Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Hageja asus 02.09.2005 sõlmitud töölepingu alusel tööle Lüllemäe Põhikooli eesti keele ja kunstiõpetuse aineõpetaja ametikohale. 31.05.2010 esitas kostja Lüllemäe Põhikooli direktori kohusetäitjale T.L. avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Avalduse kohaselt ütleb kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 98 lg 2 alusel alates 01.06.2010. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et Lüllemäe Põhikooli direktori kohusetäitja T.L. survestab kostjat, määrib kostja head nime ja seab kostjale absurdseid nõudmisi. 01.06.2010 teatas T.L. e-kirja teel kostjale, et ei nõustu töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Hageja on seisukohal, et ta ei ole kohelnud töötajat ebaväärikalt ega ole ähvardanud sellega ega ole lubanud seda teha kaastöölistel või kolmandatel isikutel ning ei ole muul moel rikkunud tööandja kohustusi. T.L. asus tööle Lüllemäe Põhikooli direktori kohusetäitjana alates 03.05.2010 pärast seda, kui direktori ametikohalt vabastati töökohustuste rikkumise tõttu kostja abikaasa J.K. . Kuna T.L. oli Lüllemäe Põhikooli hoolekogu liikmena üheks senise direktori vabastamise initsiaatoriks, on hageja arvates kostja poolt töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus selles, et kostjale ei ole T.L. isik kooli direktori kohusetäitjana vastuvõetav. Konkreetselt heidab kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tööandjale ette, et T.L. on kostjaga kooskõlastamata kuulutanud välja avaliku konkursi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kohale. Direktoril on see õigus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 36 lg 3 ja 38 lg 2 kohaselt. Sellise konkursi korraldamist ei pea töötajaga eelnevalt kooskõlastama. Ka ei riku konkursi väljakuulutamine kostja õigusi, sest see ei mõjuta kostjaga sõlmitud töölepingu kehtivust. Hageja kuulutas välja konkursi, sest T. L ei olnud üle antud kostjaga sõlmitud töölepingu lisa 3, mille kohaselt on kostjale määratud eesti keele tundide läbiviimine ka 8.-le ja 9.-le klassile. T.L. ei ole töölepingu lisa sihilikult kõrvaldanud. Kuivõrd nii tööleping kui selle lisad vormistatakse kahes eksemplaris, ei ole mingit mõtet kõrvaldada tööandja eksemplari. Tööandjal puudus kostja töölepingu lisa 3 seetõttu, et 30.04.2010 koolidirektori ametikohalt töökohustuste rikkumise tõttu vabastatud J. K ei korraldanud dokumentatsiooni hoidmist nõuetekohaselt. Milles seisnes T.L. poolt ülesütlemisavaldusest ei selgu.

kostja

laimamine

ja

väärinformatsiooni

levitamine,

see

T.L. ei ole saatnud kostjale ähvardava tooniga kirju ega kostjat survestanud, vaid on esitanud kostjale e-kirja teel küsimusi, mis puudutavad kostja tööd. Tegemist on kooli direktori ja õpetaja vahelise suhtlemisega, milleta ei ole kooli töökollektiivi võimalik juhtida. Tööandja võib töölepingu töötaja töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega on tööandjal õigus töötajat hoiatada ja seda ei saa lugeda töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks. Haiguslehel viibimise korral oleks töötaja saanud tööandja nõude täitmisest keelduda. Hageja taotleb töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamist alates 01.06.2010. Kostja hagi ei tunnista. Tööandja on aktsepteerinud töölepingu ülesütlemist, mis nähtub töötukassale esitatud dokumendist. Sellel on näha, mis alusel on tööleping üles öeldud. Tööandja on rikkunud lojaalsuskohustust olulisel määral, mis on andnud töötajale aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei seosta enda töölt lahkumist kuidagi kostja abikaasa töölt lahkumisega. Kostja süüdistamine ebakompetentsuses algas juba varem, kui T.L. oli kooli hoolekogu liige. T.L. poolt 27.05.2010 saadetud e-kirjas esitatud küsimused ei ole kuidagi seotud kostja tööülesannetega. Kostjale ei ole arusaadav, mida soovib T.L. öelda seoses „Heatahte memorandumi“ kritiseerimisega, samuti tööandja korralduste kritiseerimisega. Miks ja mille alusel sõlmiti kostjaga tähtajatu tööleping, sellele ei saa ja ei pea töötaja vastama. Samuti näitavad lojaalsuskohustuse rikkumist küsimused töölepingu lisade olemasolu kohta. On tööandja korraldada, et tööandjal oleks töötajat puudutav dokumentatsioon korras.

