KÜ Liikuri 42 hagi Anatoly Vasilievi vastu 4228,81 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.novembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Liikuri 42 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Liikuri 42 (registrikood 80023624), seaduslik esindaja Irina Kruglova ja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja Anatoly Vasiliev (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
4228,81 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.novembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, KÜ Liikuri 42 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Liikuri 42 esitas Harju Maakohtule 30.06.2011 hagi Anatoly Vasilievi vastu 4228,81 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt asutati hageja 1998.a ja juhatusse valiti T H, N V, P K, A T, A K, V K, J T ja J T. Hageja juhatuse liige A. T sõlmis 01.02.1998 T. H töölepingu, mille alusel asus T. H tööle hageja tegevdirektorina. Hagejale valiti uus juhatus 25.08.2005 ja tööle võeti uus tegevdirektor Galina D, kelle juhtimise stiil ei võimaldanud juhatusel korteriühistu dokumentidega tutvuda. Tööleping G. D lõpetati 20.10.2009 ja seejärel tekkis juhatusel võimalus arhiivis olevate dokumentidega tutvuda. Hageja juhatus otsustas 14.04.2010 teostada arhiivis kontrolli aastate 2003-2005 kohta. Kontrolli käigus tuvastati, et vastavalt palgalehtedele teostati alates 2003. a septembrist kuni 2005. a juunini kostjale väljamakseid. Dokumentide hulgas oli ka kostja isiklik kaart, mille kohaselt võeti kostja tööle 12.03.2003 tehnilise direktori ametikohale. Dokumentide hulgas, mis anti T. H poolt üle 2005. a augustis, puudus kostjaga sõlmitud leping. Palgalehtedes nimetati kostjat tehniliseks direktoriks ja talle arvestati palka 3000 krooni kuus. Kokku maksti kostjale töötasu summas 66166,57 krooni. Hageja juhatuse liikmed aastatel 1998-2005 ei teadnud kostja tööst tehnilise direktorina midagi ja kostja ise eitab tehnilise direktorina töötamist, mille kohta andis kostja 14.04.2010 juhatuse koosoleku protokollile allkirja. Seega ei töötanud kostja tehnilise direktorina ja palgalehed, sh dokumendid töötasu arvestamise kohta, vormistati raamatupidaja poolt T. H korraldusel, kes tegeles raha ülekannetega kuni 18.08.2005. Kostja tööle vormistamine on vastuolus hageja põhikirja punktiga 45.10 ja sellise töökoha loomiseks puudus vajadus.
2.Kostjaga sõlmitud leping on näilik ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja 2 alusel tühine. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele ja käesoleval juhul ei ole nõue aegunud. Seisuga 15.08.2005 ei olnud hagejal istungite protokolle ega käskkirju. Juhatusel puudusid andmed selle kohta, et kostja sai raha. Kostja poolt esitatud käskkiri nr 8 on võltsitud ja ei saa olla nõude aegumistähtaja arvestamisel aluseks. 2009. a toimusid hageja juhatuses muudatused ja hakati arhiivi kontrollima. Avastati, et hagejal on suured kulutused töötasu osas aastatel 2003-2005. Alles 2010. a jaanuarist-märtsini andis raamatupidaja enda hoiul olevad dokumendid üle juhatusele ning tuvastati, et kostja sai töötasu õigusliku aluseta. Hageja endine juhatuse liige T. Hja raamatupidaja Niina M varjasid kostjale hageja poolt raha ülekandmist. Hageja sai alusetust rikastumisest tulenevast nõudest kostja vastu teada 2010. a jaanuarist-aprillini. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt pöördus hageja kohtusse alusetu ja aegunud nõudega. Hageja nõuab kostjalt raha, mis maksti välja aastatel 2003-2005.
Hageja on juriidiline isik, kes tegutseb oma juhatuse kaudu. Selleks, et tuvastada, millal sai hageja hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest teada, peab tuvastama, millal said sellest teada hageja juhatuse liikmed. Kostja võeti tööle hageja käskkirjaga nr 8, mis allkirjastati hageja juhatuse liikme/esimehe T. H poolt. Vastavalt hageja äriregistri andmetele oli T. H õigus hageja nimel vastav leping sõlmida, kuna ta oli antud ajal juhatuse liige. Seega teadis hageja väljamaksete toimumise ajal, et kostjale tasutakse hageja pangakontolt raha. Raha ülekannetest pidi hageja (oma juhatuse kaudu) teadma ka 2005. a juhatuse ümbervalimise ajal, sest uuel juhatusel oli võimalus kontrollida, mis hageja pangakontol toimus. Hagejal oli õigus pöörduda kostja vastu kohtusse nõudega hiljemalt 2009. a. Hageja esitas hagi 30.06.2011 ja nõue on aegunud. Kostja palus kohaldada hagile aegumist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja ei vaidlustanud, et hageja maksis kostjale 2003. a septembrist kuni 2005. a juunini kokku 66 166,57 krooni. Kostja väitel oli tegemist töötasuga ja väljamaksed tehti lepingu alusel. Hageja arvates puudus kostjal õiguslik alus töötasu saamiseks. Kui selline leping ka sõlmiti, oli tegu näiliku tehinguga, mis on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine.
