Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

2-11-34450

Kostja

kannab

märgitud

summa

hageja

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis 7 (seitsme) päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Märgitud tähtajaks mittetasumisel on kostja kohustus tasuda viivist seaduses sätestatud määras.

2-11-34450 IS(hageja) esitas 22.07.2011 Harju Maakohtule hagi AP’i (kostja) vastu 16 729.80 euro nõudes. Nõude aluseks on asjaolu, et poolte kooselu ajal tegi hageja kostja ja tema vara suhtes kulutusi summas 16 729.80 eurot. 13.02.2012 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kohtuistungil kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Hageja on taotlenud riigilõivu tasumiseks menetlusabi. 12.08.2011 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi, võimaldades tasuda täiendavat riigilõivu osamaksetena. 12.07.2011 on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 500 eurot (makse number 82441, arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX). Järgnevalt on hageja samalt arvelduskontolt tasunud riigilõivu ositi: 29.08.2011 summas 251.51 eurot, 30.09.2011 summas 251.51 eurot, 31.10.2011 summas 251.51 eurot ja 30.11.2011 summas 251.51 eurot. Maksed on tehtud selgitusega „osaline riigilõiv hagilt AP’i vastu“. Kokku on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1 506.04 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotlusel tuleb hagejale

2-11-34450 hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 753.02 eurot, tagastada arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis (Sampo pank). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg 7 sätestatut ning vabastada hageja viimase riigilõivu osamakse summas 251.51 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning asjaolud, et menetlus ei ole kestnud pikka aega ja kompromiss on sõlmitud eelmenetluses. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolte kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.