 2 sätestab, et juhul kui põhikiri on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadust.
50.Põhikirja punkti 2.3. muutmise kohta soovib kostja märkida järgmist. Alates 01.01.2011.a kehtivate äriseadustiku muudatuste kohaselt vastavalt ÄS §-le 149 lg 3 võib põhikirjaga ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti.
51.Juhul kui kohus leiab, et esinevad mistahes 25.05.2011.a. osanike koosoleku otsuse tühisuse või kehtetuse alused, soovib kostja lisaks eeltoodule tugineda põhikirja muudatuste vastuvõtmise tõendamisel ka 04.05.2011.a. vastuvõetud osanike otsusele, mis korraldati senise juhatuse liikme AP poolt ning võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Nimelt saatis AP juba 04.05.2011.a. elektrooniliselt osanike otsuse eelnõu ja põhikirja uue redaktsiooni, mis sisaldasid sarnaseid muudatusi 25.05.2011.a. osanike koosolekul otsustatuga (lisa 5, 04.05.2011.a. AP e-kiri, e-kirjale lisatud osanike otsuse projekt ja põhikirja uus redaktsioon). Põhikirja muutmise poolt hääletasid osanikud AP, EP ja EP(lisa 6, 04.05.2011 otsus), osanik PÕ jättis oma hääle andmata ja seega loeti otsusele vastu hääletanuks. Seega võtsid osanikud juba 04.05.2011.a. koosolekut kokku kutsumata vastu vaidlusalused põhikirja muudatused. ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus osanike otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekut kokku kutsumate osanike otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei 7(14)
teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. ÄS § 174 lg 2 kohaselt on osanike otsus, mis tehakse osanike koosolekut kokku kutsumata, vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. ÄS § 175 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus, kui see tehakse ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ühingu põhikirja punkt 3.4. näeb selgesõnaliselt ette põhikirja muutmise otsustamise võimaluse ilma koosolekut kokku kutsumata ning sätestab selliseks puhuks 2/3 poolthäälte nõude. Seega võeti osanike otsus põhikirja muutmiseks vastu juba 04.05.2011.a. ilma osanike koosolekut pidamata, mille poolt hääletas 90% osadega esindatud häältest.
52.Kostja senine juhatuse liige AP on esitanud 09.05.2011.a läbi ettevõtjaportaali äriregistrile kandeavalduse 04.05.2011.a. osanike poolt vastuvõetud põhikirja muudatuste registreerimiseks (lisa 7, väljatrükk äriregistri elektroonilisest andmebaasist. BKOÜ, esitatud dokumendid). Kogu eeltoodule on kinnituseks ka asjaolu, et äriregister tegi põhikirja muudatuste registreerimiseks kande 25.05.2011.a., mis tõendab seda, et kande aluseks olevad dokumendid vastasid seaduse nõuetele. Juhul kui kohus leiab, et esinevad alused 25.05.2011.a. vastuvõetud osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, palub kostja kohtul tuvastada 04.05.2011.a. kehtivus. 27.06.2011.a. osanike koosolek
53.Tollane juhatuse liige AP edastas ühingu osanikele 14.06.2011.a. kutse 27.06.2011. toimuval osanike koosolekul osalemiseks ning 27.06.2011.a. toimunud osanike koosolek oli otsustusvõimeline.
54.Hageja väidab, et koosolekul vastuvõetud otsused erinesid osanikele koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorrapunktidest. Kostja vastavasisulise hageja väitega ei nõustu.
55.Koosoleku kokkukutsumine teate kohaselt oli koosoleku päevakorras juhatuse liikmete valimine ning juhatuse poolt olid juhatuse liikmete kandidaatidena üles seatud EP ning EP. Hageja möönab hagiavalduses, et kutses ei olnud märgitud, mitu juhatuse liiget koosolekul valitakse. Seega oli päevakorras juhatuse liikmete valimine ning juhatuse ettepanek kandidaatide kohta. Juhatuse liikmete valimine sisaldab nii uute juhatuse liikmete nimetamist kui ka seniste juhatuse liikmete tagasikutsumist. Teates märgitud informatsioon oli piisav selleks, et kui osanikul oleks tekkinud küsimusi, siis oleks tal olnud võimalus need juhatusele esitada. Hageja ei kasutanud õigust saada päevakorrapunkti kohta lisateavet ega võtnud ka koosolekust osa.
