Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-41844
Tsiviilasi
IOÜ hagi SMOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
442,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office, asukoht Narva mnt 13A, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: SMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kolmas isik: EPOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja IOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 06.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu 442,93 euro ja viivise nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 09.10.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 11.10.2011.a pöördumises, et asendamist antud asjas.
hagejal tuleb kaaluda kostja
4.27.10.2011.a esitas hageja kohtule taotluse kaasata antud asjas kolmanda isikuna menetlusse hageja poolel EPOÜ. Samuti esitas hageja kohtule oma täiendavad seisukohad. Hageja teatas kohtule, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja teatas samuti kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja oli nõus kolmanda isiku menetlusse kaasamisega.
5.Kohus rahuldas oma 07.12.2011.a määrusega hageja taotluse ja kaasas käesolevasse menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel EPOÜ.
6.Kohus andis oma 07.12.2011.a mõlemale poolele ja kolmandale isikule täiendavalt aega põhistatud seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus teatas pooltele, et kohtulahend käesolevas asjas tehakse teatavaks 21.02.2012.a. Hageja nõue ja selle põhjendused
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel osutas hageja kostjale projekteerimisalast teenust ning kostja pidi maksma selle eest tasu. Hageja esitas kostjale arve nr 11-011-1 summas 396 eurot. Kostja jättis arve tasumata. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevusena arves märgitud summa tasumist. Samuti nõudis hageja kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivist seaduses sätestatud määra alusel. Lisaks on kostja kohustatud tasuma hagejale võla sissenõudmisega seotud kulud, milleks on hagejale BELO OÜ poolt esitatud arve õigusteenuse osutamise eest summas 46,93 eurot. Hageja lepingulise esindaja 15.08.2011.a võlanõudega on tõendatud, et hagejale osutati kohtueelset õigusabi, mille eest esitati arve nr 753.
8.Kohtule 27.10.2012.a esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, mille kohaselt osutas hageja projekteerimisalast teenust ning kostja pidi selle eest maksma tasu. Hageja väiteid tõendab kostja poolt hagejale saadetud e-kiri, milles kostja pöördus hageja poole hinna saamiseks. Hinnapäringule vastates saatis hageja kostjale 23.02.2011.a hinna, mida kostja pidas liiga kõrgeks. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et kui hageja on nõus tegema tööd hinnaga 1900 eurot, võib töödega alustada märtsi algusest. Hageja vastas kostja ettepanekule nõustumisega. Seega saavutati poolte vahel olulistes asjaoludes kokkulepe. Vaidlus puudub selles, et hinnapakkumist küsiti XXX korterelamu tootejooniste projekteerimiseks. VÕS § 9 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Lepingut saab sõlmida vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega sõlmiti poolte vahel kokkulepe 23.02.2011.a. Ekslik on kostja väide, mille kohaselt pooled lepinguni ei jõudnud. Kostja vastusest nähtub, et hageja andis talle tööd üle. Projektijuhile esitati tehtud tööd 2011.a märtsis. Paljasõnaline on kostja väide, mille kohaselt pidi kostja kohustused
täitma kolmas isik. EPOÜ on isik, keda kostja kasutas igapäevaselt oma majandustegevuses (projektijuhina AK). Kostja väited kahju tekitamise kohta hageja poolt on tõendamata ja paljasõnalised. Algselt tegi hageja arve EPOÜ , kuna selleks avaldas soovi projektijuht. Hageja jaoks ei olnud tähtsust sellel, kes reaalselt tööde eest tasub. Kokku lepitud hind (1900 eurot) ja arvel sisalduv hind (396 eurot) erinevad, kuna arvel sisaldub hind ulatuses, mille osas reaalselt töid tehti. Tööde tegemise käigus soovis kostja tööde mahtu vähendada.
9.Hageja 07.02.2012.a menetlusdokumendis jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Pooled leppisid kokku lepingu olulistes tingimustes, sh hinnas ja sellega luges hageja lepingu sõlmituks. Kostja ei teatanud hagejale, et ta siiski ei soovi vastavat teenust tellida, mistõttu jäi hagejale õigustatult mulje, et leping on kehtivalt sõlmitud. Kui kostja andis nõusoleku hinnale 1900 eurot, tekib küsimus, miks kostja hinda tingis, kui ta töö vahendamises mõtet ei näinud. Kostja väide on tagantjärele produtseeritud. Kolmas isik on samuti otsesõnu tunnistanud, et kostja vahendas kõnealust teenust. Hageja rõhutab, et hinnas leppis hageja kokku kostjaga, mitte EPOÜ . Seega on leping sõlmitud kostjaga. VÕS § 179 alusel ei saanud kostja lepingut kolmandale isikule üle anda, sest ta oleks pidanud saama selleks eelnevalt hageja nõusoleku, mida hageja andnud ei ole.
