2-11-29905
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-29905
Tsiviilasi
SS OÜ hagi OÜ M-E vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise 1 957,86 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 788,98 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: SS OÜ (registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
-
hageja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige K Ž ( XXX)
-
kostja: OÜM-E (registrikood XXX asukoht XXX)
-
kostja
lepinguline
esindaja:
Hannes
Kink
(Õigusbüroo Lexar OÜ, Salve 4, Tallinn 11612; epost [email protected]) Asja läbivaatamise kuupäev
16. veebruar 2012.a, kirjalik menetlus
veebruaril 2012.a, loobub hageja täielikult kõigist kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest, eeskätt viivisnõuetest, sh lepingust tulenevast viivise nõudest suuruses 0,2% ning viivise nõudest võlaõigusseaduses sätestatud suuruses.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
2-11-29905 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-29905, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadsutiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
SS OÜ (hageja) esitas 28.06.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ M-E (kostja) vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise 1 084,28 euro nõudes. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas kohus 14.11.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.12.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise 1 957,86 euro väljamõistmiseks. 06.02.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada ilma kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist oma arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 28.06.2011.a (viitenumber 2900072369) ja 30.11.2011.a (maksekorraldus nr 1784, viitenumber 2900072123) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 83,67 eurot ja selle hagimenetluseks üleminekul hagilt täiendavalt riigilõivu 395,66 eurot, kokku summas 479,33 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole neil kompromissis nimetamata menetluskulusid, mille hüvitamist teiselt poolelt nõuda.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.