56.Toimunud koosolekul kinnitasid koosolekul osalevad osanikud ühehäälselt päevakorrapunkti “juhatuse liikmete valimine“. Osanik EP tegi nimetatud päevakorrapunkti raames ettepaneku juhatuse muutmiseks selliselt, et kutsutaks tagasi senine juhatuse liige AP ja valida uuteks juhatuse liikmeteks EP, EP ja PH. Seega ei muudetud koosolekul kutses märgitud päevakorda, vaid täpsustati isikuid keda valida juhatuse liikmeteks. Ettepanekut hääletati ning 55,56% koosolekul osalenud osanike poolthäältega võeti nimetatud otsus vastu.
57.Kostja arvates oli koosoleku teates arutamisele tulev küsimus selgelt ja üheselt näidatud ning kostja arvates ei ole juhatuse poolt tehtud ettepanek uute juhatuse liikmete kandidaatide kohta osanikele siduv. Osanikel on õigus juhatuse liikmete valimise päevakorrapunkti raames uusi kandidaate üles seada ning nende poolt või vastu hääletada, samuti teha ettepanekuid seniste juhatuse liikmete tagasikutsumiseks.
58.Hageja väidab, et õiguspäraseks ei saa lugeda ka EP ja EP’i valimist juhatuse liikmeteks, kuna väidetavalt said mõlemad kandidaadid võrdselt hääli ning oleks tulnud vitsata liisku. Kostja hageja vastavasisulise väitega ei nõustu. Koosolekul hääletati kõiki juhatuse liikme kandidaate 8(14)
koos ehk siis kõik ülesseatud juhatuse liikme kandidaadid said 1280 poolt- ning 1024 vastuhäält. Seetõttu ei olnud ka vajalik liisu heitmine.
59.Hageja väidab, et kostja esindajad hoidsid tema 27.06.2011.a. toimunud osanike koosolekul vastuvõetud otsuse sisust teadmatuses enam kui kuu aja vältel. Hageja vastavasisuline väide ei vasta tegelikkusele. 27.06.2011.a. toimunud osanike koosoleku otsused ja protokoll oli kõigile osanikele tutvumiseks kättesaadav ühingu asukohas vahetult peale selle koostamist, s.o. alates 27.06.2011.a. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kunagi vastavasisulist nõuet protokolli ja otsusega tutvumiseks ühingule esitanud kuigi oli teadlik osanike koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ning soovi korral oleks tal olnud võimalus otsusega tutvuda.
60.Hageja nõustumist EP, EP’i ja PH’i valimisega ühingu juhatuse liikmeteks kinnitab ka asjaolu, et hageja on hilisemalt tunnustanud juhatuse poolt saadetud osanike koosoleku kutseid ning sellistel koosolekutel ka osalenud. Hageja ei ole sellistel koosolekutel kordagi viidanud, et juhatusel puudub pädevus koosolekute kokkukutsumiseks, millega hageja on sisuliselt tunnustanud EP, EP’i ja PH’i tegutsemist juhatuse liikmetena.
61.Ühingu 13.09.2011.a. osanike koosolekul hääletas hageja poolt EPja EP’i valmisel ühingu esindajateks AP’ga õigusvaidluse pidamisel, mille põhjenduseks oli see, et E ja EP olid 27.06.2011.a. osanike koosoleku toimumise ajal juhatuse liikmed. Sellega on hageja tunnustanud nimetatud isikute tegutsemist ühingu juhatuse liikmetena.
