lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-47305/4

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 16.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-09-47305/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-47305

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi

16.veebruar 2012, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva T. M. O. M. töölepingu lõpetamise TLS (kuni 01.07.2009 kehtinud) § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ning vähemsaadud töötasu, ületunnitöö tasu, tööseisaku tasu ja kompensatsiooni 2 kuu töötasu ulatuses väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 453,58 eurot (163 563 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: O. M. ärinimi OÜ M. F. ) – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Seaduslik esindaja: juhatuse liige P. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista OÜ-lt M. (endine ärinimi OÜ M. F. ) T. M. : 2.1 2008.a. vähemsaadud töötasu kolm tuhat üheksasada üheksa (3909) eurot 53 senti; 2.2 tasu tööseisaku aja eest perioodil 02.01.-20.03.2009.a. neli tuhat kakssada viiskümmend kuus (4256) eurot 31 senti; 2.3 hüvitis töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 2 alusel kaheksakümmend seitse (2287) eurot 75 senti.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kaks tuhat kakssada

3.Lugeda T. M. lõpetamine O. M. ärinimi OÜ M. F. ) poolt 10.11.2008.a. TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ning tööleping lõpetatuks 20.03.2009.a. TLS § 82 alusel.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus välja jätta tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning kohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 08.12.2011.a.(tl.41), need on vastu võtnud O. M. kantud seaduslik esindaja – juhatuse liige P. T. (tl.24). Kostja ei ole kohtumääruses (tl.1-2) kindlaksmääratud tähtajal, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust hagile andnud. 2/4

Hageja esitas TsMS § 407 lg 1 nimetatud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega 15.02.2012.a.(tl 43). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

2.Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PaS) § 14 lg 2 sätestas, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50 % selle töötaja tunnipalga määrast. Osundatud seaduse § 20 kohaselt maksab tööandja tööseisaku aja eest töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Töölepinguseaduse (TLS), mis kehtis kuni 01.07.2009 § 82 lg 1 järgi oli võimalik töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Nimetatud alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel pidi tööandja maksma vastavalt TLS § 82 lg 2 töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. TLS § 86 p 6 alusel võis tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Tulenevalt TLS § 106 oli tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel TLS § 86 punktides 68 ettenähtud alustel järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda.
3.Hageja on hagiavalduses põhjendanud oma nõudeid ja toonud esile nõuete aluseks olevad asjaolud. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud kostjalt kokku 163 563,05 krooni väljamõistmist ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 10453,58 eurot. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 sätestatule võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 1 ei võeta palga nõudmise või töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta 3/4

viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja