Tsiviilasi nr.2-11-49240
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-11-49240
Tsiviilasi
OÜ Vhagi OÜ M, AS, LS ja EM vastu võla viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
1661,70 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ V(reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Jelena Metsalu (Jelena Metsalu ÕB OÜ, asukoht Narva mnt 53-5, Tallinn 10152, e-post: [email protected]) Kostja I OÜ M OÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Kostja II AS (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja III LS(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjate II ja III esindaja Riho Viik Kostja IV EM(isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
Kostja esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik
Lihtmenetlus, asjas on tehtud 17.01.2012 osaotsusena tagaseljaotsus OÜ M suhtes
Jätta OÜ V hagi AS, LS ja EM vastu võla viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 13.10.2011 kostjate vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 1661,70 eurot, viivis 1252,92 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,2 % tasumata põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I suulise müügilepingu, mille järgi pidi kostja I omast materjalist valmistama hagejale okaspuu saematerjali vastavalt hageja antud mõõtudele. Kostja andis hagejale kinnituskirja, milles lubas täita tellimuse 15 päeva jooksul, palus teha ettemaksu 26 000 krooni, kohustus tagastama ettemaksu 2010 a oktoobri lõpuks, kui tellimus jääb täitmata ning kohustus tasuma viivist 0,2 &% päevas. Hageja tegi tellimuse eest ettemaksu. Pärast ettemaksu tasumist võttis hageja ühendust kostja I juhatuse liikmetega ning telefonivestlustest selgus, et kõik isikud olid tellimusest hüvitatud. Hageja taganes 21.01.2011 müügilepingust ja nõudis ettemaksu tagasi ning esitas kostjale I arve viivise tasumiseks. Kostja I ei ole ettemaksu tagastanud ega ka tellimust täitnud. Samuti ei ole kostja I vaidlustanud lepingust taganemist. Hageja leiab, et kostja I juhatuse liikmed on solidaarselt vastutavad kostja I tegevuse eest. Kostja II, kostja III ja kostja IV on rikkunud oma kohustusi osaühingu ees, sest on jätnud täitmata äriühingu kohustuse. Kostjad kasutasid hageja tehtud ettemaksu isiklikes huvides mitte kostja I huvides. Müügilepingu täitmata jätmine mõjus negatiivselt hageja äritegevusele. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt hageja ei ole põhjendanud, miks on äriühingu juhatuse liikmed solidaarselt vastutavad äriühingu võla eest. Hagiavaldusest ei ole selge, millist kohustust on kostjad rikkunud, ka puudub põhjuslik seos. Kostjad täitsid juhatuse liikmetena oma kohustusi kehtivast õigusest tulenevalt. Kostja I edastas tellimuse täitmiseks ettemaksu oma koostööpartnerile ZAO KL. Kostja II ei ole allkirjastanud kinnituskirja füüsilise isikuna vaid kui kostja I juhatuse liige. Viivise nõue kehtib üksnes ettemaksu tasumata jätmise kohta mitte kostja I poolt raha tagastamata jätmise kohta. Kohtu põhjendused Kohus arutas asja lihtmenetluses, pooled ei ole esitanud taotlust olla ärakuulatud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hageja ja kostjate seisukohaga, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle müügilepingu sõlmimise osas. Seega tuleb lähtuda sellest, et hageja ja kostja I sõlmisid suulise müügilepingu, mille järgi pidi kostja I omast materjalist valmistama hagejale okaspuu saematerjali vastavalt hageja antud mõõtudele. Kostja I andis hagejale kinnituskirja, milles lubas täita tellimuse 15 päeva jooksul, palus teha ettemaksu 26 000 krooni, kohustus tagastama ettemaksu 2010 a oktoobri lõpuks, kui tellimus jääb täitmata ning kohustus tasuma viivist 0,2 &% päevas. Hageja tegi tellimuse eest ettemaksu.
Kohus on teinud võlgnikust äriühingu suhtes osaotsusena tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Hageja heidab kostjatele ette juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmist ja äriühingule tasutud ettemaksu anda huvides kasutamist, kuid ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid vaatamata kohtu ettepanekule täpsustanud. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus. Selle kohustuse täitmata jätmisel vastutab juhatuse liige äriühingu ees lepingulisel alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Isegi kui tuvastada, et isik rikkus ÄS § 187 lg 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Hageja on esitanud nõude osaühingu võla tasumiseks endale mitte ei nõue juhatuse liikmetelt kohustuse täitmist osaühingu ees. Hageja ei ole tõendanud oma nõude alust, mis on tema kohustuseks TsMS § 230 lg 1 järgi. Kostjad on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et nad soovisid osaühingu müügilepingust tulenevat kohustust täita läbi oma koostööpartneri. Seega on kostjad tõendanud, et nad täitsid oma juhatuse liikme kohustusi vajaliku hoolsusega. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kostja II, kostja III ja kostja IV menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude summalise määramise avaldus tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.