KOHTU PÕHJENDUSED
62.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
63.Kohus tuvastas, et hagejale kuulub BKOÜ osadest 256 osa. Kostja osad on hageja ja tema abikaasa KÕ abielu kestel omandatud ühisvara koosseisu kuuluv vara. BKOÜ osakapitali suuruseks on 2 560 eurot, millest hageja ja tema abikaasa ühisvara koosseisu kuulub 10%-i kostja osa, nimiväärtusega 256 eurot. BKOÜ 256 osa omanikuna on äriregistrisse kantud hageja.
64.17.05.2011.a. saatis ühingu senine juhatuse liige AP ühingu kõigile osanikele elektronposti kaudu kutse 25.05.2011.a. toimuval ühingu osanike koosolekul osalemiseks. Koosoleku kutses märgitu kohaselt oli päevakorras põhikirja muutmine.
65.25.05.2011.a. toimus kostja osanike koosolek. Koosolekul osalesid ühingu osanikud AP (40 % osadest), EP(10 % osadest) ja EP(40 % osadest), kellele kuuluvate osadega oli esindatud 90% kõikide osadega määratud häältest. Koosolek oli otsustusvõimeline. 25.05.2011.a. koosolekul võtsid osanikud üksmeelselt vastu otsuse muuta põhikiri. 25.05.2011.a esitas kostja juhatuse liige AP Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse 25.05.2011.a. põhikirja muudatuste registrisse kandmiseks ja kanne registrisse uue põhikirja kohta tehti 25.05.2011.a.
66.14.06.2011.a. saatis kostja senine juhatuse liige AP kostja kõigile osanikele kutse 27.06.2011.a. toimuval osanike koosolekul osalemiseks. Koosoleku kutses märgitu kohaselt oli päevakorras juhatuse liikmete valimine ning juhatuse poolt olid kutses liikmekandidaatidena üles seatud EP ja EP. 27.06.2011.a. toimus kostja osanike koosolek. Koosolekul osalesid kostja osanikud AP, EP ja EP, kellele kuuluvate osadega oli esindatud 90% kõikide osadega esindatud häältest. 27.06.2011.a. võeti osanike koosolekul vastu järgmised otsused: Kutsuda tagasi senine juhatuse liige AP; Valida juhatuse liikmeteks EP, EP ning PH.
67.Otsuste poolt hääletasid osanikud EP ja EP(vastavalt 1024 ja 256 häält) ning vastu AP (1024 häält). 27.06.2011.a esitasid kostja juhatuse liikmed Harju Maakohtu registriosakonnale 9(14)
ettevõtjaportaali kaudu kandeavalduse 27.06.2011.a. koosolekul vastuvõetud juhatuse muudatuste registrisse kandmiseks. Kanne registrisse juhatuse muudatuste kohta tehti 13.07.2011.a.
68.Hageja palub tuvastada BKOÜ 25.05.2011.a. osanike koosoleku otsuse tühisus või selle nõude põhjendamatuse korral alternatiivselt tunnistada 25.05.2011.a. osanike koosoleku kõik otsused kehtetuks. Hageja palub ka tuvastada BKOÜ 27.06.2011.a. osanike koosoleku otsuse nr. 15/2011-06-27 tühisus. Kohus hindab esmalt hageja esimest nõuet koos selle alternatiiviga (I) ning seejärel hageja teist nõuet (II). I
69.TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Vastavalt TsÜS § 38 lg 1 huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist Hageja esimese nõude esimene alternatiiv tugineb TsÜS §-le 38 lg-le 2 ning teine alternatiiv TsÜS §-le 38 lg-le 1.Hageja nõude hindamiseks analüüsib kohus esmalt kas kostja on teate 25.05.2011.a. osanike koosoleku toimumise kohta kätte saanud (a) ja seejärel kas 25.05.2011.a. osanike koosolekul on vastu võetud otsuseid päevakorras näitamata küsimustes (b). Seejärel hindab kohus hageja alternatiivnõude raames, kas 25.05.2011.a. osanike koosolekul vastu võetud otsused on osaliselt või täielikult vastuolus seadusega (c). (a)
70.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on teate 25.05.2011.a. osanike koosoleku toimumise kohta kätte saanud.