Tööandja poolset töötajat halvustavat käitumist kinnitab T.L. e-kiri 28.05.2010, mille kohaselt ei luba tööandja töötajat õppepuhkusele enne, kui on vastatud mingisugused küsimused. Tulenevalt Täiskasvanute koolituse seadusest saab tööandja keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes juhul, kui korraga soovib õppepuhkusele minna enam kui 10 % töötajatest. Muid tingimusi seadus ette ei näe ning muude tingimuste kehtestamine on töötaja olukorda halvendav. 31.05.2010 hoiatus on kostjale tehtud kohustuste rikkumise eest, mida ei eksisteerinud. Lüllemäe Põhikoolis ei olnud ekooli täitmine kohustuslik. Samuti on kostjat kohustatud esitama tööplaanid 4.-9. klassini möödunud õppeaasta kohta. Õppeplaanide kontrollimiseks puudus igasugune vajadus, õppeaasta oli lõppenud, materjal oli läbitud ja õpilased oma tulemused vastavates ainetes juba saanud. Nimetatud kohustus kehtestati üksnes kostjale, mitte aga teistele õpetajatele. Konkursi väljakuulutamine töötaja seljataga on tööandjapoolse lojaalsuskohustuse jäme rikkumine. Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping. Konkursi saab välja kuulutada üksnes nendele ametikohtadele, mis on vakantsed või mille puhul ametisse asumise tähtaeg hakkab lõppema. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. TLS § 87 kohaselt Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tsiviilasja toimikus lk 13-14 oleva ülesütlemisavalduse kohaselt ütleb M. Kansonen temaga sõlmitud töölepingu üles põhjustel: Lüllemäe Põhikooli direktori kohustetäitja T.L. survestab töötajat, määrib töötaja head nime, seab absurdseid nõudmisi. M. Kansonen selgitab ülesütlemisavalduses, et T.L. on õpetajaga vestlemata/kooskõlastamata kuulutanud avaliku konkursi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kohale, kuigi töötajal on olemas töölepingu lisa 3, mille kohaselt 8.-le ja 9.-le klassile annab eesti keele ja kirjanduse tunde M. Kansonen. Kohus on seisukohal, et selline asjaolu ei ole tööandjapoolsete kohustuste oluline rikkumine. Kui töötajal on olemas töölepingu lisa 3 eksemplar ja tööandja esindaja kohusetäitjal seda eksemplari ei ole, võib olla tegemist arusaamatusega dokumentide vormistamises ja hoiustamises tööandja varasema esindaja (direktori) poolt, kuid mitte töötaja ebaväärika kohtlemisega. Kuivõrd tööandjal M. Kansoneniga sõlmitud töölepingu lisa 3 ei olnud, võis ja pidi tööandja välja kuulutama konkursi ametikoha täitmiseks. M. Kansoneni väide töölepingu lisa sihiliku kõrvaldamise kohta on paljasõnaline, pealegi puudub sellise dokumendi kõrvaldamisel igasugune mõte, sest teine eksemplar töölepingust ja selle lisadest on eeldatavasti töötaja käes. T.L. poolt M. Kansoneni laimamise ja väärinformatsiooni sisu kohta ei ole ülesütlemisavalduses midagi rohkemat välja toodud, mistõttu väide on paljasõnaline. Kohus on seisukohal, et ka sellele asjaolule tuginedes ei võinud M. Kansonen töölepingut erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, sest ei ole tõendatud, milles seisnes töötaja ebaväärikas kohtlemine. Ülesütlemisavalduse 4. lõikes on M. Kansoneni väide, et T.L. poolt töötajale saadetud e-kirjad on ähvardava tooniga. Kuigi M. Kansonen tõlgendab T.L. väidet, et viimasega võidakse pikendada töölepingut direktori ametikohal, ähvardusena, ei näe kohus T.L. 27.05.2010 e-kirja punktis 8 märgitud küsimustes mitte midagi ähvardavat. Ka kohtul on raske mõista töökollektiivi toimimist, kui M. Kansonen on 28.04.2010 kirjas (tl 18-20, 4. lõik lk 19) teatanud „Mina vastupidiselt T.L. sõnadele, et tema vestleb minuga vaid kolmandate isikute juuresolekul, keeldun antud isikuga kontakteerumast, ....“ Kui T.L. määrati koolidirektori kohusetäitjaks, konflikt ilmselt jätkus. Kuidas on sellisel juhul koostöö jätkamine võimalik, see küsimus peaks huvitama