10.Teenus oli suunatud XXX korterelamu tootejooniste projekteerimisele. Seda on kinnitanud kostja ja selle üle vaidlus puudub. Hageja saatis tööd 03.03.2011.a kuni 05.03.2011.a EPOÜ eposti teel. Hiljem esitas hageja tööd ka kostjale. Pooled suhtlesid telefoni teel, mistõttu ei saa hageja esitada kohtule tõendeid töö täpse üleandmise kohta, kuid 14.07.2011.a hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et hiljemalt selleks ajaks oli hageja vastava töö kostjale esitanud. Kostja ise on töö saamist kinnitanud. Asjaolu, et hageja esitas tööd esmalt EPOÜ ning mitte kostjale, tulenes pooltevahelisest praktikast. Kolmanda isiku väide selle kohta, et töö valmis tähtajast hiljem ja väiksemas mahus, ei ole asjakohane ja on tõendamata. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja möönis, et tema esindaja suhtles hageja esindajaga küsimuses, kas hageja on nõus teostama XXX korterelamu tootejooniste projekteerimise. Ühes oma kirjas mainis kostja, et kui töö saaks 1900 euroga tehtud, siis võiks alustada märtsi algusest. Seepeale teatas hageja, et ta on sellise hinnaga nõus ja soovis tulla lepingut sõlmima. Lepingut aga pooled ei sõlminudki, kuna kostja ei näinud töö vahendamisel mõtet. Kostja soovitas hagejal suhelda otse EPOÜ ning andis kogu informatsiooni nimetatud isikule üle. Rohkem kirjavahetust poolte vahel antud küsimuses olnud ei ole. Valmis töö esitati kostjale alles hiljem ning arve tehti hiljem kostja nimele ümber. Tagantjärele on selgunud, et hageja tegi palju vigu XXX projekteerimisel ja sellega seoses tekkis kahju EPOÜ-l.
12.Kohtule 18.01.2012.a esitatud e-kirjas kinnitas kostja, et kostja ei jõudnud hagejaga lepinguni, kuna kostja ei näinud selle töö vahendamises mõtet. Kostja soovitas hagejal suhelda otse kolmanda isikuga. Rohkem kostjal protsessi ajal kirjavahetust hagejaga antud töö raames ei toimunud. Kolmanda isiku seisukohad
13.Kolmas isik EPOÜ leidis antud asjas, et ta tegi kostjale päringu projekteerimistööde teostamiseks. Kostja vastas, et tööde tegemisest on huvitatud hageja, kes võtab ise ühendust. Suuliselt lepiti hageja esindajaga kokku, et hageja hakkab tööd tegema. Kokku lepiti töö ajagraafik ning töö eest pidi makstama tulemustasuna töö valmimisel.
14.Töö väljaandmise esimese etapi möödumisel oli hageja tööga hilinenud ning saatis töö oluliste puuduste ja vigadega. Lisaks oli saadetud kiri vigade loeteluga. Osad vead olid hageja poolt parandatud, kuid töö oli endiselt puudulik ja vajas parandamist ning saadud materjali
põhjal oli võimatu elemente toota. Seetõttu otsustas kolmas isik hagejaga töö lõpetada ja saatis vastavasisulise teate hageja seaduslikule esindajale telefoni teel. Kolmas isik pakkus välja, et hinnatakse ära seni tehtud töö ja makstakse see välja pärast terve töö valmimist ja antud töö parandamist teise projekteerija poolt, kuid kokkuleppeni ei jõutud, kuna hageja väljastas arve, mis sisaldas valesti projekteeritud ja parandamata projekti osa.