71.Osanike koosolekust teavitamist reguleerib ÄS § 172 lg 1. Vastavalt ÄS § 172 lg 1 juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kohtuasjas 3-2-1-6-03 p-s 13 on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 172 järgi kannab kohaletoimetamise riski osanik ise. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kättesaamata jäämine näiteks põhjusel, et osanike nimekirja kantud aadressil osanik seda kätte ei saa ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks osaühingule koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele saadetud kutse ta kätte saab. ÄS § 172 sõnastus ei ole kutse kättesaamise riski sätestavas osas viidatud kohtuasja lahendamise ajaga võrreldes muutunud, seega on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka täna. Varasemaga võrreldes on ÄS § 172 lg 1 ls 1 lisandunud võimalus saata osanikule kutse ka elektronposti aadressil. Kohus leiab, et ÄS § 172 lg 1 mõttest tulenevalt võib äriühing saata koosoleku toimumise teate ka talle teadaoleval elektronposti aadressil, sõltumata sellest, kas see on kantud osanike nimekirja ÄS § 182 tähenduses ning ka sellisel juhul tuleb eeldada, et teate kaotsimineku riski kannab osanik.
72.Seega ei kehti osanike koosolekust teavitamisel tavapärane tahteavalduse kättetoimetamise regulatsioon, mis on sätestatud TsÜS §-s 69 ja mille kohaselt on oluline tõendada seda, et adressaadil on mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda.
10(14)
73.Kohus on seejuures seisukohal, et osanike koosolekust teavitamisele ei kuulu kohaldamisele analoogia korras aktsiaseltsi kohta käivad vastavad ÄS sätted. ÄS § 294 lg 11 järgi teate elektroonilise edastamise korral loetakse teade lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Osaühingu puhuks sarnast reeglit ette nähtud ei ole ning kohus on seisukohal, et tegemist ei ole seadusandja tahtmatu lüngaga, vaid teadliku valikuga, mis tuleneb sellest, et osaühingu juhtimine on eelduslikult vähem formaalsem.
74.TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kostjal seega tõendada, et ta on saatnud koosoleku toimumise teate talle teadaoleval hageja elektronposti aadressil ja et ei olnud põhjust eeldada, et teade ei ole kätte saadud.
75.AP elektronkirjast (tl 70) nähtub, et AP on kostja juhatuse liikmena saatnud hagejale kutse osanike koosolekule 17.05.2011. Vaidlust ei ole selles, et teade on saadetud hageja elektronpostiaadressil XXX ning et nimetatud aadressi on hageja kasutanud kostjaga suhtlemiseks ka varasemalt. Käesoleval juhul ei ole kostja ega hageja väitnud, et hageja elektronposti aadress oleks kantud osanike nimekirja ÄS § 182 tähenduses, kuid samas ei ole kumbki pool tuginenud ka sellele, et peale vaidlusaluse elektronposti aadressi oleks hageja teatanud kostjale mõne muu elektronposti aadressi. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on viidatud elektronposti aadressi kostjale teatavaks teinud ning on kostjaga varasemalt sellelt aadressilt teateid vahetanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja jaoks oli nimetatud elektronposti aadress ainus hageja poolt talle teatavaks tehtud elektronposti aadress.
76.Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et poolte vahel oli tavaks, et elektronkirja saamise korral saatis hageja alati kättesaamise kinnituse. Isegi kui selline tava oleks eksisteerinud, ei oleks kostja selle valguses eksinud heade kommete vastu, kuivõrd kostjale ei olnud avaldatud ühtegi teist elektronpostiaadressi, millel kostja oleks saanud teate saata ning isegi sellisest tavast ei saaks tuleneda kohtu arvates kostja kohustust saata teade täiendavalt kirjalikus vormis.
77.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja on hagejat nõuetekohaselt teavitanud osanike koosoleku toimumisest. (b)
78.Järgnevalt analüüsib kohus, kas 25.05.2011.a. osanike koosolekul on vastu võetud otsuseid päevakorras näitamata küsimustes.