mõlemat konflikti osapoolt ning töötaja survestamist tööandja poolt kohus siin ei näe. Tegemist ei ole tööandja poolt tema kohustuste olulise rikkumisega. 27.05.2010 e-kirjas nõuab T.L. lisaks eelnimetatule infot ka selle kohta, miks töötaja lahkus 18.,

õppepuhkusele enne, kui on vastatud küsimused. Õppepuhkusele lubamisest keeldumine sellisel põhjusel on vastuolus seadusega. Kohus nõustub kostja väitega täielikult. Kuid tegemist on ekirjaga, õppepuhkusele lubamisest keeldumise korraldust ei ole kohtule esitatud. M. Kansonen pidas võimalikuks esitada 31.05.2010, so hoolduslehe kehtivuse ajal, töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus koos põhjalike selgitustega, kuid ei pidanud vajalikuks ja võimalikuks vastata tööandja esindaja poolt esitatud küsimustele. Kohus on seisukohal, et M. Kansonen ignoreeris sellise käitumisega tööandja nõudmisi. Lõviosa tööandja nõudeid töötaja suhtes oli esitatud põhjendatult, need tulenesid töölepingust ja töötaja üldistest töökohustustest. Ainult põhjendamatu tööplaanide esitamise nõude ning e-kirjavahetuse pidamise tõttu töötaja viibimise ajal lapsehoolduslehel ei saa lugeda M. Kansoneni esitatud ülesütlemist toimunuks põhjusel, et tööandja on omapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud, eelkõige on kohelnud töötajat ebaväärikalt või on ähvardanud sellega. Kostja on esitanud Tööandja tõendi kindlustatule, milles on tööandja märkinud, et töösuhte lõpetamise aluseks on TLS § 91 lg 1, 2 p 1, § 98 lg 2. Nimetatud asjaolu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tõendi väljastamise ajal 04.06.2010 oli kostja töölt lahkunud töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu alustel, mis nähtuvad nimetatud tõendist. See ei välista tööandja õigust vaidlustada töötaja töölt lahkumise alus. Väiteid, et vastaspool avaldab solvavaid arvamusi, esitab põhjendamatuid nõudmisi, käitub üleolevalt, ei suhtle jms on kirjalikus vormis esitatud mõlemalt poolelt (M. Kansoneni vastulause tl 18-20, T.L. 27.05.2010 e-kiri). Kohtule esitatud kirjavahetusest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et kumbki töölepingu pool ei ole suutnud jääda objektiivseks, oma seisundit ja pädevuse piire arvestavaks ning vastaspoole arvamusi ja käitumist aktsepteerivaks. Selline töösuhe on koormav mõlemale poolele ning mida rutem see lõpetatakse, seda parem. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Kansoneni esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus 31.05.2010 ei ole tühine, sest on esitatud põhjendatult TLS § 91 lg 1 alusel: Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 98 lg 2 kohaselt Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt kehtivast erakorralisest ülesütlemisest on tööleping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäevast, so 01.06.2010, mistõttu kohaldamisele ei kuulu TLS §-s 107 lg 1 ja 2 sätestatu. Töötajal ei ole õigust hüvitusele TLS § 100 lg 4 alusel, sest tööandja ei ole tööandjapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab tasutud riigilõivu terves ulatuses hageja kanda, sest töölepingu erakorraline ülesütlemine jäi jõusse, kohtuotsusega muudeti ainult erakorralise ülesütlemise alust. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.