15.Kohtule 28.12.2012.a esitatud menetlusdokumendis tõi kolmas isik välja, et 25.02.2011.a on saadetud hagejale e-posti teel lähteülesanne töö teostamiseks ja ajagraafik, mille kohaselt pidi töö esimene järk olema valmis 02.03.2011.a. Esimese järgu töö pidi sisaldama MD I korruse paneelide VSP1001 kuni VSP1011 ja SS1003 kuni SS1007 tootejooniseid, kokku 16 tk. Hageja saatis ajavahemikus 03.03.2011.a kuni 05.03.2011.a teostatud töö, mida ei võetud vastu ja saadeti tagasi koos märkustega vigade kohta. Hageja poolt tehtud töö kontrollimiseks ja vigade avastamiseks kulus kolmandal isikul aega 29 töötundi.
16.05.03.2011.a saatis hageja kolmandale isikule e-postiga MI D korruse tehtud töö, mis oli parandatud vastavalt tehtud märkustele. Seega hilines hageja töögraafikuga võrreldes 3 päeva. 07.03.2011.a avastati, et hageja poolt esitatud töö „MD I korrus“, mis pidi valmis olema 02.03.2011.a, on hoopis MCI korruse paneelid. Seega jäi tellitud töö vajalik I järk ehk MD I korrus esitamata.
17.Eeltoodu tõttu avaldas kolmas isik soovi hagejaga edasine projekteerimine ära katkestada ja edastas sellekohase teate hageja seaduslikule esindajale. Töö mitte-tähtajalisest ja vales mahus esitamisest tulenevalt tekitas hageja kolmandale isikule kahju (29 töötundi parandusi, tellija kaotus, uue alltöövõtja leidmine sama töö tegemiseks). Parandusteks kulunud töötunni maksumus on 20 eurot, mis teeb kogusummaks 580 eurot + käibemaks.
18.Kokkuvõttes leidis kolmas isik, et hageja esitatud arve on põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 23.02.2011.a saatis hageja kostjale e-kirja teel hinnapakkumise 190 seinaelemendile summas 2200 eurot pluss käibemaks; 2) 23.02.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et kui hageja saaks töö tehtud 1900 euroga, siis võiks alustada märtsi algusest; 3) hageja saatis kostjale 23.02.2011.a vastuse, milles ta teatas, et on valmis tööd tegema 1900 euroga ning palus saata endale töövõtulepingu; 4) kirjalikku lepingut hageja ja kostja ei sõlminud; 5) hageja suhtles tööde teostamise osas 2011.a märtsis e-kirjade teel EPOÜ , kes saatis hagejale lähteülesande tööde teostamiseks ja ajagraafiku; 6) hageja saatis teostatud joonised e-kirjade teel 03.03.2011.a kuni 05.03.2011.a EPOÜ , kes omakorda saatis 05.03.2011.a hagejale e-kirja teel nõuded töös esinevate puuduste parandamiseks; 7) hageja esitas teostatud tööde eest esmalt arve EPOÜ ning seejärel kostjale, kuid arved jäid tasumata; 8) 14.07.2011.a saatis hageja kostjale pretensiooni arve tasumata jätmise kohta koos teostatud töödega.
21.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid omavahel töövõtulepingu tööde teostamiseks või mitte ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale teostatud tööde eest. Iseseisva nõudeta kolmas isik EPOÜ on antud asjas väitnud, et hageja edastas tehtud tööd kolmandale isikule, kuid tööde teostamisega hageja hilines ning töös esinesid märkimisväärsed puudused, milliseid hageja ei kõrvaldanud. Töödes esinenud puuduste tõttu tekkis kolmandal isikul kahju, millest tulenevalt hageja poolt esitatud arvet ei tasutud.
22.Hageja on antud asjas väitnud, et ta sõlmis kostjaga hinnapakkumise ja sellele vastuseks saadud nõustumise alusel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale projekteerimise alast teenust ning kostja pidi selle eest maksma. Kostja teatas hagejale, et kui hageja nõustub töö hinnaga 1900 eurot, võib hageja alustada tööde teostamisega märtsis. Kostja ei teatanud hagejale, et ta ei soovi siiski teenust tellida. Seega saavutati hageja hinnangul poolte vahel olulistes asjaoludes kokkulepe ning vaidlus puudub selles, et hinnapakkumist küsiti XXX korterelamu tootejooniste projekteerimiseks. Kostja on ise kinnitanud, et hageja andis talle tööd üle ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja andis kostjale tööd üle 14.07.2011.a e-kirjaga. Hageja pidas paljasõnalisteks kostja väiteid, milliste kohaselt sõlmiti leping hoopis EPOÜ . Projektijuhile andis hageja tööd üle 2011.a märtsis ning kostja kasutas EPOÜ oma majandustegevuses. Kolmanda isiku väited kahju tekitamise kohta on paljasõnalised. Kokku lepitud hind (1900 eurot) ja arvel sisalduv hind (396 eurot) erinevad, kuna arvel sisaldub hind ulatuses, mille osas reaalselt töid tehti. Tööde tegemise käigus soovis kostja tööde mahtu vähendada. Ilma hageja nõusolekuta ei saanud kostja oma lepingulisi kohustusi kolmandale isikule üle anda.