79.ÄS § 172 lg 2 sätestab, et teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. ÄS § 172-1 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Vastavalt ÄS § 171-1 lg 3 küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-22-08, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Kohus märgib, et koosoleku päevakorrast tuleneva pädevuse ületamise hindamisel tuleb lähtuda päevakorranõude eesmärgist ning hinnata, kas osanikul oli antud olukorras mõistlik võimalus otsustamisele tulevate küsimuste ringi ette näha ja kas päevakorra ebamäärasus võis mõjutada osaniku võimalusi üldkoosolekul osaleda.
80.Koosoleku kutsest (tl 27) nähtub, et osanike koosoleku kutses nimetatud päevakorra kohaselt planeeriti muuta BKOÜ kehtivat põhikirja alljärgnevas: 11(14)
välistada ettevõtte osanike osade ostmisel senikehtinud ostueesõigus (p 2.3); suurendada ettevõtte juhatuse liikmete arvu seniselt ühelt kuni kolmeni (p 3.5); muuta juhatuse ametisoleku aega seniselt 5 aastalt määramata ajaks (p 3.5). Reaalselt muudeti täiendavalt põhikirja punkte 2.2, 2.5 ja 3.2, mis seondusid osakapitali, osa võõrandamisega ja osanike koosoleku kvoorumiga. Muudetud põhikirja p 2.2. kohaselt oli osa eest võimalik tasuda ka mitterahalise sissemaksega. Muudetud põhikirja p 2.5 kohaselt kaotati nõue, et osanik võib osa võõrandada vaid kahe osaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Muudetud põhikirja p 3.2 kohaselt suurendati osanike koosoleku kvoorumit 50 %-lt 51 %-le ja kaotati ettevõtte asutaja nn kuldne hääl.
81.Koosoleku kutsest nähtub, et kutsele on lisatud osaühingu põhikirja uus versioon. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on kutse koos sellele lisatud dokumentidega nõuetekohaselt hagejale edastanud ja et hagejat tuleb lugeda talle esitatud dokumentidest teadlikuks. Vaidlust ei ole selles, et kutsele lisatud põhikirja redaktsioon vastab sellele, mida hääletati osanike koosolekul ja mis esitati äriregistrile. Seega oli hagejal võimalik kutsele lisatud põhikirja projektiga tutvudes teada saada põhikirja muudatuste täpsem sisu.
82.Kohus leiab, et kuigi koosoleku kutses esitatud põhikirja muudatuste loetelus ei sisaldunud p-de 2.2, 2.5 ja 3.2 muudatused ja seega oli päevakord näidatud ebamääraselt, siis ei ole tegemist olulise rikkumisega, mis tooks kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse, kuivõrd hagejal oli võimalik kutsele lisatud põhikirja projektiga tutvudes teada saada põhikirja muudatuste täpsem sisu. Täiendavalt märgib kohus, et kuna koosolekul osalesid ühingu osanikud AP, EP ja EP, kellele kuuluvate osadega oli esindatud 90% kõikide osadega määratud häältest ning kõik osalejad nõustusid ka põhikirja p-de 2.2, 2.5 ja 3.2 muutmisega, siis sellega on osanikud sisuliselt nõustunud ka päevakorra täiendamisega ÄS § 171-1 lg 3 kohaselt.
83.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et 25.05.2011.a. osanike koosoleku päevakorra teatavaks tegemisel ei ole toimunud selliseid rikkumisi, mis oleks kaasa toonud koosoleku otsuste tühisuse. (c)
84.Järgnevalt hindab kohus hageja alternatiivnõude raames, kas 25.05.2011.a. osanike koosolekul vastu võetud otsused on osaliselt või täielikult vastuolus seadusega. Hageja väitel on vastuolus seadusega põhikirja muudatused p-des 2.3 ja 3.2.
85.Osanike koosolekul tehtud otsuse kohaselt otsustati välistada osaühingu osade võõrandamisel kolmandatele isikutele osanike suhtes kuni 25.05.2011. a kehtinud ostueesõigus (põhikirja p 2.3). Hageja hinnangul on eelnimetatud osanike otsus õigusvastane ning vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega sh kehtiva õigusega. Kohus ei nõustu hagejaga, kuivõrd alates 01.01.2011.a kehtiva ÄS §-le 149 lg 3 redaktsiooni kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti.
