Võlakütid OÜ hagi J T i, R T i ja P U vastu võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 173,49 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J T i, R T i ja P U apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Võlakütid OÜ (registrikood 11662905, asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper; Kostjad J T (isikukood XXXXXXX, elukoht
XXXXXXX, XXXXXXX, XXXX, XXXX), R T
(isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX) ja P U (isikukood XXXXXX, elukoht XXXXXXXX), kostjate esindaja advokaat Indrek Nuut.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2011 otsus Võlakütid OÜ hagis J T i, R T i ja P U vastu võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades J T i, R T i ja P U kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.01.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi J T i (kostja I), R T i (kostja II) ja P U (kostja III) vastu solidaarselt võlgnevuse 24 729,41 eurot, viivise seisuga 23.12.2010 summas 4484,83 eurot, viivise iga viivitatud päeva eest võlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras ja igalt kostjalt leppetrahvi 6391,16 eurot ning menetluskulude väljamõistmiseks.
2.16.04.2008 sõlmisid OÜ Leversten ja AS Hansapank (praeguse nimega Swedbank AS) laenulepingu nr 08-055416-JI, millega Swedbank AS andis OÜ-le Leversten laenu. 17.04.2008 sõlmisid OÜ Kontrum ja Swedbank AS hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi tagatisleping), millega OÜ Kontrum tagas OÜ Leversten laenulepingust nr 08055416-JI tulenevate kohustuste täitmise Swedbank AS-i ees OÜ-le Kontrum kuuluvale korteriomandile seatava hüpoteegiga. 29.05.2008 sõlmisid kostjad, Egert K ja OÜ Kontrum kohustuste täitmise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille p. 1.1. kohaselt kohustusid kostjad ja E. K solidaarselt maksma OÜ-le Kontrum rahasumma, mille OÜ Kontrum kohustub maksma Swedbank AS-ile lepingu, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ Leversten vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, alusel. Kokkuleppe p.
1.2.kohaselt oli kostjate ja E. K i rahalise kohustuse suurus seotud OÜ Kontrum poolt Swedbank AS-ile tasutava summaga, kuid mitte suurem, kui tagatislepingus sätestatud maksimumsumma. Kokkuleppe p. 2.1. kohaselt kohustusid kostjad ja E. K täitma OÜ Kontrum kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude hiljemalt 5 pangapäeva jooksul nõude esitamisest.
3.25.05.2009 edastas Swedbank AS OÜ-le Leversten kirja, milles teatas, et viimaseks tähtajaks tasuda võlgnetav põhiosa summas 67 812,52 eurot, intressid 485,32 eurot ning viivis, on 03.06.2009. Tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel pöördub Swedbank AS sissenõudega OÜ Kontrum poole, kes on tagatiseks oleva vara omanik. Samuti avaldas Swedbank AS, et asub rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täitemenetluse kaudu. 26.04.2009 pöördus OÜ Kontrum emaili teel Swedbank AS-i esindaja poole, milles avaldas, et OÜ Kontrum kui tagatise andja huvi on vältida sundtäitmist. OÜ Kontrum avaldas, et juhul, kui OÜ Leversten ei täida laenulepingust tulenevat kohustust Swedbank AS-i ees hiljemalt 28.04.2009 kella 12:00-ks, soovib OÜ Kontrum sõlmida nõude fikseerimise ja kohustuse täitmise kokkuleppe hiljemalt 29.04.2009. Sõlmitav kokkulepe peab sisaldama selget viidet õigussuhte aluseks olevale Swedbank AS-i nõudele tagatise andja vastu võimalusega täita kohustus sundtäitmise vältimiseks. 19.05.2009 teatas Swedbank AS-i esindaja E. Mirzojan OÜ Kontrum juhatuse liikmele I K ile, et pank esitab tagatislepingu täitmise nõude OÜ-le Kontrum, milline asjaolu nähtub OÜ Kontrum 21.05.2009 kirjast Swedbank AS-ile. 20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le Kontrum kirja, milles avaldasid, et OÜ Leversten ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita.