23.Kostja nõustus sellega, et ta suhtles hagejaga hinna küsimuses, kuid kostja arvates lepingut pooled omavahel sõlminud ei olnud. Kostja soovitas hagejal suhelda otse EPOÜ ning andis kogu informatsiooni nimetatud isikule üle. Rohkem kirjavahetust poolte vahel antud küsimuses olnud ei ole. Valmis töö esitati kostjale alles hiljem ning arve tehti hiljem kostja nimele ümber. Tagantjärele on selgunud, et hageja tegi palju vigu XXX projekteerimisel ja sellega seoses tekkis kahju EPOÜ-l. Kolmas isik EPOÜ kinnitas, et edastas hagejale töö tegemiseks lähteülesande ja ajagraafiku ning hageja saatis tööd kolmandale isikule e-posti teel 03.03.2011.a kuni 05.03.2011.a, kuid tehtud tööd sisaldasid mitmeid vigu ning kolmas isik pidi kulutama oma tööaega selleks, et koostada hagejale puuduste nimekirja. Hiljem selgus, et hageja oli kolmandale isikule saatnud sootuks M vale korruse paneelide joonised, mistõttu otsustas kolmas isik lepingu katkestada ja teatas sellest hagejale telefoni teel.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Eeltoodust tuleneb, et hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta oma nõude esitab. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ning kostja vastu hageja kui töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumist.
25.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töö peab VÕS § 641 lõike 1 alusel vastama lepingutingimustele ning töö ei vasta lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või see ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Eeltoodud sätetest nähtub kohtu hinnangul, et töövõtulepingu oluliseks tingimuseks ei ole mitte ainult teostatava töö hind, vaid lepingu sõlmimisel peavad pooled kokku leppima ka selles, millise töö ja millistel tingimustel töövõtja teostama peab. Seega ei saa kohtu hinnangul ainuüksi töö hinna suhtes hinnapakkumise küsimisel ja sellega nõustumisel lugeda töövõtuleping poolte vahel sõlmituks olukorras, kus töö spetsiifikast lähtuvalt teistes töö teostamise tingimustes kokku lepitud ei ole. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled
on saavutanud kokkuleppe.
26.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta sõlmis kostjaga lepingu projekteerimisteenuse osutamiseks ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et hinnapakkumist küsiti XXX korterelamu tootejooniste projekteerimiseks. Hageja hinnapakkumises 23.02.2011.a (toimiku lk 10-11) ning kostja poolt hinnapakkumisele saadetud vastuses (toimiku lk 10) ei nähtu üheselt, millise töö pidi hageja kokku lepitud hinnaga teostama ehk millistest lähteandmetest tulenevalt mida täpselt projekteerima ning milliseks ajaks pidi see töö valmis olema. Hageja ise on eeldanud, et pärast hinna osas kokku leppimist lepitakse täiendavalt kokku teistes lepingu olulistes tingimustes, millest tulenevalt palus hageja ise kostja koostada konkreetne leping ning see hagejale saata (hageja 23.02.2011.a e-kiri kostjale, toimiku lk 10). Vaidlus puudub selles, et seesugust kirjalikku lepingut kostja hagejaga ei sõlminud ning lepinguliste tööde tegemises leppis hageja täpsemalt kokku hoopis kolmanda isikuga, kes saatis hageja töö tegemiseks vajalikud lähteandmed. Seetõttu leiab kohus, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab pooltel sõlmida lepingut ka pakkumiste ja sellele antud nõustumiste vahetamise teel, ei saa pelgalt hinnapakkumise ja sellele saadetud vastuse alusel lugeda töövõtulepingut hageja ja kostja vahel sõlmituks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kirjalikku lepingut hageja ja kostja ei sõlminud. Ainuüksi hinnapakkumise ja sellele saadetud vastuse põhjalt ei saanud olla poolte jaoks piisavalt selge, et leping on sõlmitud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kolmanda isiku väidetele, mille kohaselt hoopis kolmas isik EPOÜ edastas hagejale lähteandmed jooniste tegemiseks koos tööde teostamise ajagraafikuga (toimiku lk 93, lk 95). Seega leppis hageja tööde teostamises sisuliselt kokku EPOÜ ning asus tööd tegema kolmandale isikule, mitte kostjale.
