A.B. hagi I.B. vastu tehingu tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
1438,02 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – I.B. (IK: XXX), esindaja Margit Ahu Vastustaja (hageja) – A.B. (IK: XXXX), esindaja Raivo Edala
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
Tühistada Viru Maakohtu 20. juuni 2011 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
A.B. esitas 20.12.2010 maakohtule hagi I.B. vastu, milles palus tunnistada kehtetuks garaažiühistus Tandem asuva garaažiboksi nr 21 09.12.2010 müügitehing, lugeda kehtetuks korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus registrinumbriga 4368 ning hüvitada hagejale alusetu rikastumisega saadud 60 000 krooni. Kohtuistungil hageja täpsustas hagi eset, kuna kinnistu oli edasi müüdud kolmandale isikule, ning palus tunnistada tühiseks garaažiboksi nr 21 võlaõiguslik müügileping ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 30 000 krooni omandi kaotuse hüvitisena. Hagiavalduse kohaselt kuulus pooltele ühisvarana abielu kestel omandatud kinnistu, millel asub garaažiboks nr 21. Kostja müüs 09.12.2010 ilma hageja nõusolekuta kinnistu hinnaga 60 000 krooni. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et pooltel oli kokkulepe, et garaažiboksi nr 21 omanikuks on kostja ja garaažiboksi nr 20 omanikuks hageja. Notar ei teavitanud kostjat, et tehinguks on vajalik hageja nõusolek. Kostja võõrandas 09.12.2010 müügilepinguga garaažiboksi hinnaga 15 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. juuni 2011 otsusega hagi ning tunnistas tühiseks 9. detsembril 2010 Jõhvi notar Tiit Juse poolt tõestatud korteriomandi müügilepingu kinnistu katastritunnused 32202:002:0131 ja 32202:002:0132 (mitteeluruum nr 21) müügi kohta. Ülejäänud osas, s.o asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse osas, jääb tehing muutmata. Kohus mõistis välja I.B.lt A.B. kasuks omandi kaotusest tekkinud kahju hüvitisena 1⁄2 tehingu väärtusest (60 000 krooni ehk 3834,70 eurot) summas 1917,35 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on garaažiboksi nr 21 müügileping TsÜS § 84 ja § 87 ning PKS § 25; § 28 lg 1; § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel tühine. Kostja pidi olema teadlik sellest, et ühisvaraks olevat kinnisvara võib ta võõrandada üksnes hageja nõusolekul. Vaidlust ei ole selles, et garaažiboks nr 21 võõrandati hageja nõusolekuta ning see on ostja poolt 27.05.2011 edasi müüdud kolmandatele isikutele ja AÕS § 561 lg 1 kohaselt tuleb eeldada, et kinnistu on uute omanike heauskses omandis, mis välistab tühise tehingu järgi saadu tagastamise. Kohus leidis, et kostja peab VÕS § 1037 lg 1 alusel hüvitama hagejale 1⁄2 garaažiboksi harilikust väärtusest. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine
müügihind (turuhind). Kohus, lähtudes sellest, et müüja võib alati avaldada tahet müüa müügiese ka kohalikust turuhinnast odavamalt ja notar on märkinud tehingu väärtuseks 60 000 krooni, leidis, et garaažiboksi nr 21 tegelikuks väärtuseks oli võõrandamise ajal 60 000 krooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingueseme harilik väärtus oli 15 000 krooni, kuigi notar on märkinud tehingu väärtuseks 60 000 krooni. Kostja taotluse kuulata tunnistajana üle garaažiboksi nr 21 ostja jättis kohus rahuldamata, sest ühe tunnistaja ütlustega ei saa ümber lükata notari poolt kinnitatud dokumentaalset tõendit. