OÜ Dominus Inkasso hagi Ilmar Raua vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
161.22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Dominus Inkasso (rk 11449068; asukoht Narva mnt 11E, Tallinn; e-post [email protected]) hageja esindaja: juhatuse liige Ahti Jesse kostja: Ilmar Raud
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Ilmar Raualt OÜ Dominus Inkasso kasuks:
2.1.põhivõlg 127.82 eurot, intress 33.56 eurot ja viivis 127.66 eurot, kokku 289.04 eurot (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja neli senti);
viivis 0,084% tagastamata põhivõlalt päevas alates 09.09.2011 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures viivise suurus koos juba väljamõistetud viivisega kokku ei või ületada põhivõla suurust.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 98% kostja ja 2% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Ilmar Raualt menetluskulu 115.87 eurot (ükssada viisteist eurot ja kaheksakümmend seitse senti) OÜ Dominus Inkasso kasuks.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
8.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Hagiavalduse kohaselt andis OÜ SMS Kiirlaen kostjale 08.03.2008 lepingu alusel laenu 2000 krooni ning kostja kohustus tagastama laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni. SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale tasumiseks arve nr 18310 summas 2525 krooni. Kostja ei tasunud arvet nõuetekohaselt. OÜ SMS Kiirlaen loovutas nõude hageja vastu 23.02.2011 nõudeõiguse loovutamise lepinguga hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva võla 161.38 eurot, mõistliku viivisintressi 0,084% päevas summas 127.66 eurot ja viivise arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamise eest alates 09.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kohtukulud, s.h riigilõivu 111.84 eurot ja õigusabikulu 95 eurot (tlk 2-5).
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Kohus toimetas hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte teate avaldamisega 06.12.2011 Ametlikes Teadaannetes. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk 23). 2/3
Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, §-st 396, §-st 397, §-st 164, TsMS §-st 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 289.04 eurot ja jooksev viivis põhivõlalt.
2.1.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohus leiab, et laenulepingu tasu 525 krooni tuleb käsitada intressikokkuleppena. Selleks annavad alust järgmised asjaolud: laenulepingu tingimustest nähtuvalt sõltub tasu suurus laenusummast ja laenuperioodi pikkusest (tlk 6-7) ning eraldi ei ole intressi ega selle maksmise kohustust välja toodud. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2000 krooni ja intress 525 krooni, kokku 2525 krooni, s.o 161.38 eurot.
2.2.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu tingimuste p-i 11.1 kohaselt on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,85% päevas puudujäävalt summalt (tlk 10). Ka kostjale esitatud arvel on märgitud viivise määraks 0,85% päevas (tlk 12). Hageja vähendab viivise päevas 0,084%-ni ning palub mõista kostjalt välja viivise 2000 kroonilt 1189 päeva eest alates 07.06.2008, kokku 1997.52 krooni, s.o 127.66 eurot. Viivis taotletud summas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2.3.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamise eest alates 09.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Arves nr 18310 sisaldub laenusumma 2000 krooni ja laenulepingu tasu 525 krooni. Kuna laenulepingu tasu tuleb käsitada intressina, ei saa hageja sellelt viivist nõuda. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 0,084% päevas alates 09.09.2011 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures viivise suurus koos juba väljamõistetud viivisega kokku ei või ületada põhivõla suurust.
3.TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: 98% hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja ja 2% hageja enda kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
4.Arvestades TsMS § 1741 lg-t 3, menetluskulude jaotust ja hageja taotlust (tlk 5), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 115.87 eurot (98% hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 63.91 eurost (tlk 1), Ametliku Teadaande avaldamise eest tasutud riigilõivust 6.39 eurost (tlk 42) ja TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 47.93 eurost (tlk 15)). Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud käesolevas menetluses lepinguline esindaja, hagejat esindas juhatuse liige. Seega ei ole hageja väidetud õigusabikulu TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144, §-st 175 tulenevalt menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt/ 3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.