86.Hageja väitel 25.05.2011. a jõustunud põhikirja redaktsiooni p 3.2 kahjustab oluliselt hageja huve, sest lähtuvalt osade jaotusest on osanike koosolek otsustusvõimeline vaid ja ainult siis, kui osanike koosolekul osaleb vähemalt kolm osanikku, kellest kaks peavad olema ettevõtte 40%-i osade omanikud, mis tähendab, et vähemusosalust omavad osanikud ei saa realiseerida osaühingu juhtimisõigust ja seda isegi juhul, kui osanike koosolekul osaleb kolm so 2/3 osanikest, kellest kaks omavad 10%-i osaühingu osadest ning üks 40%-i osaühingu osadest, milline olukord on vähemusosanike suhtes ebamõistlik ning võrreldes eelmises põhikirjas sätestatust hageja huve oluliselt kahjustavam. Kohus hagejaga ei nõustu. Põhikirja uue redaktsiooni p 3.2 sätestab osanike koosoleku kvoorumi suhtes väga tavapärase regulatsiooni, mis ei ole väikeosanikke ebamõistlikult kahjustav ega seadusega vastuolus.
12(14)
87.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue tuvastada BKOÜ 25.05.2011.a. osanike koosoleku otsuse tühisus või selle nõude põhjendamatuse korral alternatiivselt tunnistada 25.05.2011.a. osanike koosoleku kõik otsused kehtetuks tuleb jätta rahuldamata. II
88.Hageja palub ka tuvastada BKOÜ 27.06.2011.a. osanike koosoleku otsuse nr. 1-5/2011-06-27 tühisus.
89.TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. ÄS § 172 lg 2 sätestab, et teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. ÄS § 172-1 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Vastavalt ÄS § 171-1 lg 3 küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-22-08, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Kohus märgib, et koosoleku päevakorrast tuleneva pädevuse ületamise hindamisel tuleb lähtuda päevakorranõude eesmärgist ning hinnata, kas osanikul oli antud olukorras mõistlik võimalus otsustamisele tulevate küsimuste ringi ette näha ja kas päevakorra ebamäärasus võis mõjutada osaniku võimalusi üldkoosolekul osaleda.
90.Otsuse tühisuse suhtes kuulub kohaldamisele ka TsÜS § 85. Vastavalt TsÜS § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Päevakorranõude rikkumisel on koosoleku otsused tühised osaliselt. Päevakorda ületavas osas on otsused tühised, kuid päevakorraga kooskõlas olevad otsused on vastu võetud kehtivalt juhul kui võib eeldada, et need oleksid vastu võetud ka ilma tühiste otsusteta.
91.Koosoleku kutsest (tl 31) nähtub, et koosoleku päevakorraks oli: BKOÜ juhatuse liikmete valimine: BKOÜ juhatuse liikmekandidaatideks on üles seatud: EP EP.
92.27.06.2011.a. võeti osanike koosolekul vastu järgmised otsused: • Kutsuda tagasi senine juhatuse liige AP; • Valida juhatuse liikmeteks EP, EP ning PH.
93.Kohus leiab, et vastuvõetud otsused ei vasta täiel määral päevakorras märgitule. Et päevakorras olid liikmekandidaatide nimed konkreetselt ära näidatud, võis osanik kutset mõistlikult tõlgendades eeldada, et otsus võetakse vastu üksnes kahe nimetatud kandidaadi suhtes. Selline päevakorra sõnastus ei võimalda valida juhatuse liikmeks täiendavaid isikuid või veel vähem tagasi kutsuda olemasolevaid juhatuse liikmeid. Sellisena pidi koosoleku päevakorda mõistma ka ühingu juhatus, kelleks oli ainuisikuliselt AP ning kes hääletas osanikuna enda tagasikutsumise vastu. Kuivõrd juhatuse koosseis on üldiselt osanike jaoks olulise tähtsusega küsimus ja oli antud juhul osanikele oluliseks lahkarvamuse objektiks, siis tuleb päevakord selles küsimuses näidata täpselt ja see ei tohi olla eksitav või liigselt ebamäärane. Käesoleval juhul jäi ilmselgelt 13(14)
ebamääraseks küsimus, kas lisaks kahele ülesseatud kandidaadile on koosolekul kavas teha veel mingeid muudatusi juhatuses ning selles olukorras oli mõistlik eeldada, et muid muudatusi juhatuses ei kavandata. Seega ei olnud koosolek pädev võtma vastu otsust valida juhatuse liikmeteks PHning kutsuda tagasi senine juhatuse liige AP.