4.16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ Kontrum laenulepingu nr 09-047837-JK, mille alusel saadud rahaga tasus OÜ Kontrum OÜ Leversten võlgnevuse Swedbank AS-i ees summas 67 812,52 eurot. Täiendavalt tasus OÜ Kontrum Swedbank AS-ile OÜ Leversten intressid summas 485,32 eurot ja viivise 2797,30 eurot. 17.06.2009 edastas OÜ Kontrum juhatuse liige I. K kostjatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt
solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma kohustuse katteks OÜ-le Kontrum 12 782,33 eurot kuus. Kostjad on hagejale tasunud võlgnevust kokku 36749,20 eurot, millest kostja I on tasunud 8947,63 eurot, kostja II 12 462,77 eurot ning kostja III 15 338,80 eurot.
5.26.02.2010 loovutas OÜ Kontrum võlgnevuse kostjate vastu hagejale, kes on solidaarvõlgnike osas uueks võlausaldajaks. Solidaarse põhivõlgnevuse suuruseks on käesoleval hetkel 34 729,41 eurot, millele lisandub viivis, leppetrahv ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on arvestanud viivise perioodi 21.07.200923.12.2010 eest summas 4538,32 eurot.
6.Asjaolu, et OÜ Kontrum võttis OÜ Leversten poolse Swedbank AS-i ees oleva kohustuse täitmiseks, mida tagas OÜ-le Kontrum kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek, samuti laenu Swedbank AS-ilt, ei mõjuta OÜ Kontrum poolt hagejale loovutatud nõuet ja selle sissenõutavust solidaarvõlgnike vastu. Igasugune vastupidine väide on alusetu ning seda ei toeta ükski kokkuleppe säte ega õigusnorm. Nõude sissenõutavust kinnitab ja tõendab asjaolu, et 01.12.2009 esitasid kostjad advokaadi vahendusel neljandale solidaarvõlgnikule E. K pankrotihoiatuse seoses solidaarvõlgnevuse mittetasumisega. See viitab üheselt, et ka kostjad ise on pidanud kohustust kogu ulatuses sissenõutavaks juba hiljemalt alates 01.12.2009. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostjad tasunud võlgnevusest kokku 36 749,20 eurot. Seega on ka kostjad seisukohal, et kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Swedbank AS-i andmebaasi väljatrükist lepingust nr 09047837-JK seonduvate rahaliste operatsioonide kohta nähtub, et OÜ Kontrum on kogu nimetatud lepingu alusel laenatud summa perioodil 03.07.2009-19.10.2010 pangale tasunud. 15.10.2010 hüpoteegi lõpetamise kokkuleppest ja asjaõiguslepingust korteriomandi üleandmiseks nähtub, et I. K müüs temale kuuluva korteriomandi N V ning saadud rahaga kustutati lepingust nr 09-047837-JK tulenev OÜ Kontrum võlgnevuse Swedbank AS ees summas 32 262,19 eurot. Nõue kostjate vastu on sissenõutav alates 29.06.2009. Isegi, kui asuda seisukohale, et nõue muutus sissenõutavaks hetkel, mil OÜ Kontrum tasus Swedbank AS-ile lepingust nr 09-047837-JK tuleneva võlgnevuse, on hageja nõue kostjate vastu käesolevaga sissenõutav ning kostjatel puudub mis tahes õiguslik alus keelduda oma kohustuse täitmisest.
7.Üheski seaduses ega muus õigusaktis ei ole sätestatud nõude loovutamise eeldusena tasu maksmist või tasu maksmist mingitel kindlatel tingimustel. Samuti ei ole üheski õigusaktis inkassofirmadele sätestatud keeldu nõudeid loovutuse kaudu omandada. Seega on kostjate väide, et hageja ja OÜ Kontrum vaheline kokkulepe nõude loovutamise kohta on näilik, sest loovutaja ei ole hagejale maksnud, maksab kostjate hinnangul liiga vähe või et loovutuse saaja on inkassofirma, õiguslikult küündimatu. Ühestki kostjate poolt esitatud dokumendist ei nähtu, et OÜ Kontrum oleks avaldanud, et nõuet ei ole loovutatud. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
9.Hageja ei ole omandanud nõuet kostjate vastu. Hageja on esitanud küll nõude loovutamise teatise, kuid nõude loovutamise leping on tegelikult näiline leping ning selle alusel tegeleb hageja inkassofirmana ja ei ole nõude eest midagi maksnud. Seda seisukohta kinnitavad OÜ Kontrum käitumine ja seisukohad kriminaalasjas nr 10730000167, mille kohaselt on tegemist näiliku nõude loovutamisega. 19.02.2010 esitas Kontrum OÜ nimel I. K kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse kostja II vastu põhistades avaldust muuhulgas sellega, et Kontrum OÜ-l on nõue, mis tuleneb laenulepingust Leversten OÜ vastu. I. K i ülekuulamisel 09.04.2010 teatas I. K Kontrum OÜ nimel, et Leversten OÜ-l on Kontrum OÜ ees tasumata täissumma. Samuti märkis I.
