Hagi osalisel õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number
Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk
Tsiviilasi
E.P. ja P.P. hagi alusetult omandatud vara tagastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hagejad
volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal
esindajad
Asja lahendamise viis
Edasikaebamise kord
Kostja
Hagi hind 8419,08 € . Kirjalikus menetluses põhinedes hagi õigeksvõtmisele kohaldades TsMS § 440 lg 1 (tl. 86-87, 108-109). Juhindudes VÕS § 1028 lg. 1 ja TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 440 lg 3, § 444 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas. Rahuldada E.P. ja P.P. hagi alusetult omandatud vara nõudes osaliselt Kohustada kostjat A-E.P. isikukood xxxxxxxxxxx tagastama hagejatele sõiduauto xxxxxxx xx xxx kood xxxxxxxxxxxxxxxxx registrinumbriga xxx xxx ja videokaamera hagejatele, E.P. isikukood xxxxxxxxxxx P.P. isikukood xxxxxxxxxxx Jätta rahuldamata hagi varalise nõude 6821,29 € osas. Menetluskulud jätta poolte kanda Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtu õiguslik põhjendus. Kostja võttis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 3 kohaselt osaliselt õigeks oma vastavasisulise kirjaliku korduva avaldusega kohtule sõiduauto ja videokaamera tagastamise osas. Hagejate nõue rahaliste vahendite osas pole tõendatud. Pole tõendatud , et vara oleks vara omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastasel, maksed on tehtud vara omaniku eluajal, puuduvad tõendid, et vara omanik oleks maksed teinud oma tahte vastaselt eksimuse või pettuse mõjul või oleks vara omaniku üle seatud eestkoste. Näiteks nagu nähtub hagejate esitatud vara omaniku pangakonto väljavõttest on vara omanik teinud samal ajal ülekande hageja E.P-le. Lisaks on vara omanik enne laenude maksmist teinud vastavad sissemaksed sama summa ulatuses oma kontole, seega on teadmata raha päritolu ja näitab vara omaniku teadliku tegevust oma konto kasutamisel. Vara omanik ja kostja elasid ühise perekonnana, nagu märgivad hagejad oli kostjal suhe vara omanikuga. Sellest tulenevad pole välistatud, et tegemist on nimetaud isikute ühisvaraga või ühise tegutsemise kaudu saadud varaga. Asjaolu, et vara omanik on kasutanud oma vara kostja kasuks ei anna hagejatele nõudeõigust kostja vastu.
Rein Pokk Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.