94.Kohus märgib, et päevakorda ei saa lugeda täiendatuks ÄS § 171-1 lg 3 alusel. AP ei olnud koosoleku päevakorra muutmisele omapoolset nõusolekut andnud, mistõttu ei saadud päevakorra muutmiseks vajalikku so 9/10 osakapitali osadest ehk vähemalt 2304 häält kokku.
95.Kohus leiab, et koosoleku osa otsuste tühisus ei toonud käesoleval juhul kaasa päevakorrale vastava osa tühisust, sest võib eeldada, et osanikud oleksid valinud juhatuse liikmeteks EP ja EP ka siis, kui AP tagasikutsumine ja PH valimine ei oleks toetust leidnud.
96.Vastuseks poolte esitatud teistele väidetele märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja nõustumist EP, EP’i ja PH’i valimisega ühingu juhatuse liikmeteks kinnitaks asjaolu, et hageja on hilisemalt tunnustanud juhatuse poolt saadetud osanike koosoleku kutseid ning sellistel koosolekutel ka osalenud ning et hageja ei ole sellistel koosolekutel kordagi viidanud, et juhatusel puudub pädevus koosolekute kokkukutsumiseks, millega hageja on sisuliselt tunnustanud EP, EP’i ja PH’i tegutsemist juhatuse liikmetena. Asjas puuduvad eeldused hageja käitumise võrdsustamiseks kaudse tahteavaldusega.
97.Asjakohane ei ole küsimus sellest, kas ühingu 13.09.2011.a. osanike koosolekul hääletas hageja poolt EP ja EP’i valimisel ühingu esindajateks AP’ga õigusvaidluse pidamisel, mille põhjenduseks oli see, et EP ja EP olid 27.06.2011.a. osanike koosoleku toimumise ajal juhatuse liikmed, kuivõrd nimetatud isikud on valitud juhatusse kooskõlas esitatud päevakorraga.
98.Hageja väidab, et õiguspäraseks ei saa lugeda ka EP ja EP’i valimist juhatuse liikmeteks, kuna väidetavalt said mõlemad kandidaadid võrdselt hääli ning oleks tulnud vitsata liisku. Kohus hageja väitega ei nõustu. Koosolekul hääletati kõiki juhatuse liikme kandidaate koos ehk siis kõik ülesseatud juhatuse liikme kandidaadid said 1280 poolt- ning 1024 vastuhäält. Seetõttu ei olnud ka vajalik liisu heitmine.
99.Hageja väitel on koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel toimunud veel järgmised rikkumised. 27.06.2011. a toimunud koosoleku osas otsuse eelnõud ei koostatud. BKOÜ 27.06.2011. a osanike koosoleku protokoll/otsuses nr 1-6/2011-06-27 oli erinevalt koosoleku kutses nimetatust koosoleku toimumisajaks ja kohaks Tallinn. Koosoleku tegelikuks toimumiskohaks oli XXX, Tallinn 12915 aadressil asuv BKOÜ büroo Kohus leiab, et hageja väited ei ole asjakohased, kuivõrd tegemist on selgelt väheoluliste rikkumistega, mis ei saa kaasa tuua otsuse tühisust. Menetluskulud
100.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning kuivõrd hagi rahuldamise võrdelisuse määramine on asja olemusest tulenevalt raskendatud, peab kohus mõistlikus jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Peeter Pällin Kohtunik 14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.