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, kuna hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. juuni 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista välja I.B.lt A.B. kasuks 1⁄2 garaažiboksi müügisummast, s.o 479,33 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub apellant jätta täielikult vastustaja kanda, maakohtus kostja kantud menetluskuludest mõista 7/8 välja hagejalt ja hageja menetluskuludest 1/8 jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saanud kohus teha otsust müügilepingu tühiseks tunnistamise kohta, kuna menetlusse ei olnud kaasatud kõiki lepingu pooli, st garaažiboksi ostjat, millele ka kostja juhtis kohtuistungil tähelepanu. Lähtudes menetlusökonoomiast ja asjaolust, et garaažiboks on edasi müüdud kolmandatele isikutele, mis välistab tühise tehingu järel saadu tagastamise, palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta müügileping tühiseks tunnistamata; 2) on kohus vääralt tõlgendanud tõendit garaažiboksi müügihinna kohta, sest notariaalselt tõestatud lepingu järgi on tehingu müügisummaks 15 000 krooni. Notar on märkinud 09.12.2010 korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse p-s 8.4 tehinguväärtuse lähtudes notari tasu seaduse (01.08.-31.12.2010 redaktsioon) §-st 4, mille kohaselt tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 60 000 krooni. Seega lepingu p-s 8.4 on notar märkinud seadusest tuleneva tehinguväärtuse, mis on aluseks notaritasu ja riigilõivu suuruse arvestamisel, ning nimetatud punktis märgitud 60 000 krooni näol ei saa olla tegemist garaažiboksi müügihinna ega turuväärtusega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata müügihinna osas tunnistajana üle garaažiboksi ostja. Hageja ei ole esitanud oma nõude suuruse põhjendamiseks ühtegi tõendit; 3) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. TsMS § 363 lg 1 p-st 1; § 442 lg-st 5 ja §-st 439 järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduses palus hageja hüvitada talle alusetu rikastumise teel saadu, s.o garaažiboksi müügisumma 60 000 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-53-07), et poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud, ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada. Hageja ei nõudnud hagiavalduse resolutsioonis ega ka kohtuistungil (kus nõue peab olema esitatud kirjalikus vormis) kahju hüvitamist, vaid alusetu rikastumise teel saadut, s.o garaažiboksi müügisummat. Nõustuda ei saa kohtuotsuses märgituga, et hageja täpsustas hagi ja palus välja mõista kostjalt 15 000 krooni hageja omandi kaotuse hüvitisena. Hagiavaldusest ega ka 15.06.2011 istungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks vastava taotluse kohtule teinud. Nimetatud kohtuistungil hageja väitis, et on nõus summaga 30 000 krooni. Apellant nõustub hüvitama hagejale 1⁄2 garaažiboksi müügihinnast (1⁄2 15 000 kroonist), 7500 krooni, s.o 479,33 eurot;
4) on kohus vääralt jaotanud menetluskulud. Hageja vähendas hagiavalduses nõutud summat poole võrra ning loobus nõudest lugeda kehtetuks asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Apellant loeb põhjendatuks nõuet 1⁄2 müügisummast, s.o 7500 krooni, mis moodustab 1/8 hagiavalduses märgitud nõudest (60 000 krooni), ning leiab, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
5.A. B vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus tuvastanud asjaolud, et garaažiboks kuulus poolte ühisvara hulka ja kostja ei saanud seda ilma hageja loata müüa. Seetõttu tunnistas kohus õigesti müügitehingu tühiseks ja kohustas kostjat välja maksma poole garaažiboksi maksumusest 60 000 kroonist. Tulenevalt TsÜS §-st 65 on eseme väärtuseks selle harilik väärtus, st kui ei esine muid asjaolusid, on eseme väärtuseks selle keskmine müügihind. Tehingul ei saa olla kahte väärtust, s.o tegelikku väärtust, antud juhul tehinguhind 60 000 krooni, mis on aluseks riigilõivu ja notaritasu arvestamisel, ja 15 000 krooni, millega garaažiboks tegelikult müüdi, tekitades vara alla omahinna müügiga hagejale suurt materiaalset kahju. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 2 on otsene tahtevaldus, millest sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Et kostja on tasunud 60 000 krooni pealt riigilõivu ja notaritasusid, siis sellise tegevusega on ta tunnistanud seda summat garaažiboksi tegeliku müügihinnana. Õige on kohtu seisukoht, et asjas pole vaja tunnistajaid üle kuulata, kuna garaažiboksi alla turuhinna võõrandamine fakt ja hagejale kahju tekitamine on tõendamist leidnud muude tõenditega. Tehingu hind 60 000 krooni ja 30 000 krooni nõue on dokumentaalselt piisavalt tõendatud; 2) võib hageja vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 3 nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või hüve. Tegemist on taotlusega, mida võib teha kohtumenetluse käigus vormivabalt, st ka suuliselt; hageja lõplikud nõuded kanti kohtuistungi protokolli, mis on võrdsustatud kirjalikult esitamisega; 3) jättis kohus õigesti kohtukulud kostja kanda, kuna kohtumenetlus oli tingitud kostja ebaseaduslikust tegevusest. Kohtumenetluse käigus muutus kohtu poolt tuvastatud asjaolude tõttu hagi ese, kuid vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 3 ei ole tegemist hagi muutmisega ja hagi osalise rahuldamisega, vaid nõude täpsustamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, milliseid ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tunnistada kehtetuks 09.12.2010 müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja võõrandas poolte ühisvarasse kuulunud garaažiboksi 21 J. Mitinale. Samas hagiavalduses on hageja märkinud, et ta oli esitanud maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-10-54424) ühisvara jagamiseks ning nimetatud tsiviilasjas palunud jagada ühisvara: korteriomand, garaažiboksid nr 20 ja 21 ning sõiduauto. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kui hagi on kohtu menetluses, tuleb TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel jätta hagi läbi vaatamata.
Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1) ning on jätnud välja selgitamata, mida hageja tegelikult taotleb. Nähtuvalt asja materjalidest on ka käesolevas asjas hageja sooviks ühisvara jagamine ning ühisvara on võimalik jagada (hüvitada väärtus) sõltumata sellest, et üks abikaasadest on osa ühisvarast ilma teise abikaasa nõusolekuta võõrandanud. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et tehingu kehtetuks tunnistamine (tühisuse tuvastamine PKS § 31 lg 1) olukorras, kus hageja eesmärgiks on rahalise hüvituse saamine 1⁄2 garaažiboksi väärtusest, ei ole vajalik. 09.12.2010 tehingu tühisusele kui asjaolule on võimalik tugineda ühisvara jagamise menetluses. Ringkonnakohus märgib, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda ning kaaluma TsMS § 374 kohaldamist. On ilmselge, et käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-10-54424 ühine menetlemine võimaldab asja kiiremat lahendamist ning hoiab kokku poolte menetluskulusid (näiteks võimalikud täitemenetluse kulud pärast otsuse jõustumist). Kuivõrd käesoleva asja apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus garaažiboksi väärtuse suhtes, siis on pooltel võimalus esitada liidetud menetluses tõendeid garaažibokside väärtuse kohta. KIS-i andmetel tsiviilasjas nr 2-10-54424 maakohus ei ole lahendit teinud.
8.PKS § 31 lg 1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. PKS § 31 lg-s 1 märgitud tehingu tühisus hõlmab endas nii võlaõiguslikku kui asjaõiguslikku tehingut ning asja materjalidest nähtuvalt on tühised mõlemad tehingud. Maakohtu seisukoht, et 09.12.2010 võlaõiguslik müügileping on tühine, kuid asjaõigusleping mitte, ning tuginemine seejuures TsÜS §-le 85, on ekslik. Asjaolu, et garaažiboks nr 21 on J. Mitina poolt müüdud kolmandale isikule, ei too kaasa 09.12.2010 asjaõiguslepingu kehtivust. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust ka osas, millega kohus tunnistas 09.12.2010 müügilepingu tühiseks. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel jääb hageja 09.12.2010 tehingu tühisuse tuvastamise nõude juurde, peab maakohus kaasama menetlusse 09.12.2010 tehingu teisel poole. Maakohtu poolt 09.12.2010 tehingu tühiseks tunnistamine ilma tehingu teisel poole menetlusse kaasamata on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.