6.Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 151 lg-s 1. Tähtaja määramisel on oluline, millal muutub rikastumise väljaandmise nõue sissenõutavaks. Käesoleval juhul tekkis rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist ehk alusetult makse tegemist.
7.Nõude aegumise hindamisel tuleb kohtul tuvastada, millal hageja oli või pidi olema nõude aluseks olevatest asjaoludest teadlik. Oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte sellest, millise õigusliku hinnangu õigustatud isik asjaoludele annab. Hageja esitas kohtule töötasu väljamaksete lehed, mis allkirjastati hageja juhatuse liikme T. H ja raamatupidaja N. M poolt. Samuti nähtusid hageja pangakontolt kostjale töötasu väljamaksed. Kostja suhtes koostati 2003. a isikukonto kaart, mis oli olemas hageja arhiivis.
8.Puudub vaidlus, et T. H oli hageja juhatuse liige alates 15.01.1998 kuni 25.08.2005. Alates 25.08.2005 oli hagejal uus juhatus. Hageja väitis, et vaatamata asjaolule, et T. H oli hageja seaduslik esindaja, toimus kostjale väljamaksete tegemine varjatult. Isegi juhul, kui see väide vastab tegelikkusele, siis sellisest asjaolust oleks pidanud hageja juhatus teada saama iga väljamakse tegemisel, sest ka kõigil teistel juhatuse liikmetel oli hageja pangakontole juurdepääs. Korteriühistul on juhatus, mis seda juhib ja esindab (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 esimene lause). Juhatuse seadusest tulenev kohustus on korraldada korteriühistu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja koostada majandusaasta aruanne (MTÜS § 35, § 36). Seega on see hageja enda risk, et ta tuvastas väljamaksete õigusliku aluse puudumise alles 2010. a. Hageja uus juhatus pidi nõude aluseks olevatest asjaoludest teada saama hiljemalt 2005. a lõpuks.
9.Aegumise kohaldamise hindamisel ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et tööle vormistamisel rikuti seadust või hageja põhikirja. Aegumise kohaldamise küsimuse lahendamisel ei hinda kohus sisuliselt, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ning kas kostja ka reaalselt töid teostas. Käesoleval juhul tuvastas kohus, et hiljemalt
2005. a lõpuks pidi hageja saama teadlikuks võimalikust nõudest kostja vastu, kuna selleks ajaks oli möödunud piisav aeg, et vana juhatuse poolt saadud dokumendid ja pangakontol tehtud ülekanded üle kontrollida. Asjaolu, et hageja uus juhatus tegi arhiivi kontrolli 2009. a ja nõudis raamatupidajalt välja dokumendid alles 2010. a alguses, ei anna alust nimetatud aega aegumistähtaja alguseks lugeda. Hageja juhatuse liikmed said hageja pangakontol tehtavaid väljamakseid kontrollida, teha arhiivi ja raamatupidamisdokumentide kontrolli ning tuvastada selle käigus käesoleva nõude aluseks olevad asjaolud 2005. a lõpuks. Hageja juhatusepoolne tegevusetus ei anna alust kohaldada TsÜS § 151 lg 1 sätet hagejale soodsamalt. Seega aegus nõue 31.12.2008 kell 24:00. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus ekslikult, et antud juhul ei saa tähtaja möödalaskmise küsimuse lahendamisel kohaldada TsÜS § 151 lg-t 1. Kohus hindas ebaobjektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid ja leidis ekslikult, et nõue on aegunud.
11.Vastavalt MTÜS § 26 lg-le 1 juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus. Hageja asutati 15.01.1998 ja samal ajal valiti hageja juhatusse 7 isikut. Juhatuse valimise päevast kuni 2009. a juunini ei juhtinud ega esindanud juhatus korteriühistut. Juhatuse istungite protokollide puudumine sellel ajavahemikul tõendab, et juhatus kõrvaldati hageja juhtimisest ja juhatuse esimeest ei olnud valitud. Hageja juhtimisega tegelesid tegevdirektorid (T. H ja G. D), kes täitsid mitte ainult tegevdirektori funktsioone, vaid ka juhatuse funktsioone (kutsusid kokku üldkoosolekuid, koostasid ise päevakorra, esindasid hagejat kolmandate isikute suhetes, teostasid ainuisikuliselt arvestusi, muutsid juhatuse koosseisu, sealhulgas võtsid vastu või arvasid välja juhatuse koosseisust liikmeid). Seoses ametile mittevastavusega vallandati nimetatud isikud hageja üldkoosoleku otsuste alusel.