27.Kohus selgitas hagejale kohtu 11.10.2011.a pöördumises (toimiku lk 45), et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, millise konkreetse töö tegemises pooled kokku leppisid. Samuti selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb tõendada, millal muutus tema kui töövõtja tasunõue kostja suhtes sissenõutavaks. Kohus soovitas hagejal kaaluda antud asjas kostja asendamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet tõendanud ega soovinud kostja asendamist. Hageja on üksnes väitnud, et kostja kasutas EPOÜ-t pidevalt oma majandustegevuses, kuid antud väite tõendamiseks ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Hageja väidete kohaselt leppisid hageja ja kostja lepinguliste tööde maksumusena kokku 1900 eurot pluss käibemaks, kuid hageja enda poolt kostjale esitatud arves toodud summa on teine – 396 eurot (arve toimiku lk 12). Hageja on antud osas väitnud, et esitas arve tegelikult tehtud töö mahule vastavalt, kuna kostja soovis töö käigus töö mahtu vähendada. Antud väite tõendamiseks ei ole hageja samuti kohtule ühtegi tõendit esitanud ning kostja on pärast hinnapakkumiste osas teabe vahetamist eitanud mistahes täiendavat suhtlemist hagejaga. Seega leiab kohus, et hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta saavutas kostjaga kokkuleppe tööde teostamiseks ning hiljem pooled vähendasid kokkuleppel tasumisele kuuluva summa suurust.
28.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Riigikohus on leidnud, et töövõtja tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 16). Selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (samas, p 17). Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja väited lepingu sõlmimise kohta kostjaga vastaksid tõele, ei ole hageja töövõtutasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Käesolevas asjas kogutud tõenditest (e-kirjade vahetus hageja ja kolmanda isiku vahel, toimiku lk 96-104) nähtub, et tegelikult andis hageja kolmanda isiku poolt edastatud lähteülesande ja ajagraafiku alusel koostatud tööd üle kolmandale isikule, mitte kostjale. Kolmas isik esitas hagejale nõuded töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Kohus leiab, et lähtuvalt asjas kogutud tõenditest võib hagejal olla töövõtja tasunõue kolmanda isiku vastu, kuid käesolevas menetluses ei saa kohus sisuliselt hinnata seda, kas kolmanda isiku suhtes on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks või mitte või kas kolmanda isiku kui tellija vastuväited hageja tasunõudele on põhjendatud või mitte. Kohus selgitas hagejale käesolevas menetluses võimalust kostja asendamiseks, kuid hageja
kostja asendamist ei soovinud. Tööde hilisem edastamine kostjale koos tasumist puudutava pretensiooniga hageja 14.07.2011.a e-kirjaga (toimiku lk 58) ei tõenda kohtu hinnangul seda, et hagejal oli leping kostjaga ning hageja töövõtutasunõue on sissenõutavaks muutunud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja ei leppinud omavahel kokku nendes lähteandmetes, millest tulenevalt tuli töö teha ega tööde teostamise ajagraafikus. Nendes küsimustes leppis hageja kokku kolmanda isikuga ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja ise oleks soovinud teostatava töö mahtu, tingimusi ja ajagraafikut kokku leppida kostjaga.
29.Kuna hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega kostja vastu oma nõude sissenõutavaks muutumist, tuleb hageja töövõtu tasunõue kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ka hageja kahjunõue kostja vastu, mis seisneb õigusabikulus summas 46,93 eurot pretensiooni koostamise eest, tuleb jätta rahuldamata, sest võlanõue (toimiku lk 14-15) koostati ebaõigele isikule ehk kostjale. Kokkuvõttes tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata.
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.