12.Juhatuse liikmed, avaldades initsiatiivi oktoobris 2009. a, lõpetasid tegevdirektor G. D lepingu ja teostasid olemasoleva arhiivi analüüsi. Kohus leidis ekslikult, et juhatuse liikmed leidsid arhiivist kostja raamatupidamise kaardi ja tegid järelduse temale töötasu arvestamise kohta 2003.-2005. a, sest kostja kaart puudus arhiivist. Juhatus võttis vastu otsuse tutvuda arhiivis olevate dokumentidega ja leidis, et hageja 2003.-2005.a bilanssides on töötasu osas suured kulutused. Väljamaksekaardid ja pangadokumendid olid raamatupidaja N. M käes hoiul, kes esitas juhatusele dokumendid alles 2010. a jaanuarist märtsini. Enne seda puudusid juhatusel kostjale töötasu väljamaksmise kohta andmed.
13.Kohus lähtus hagi aegumise kohaldamisel seaduses toodud juhatuse kohustustest, kuid antud juhul oli tegu juhatuse juhtimisest kõrvaldamisega. Sellises olukorras ei saanud hageja juhatus teada, et kostja sai hageja endiselt tegevdirektorilt T. H 2003.-2005. a töötasuna raha. Kontrolli tulemustel (mis teostati 2005. a) tuvastas audiitor T, et arvestusi tegi korteriühistus T. H ise. Seega olid ainult kostja, T. H ja raamatupidaja (ajavahemikul 2003.-2005.a) teadlikud kostja arveldusarvele laekunud rahast. Dokumendid nimetatud summade väljamaksmise kohta olid raamatupidaja käes hoiul ja juhatuse liikmetel puudus nendele juurdepääs. Isegi siis, kui juhatuse liikmed nõudsid raamatupidajalt maksedokumente esitamist, väljastas raamatupidaja need alles mitme kuu pärast. Arhiivis antud dokumendid puudusid ja seega ei olnud tegevdirektor G. D kostjale tehtud väljamaksetest teadlik. Enne arhiivi kontrollimist 2009. a ei olnud juhatusel põhjust ajavahemikul 2003.-2005. a koostatud
dokumente kontrollida. Seetõttu jõudis info kostjale ebaseaduslikult tehtud väljamaksetest juhatuseni alles 2010. a märtsis-aprillis. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
16.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on kohus otsuses hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi on aegunud.
17.Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluste väljamaksete tegemise ajal oli hagejal 7-liikmeline juhatus. Nimetatud asjaolu nähtub hageja registrikaardilt (t lk 8). Selle tõendiga on vastuolus apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks hageja juhatus kõrvaldatud hageja juhtimisest, et kuni 2009. a juunini hagejal juhatust ei olnud ja juhatuse funktsioone täitsid tegevdirektorid T.H ja G.D. Registrikaardi järgi oli T.H juhatuse liige kuni 25.08.2005, seega võis ta aastatel 2003.-2005. a juhatuse liikme ülesandeid täita. Asjaolu, et hiljem valitud uue juhatuse liikmed hakkasid alles 2009.a arhiivi ja raamatupidamisdokumente kontrollima, hagi aegumise küsimuse lahendamisel tähtsust ei oma. Maakohus tuvastas, et kõikidel hageja juhatuse liikmetel oli juurdepääs hageja pangakontole. Seega oleks ka 2005. a valitud uus juhatus pidanud kostjale tehtud väljamaksetest teada saama hiljemalt 2005.a lõpuks. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et seal on kostjale makstud töötasu selgelt kajastatud (t lk 41-63). Asjaolu, et raamatupidamise kaart kostjale makstud summade kohta leiti arhiivist väidetavalt 2009. a ja muud raamatupidamise dokumendid anti raamatupidaja poolt uuele juhatusele üle 2010. a jaanuaris, tähtsust ei oma. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et uus juhatus ei pidanud vajalikuks enne 2009.a dokumente kontrollida. See tähendab, et juhatus jättis oma kohustused täitmata. Maakohus leidis õigesti, et hageja uue juhatuse tegevusetus ei anna alust kohaldada TsÜS § 151 lg-t 1 hagejale soodsamalt. Kuna hageja pidi hiljemalt 2005. a lõpuks teada saama kostjale makstud töötasust, aegus nõue 31.12.2008 kell 24.00, nagu leidis ka maakohus.
18.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
19.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu määras maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
20.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.