K , et inkassofirmadest saadud andmete alusel on Leversten OÜ varatu ja nemad võtavad aluseks meievahelise kokkuleppe, kus laenu hakkavad maksma Leversten OÜ omanikud eraisikutena. Julianus Inkassoga lõpetati suhe ära ja nüüd on esindaja hageja, kes Leversten OÜ osanikelt, kui eraisikutelt üritab võlga kätte saada. Seega 09.04.2010 ligi kaks kuud pärast väidetava nõude loovutamise lepingu allkirjastamist tunnistas Kontrum OÜ seaduslik esindaja politseis ülekuulamisel, et võlausaldaja on Kontrum OÜ ning hageja tegeleb võla sissenõudmisega tema nimelt. 2010 maikuus toimus kirjavahetus kostja II ja I. K i vahel, milles I. K tegi ettepaneku võla tasumises kokku leppida. Kostja II palus täpsustada, kellele peavad võlgnikud raha üldse tasuma, millele Kontrum OÜ esindaja ei andnud ühest vastust, vaid märkis, et võlgnik ei ole positsioonis, et selliseid küsimusi esitada ning peab hoopis omalt poolt pakkuma lahendusi olukorra lahendamiseks. Kirjavahetusest ilmneb selgelt, et Kontrum OÜ peab ennast tegelikuks võlausaldajaks, kuna võttis initsiatiivi võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul, kui Kontrum OÜ oleks tegelikkuses loovutanud nõude, siis ei oleks tal enam õigust ega vajadust võlgnike poole sellesisuliste küsimustega pöörduda. Eeltoodust tulenevalt on selge, et nõue ei ole loovutatud ning nõude loovutamise leping oli sõlmitud näilikult või ekslikult sellisena nagu ta oli formuleeritud ning seega ei ole hagejal õigust kostjate vastu hagi esitada.
10.Nõue ei ole sissenõutav. Hageja on ekslikul seisukohal, mille kohaselt nõue muutus sissenõutavaks 29.06.2009. Tegelikkuses nõue ei ole sissenõutav, kuna Kontrum OÜ sõlmis refinantseerimise lepingu pangaga. Kohustuse täitmise kokkuleppe p 1.1 ja 1.2 alusel leppisid pooled kokku, et võlgnikud (kostjad) kohustuvad solidaarselt hüvitama võlausaldajale (Kontrum OÜ) viimase poolt oma vara arvelt sundtäitmise vältimiseks makstud summad juhul, kui OÜ Kontrum vastu pöörab nõude Swedbank AS. OÜ Kontrum tagas oma nimelt oma varaga laenu, mille oli võtnud OÜ Leversten, mille osanikeks olid kostjad ja E. K . Vastavalt lepingu p-le 1.2 sõltub makstava rahasumma täpne suurus rahasummast, mille võlausaldaja peab maksma Swedbank AS-ile, kuid ei ole suurem, kui tagatislepingust tulenev maksimumsumma. Lepingu mõte seisnes selles, et kostjad tagavad kogu aeg selle summa olemasolu, mis tuleb pangale maksta. Hageja on esitanud 16.06.2009 Swedbank AS ja OÜ Kontrum vahel sõlmitud laenulepingu nr 09047837-JK tõendamaks, et Kontrum OÜ kui Leversten OÜ käendaja kohustused Swedbank AS-i ees on tasutud. Faktiliselt nimetatud laenulepingust seda ei tulene. Nagu ilmneb Swedbank AS ja Kontrum OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, siis väljastati Kontrum OÜ-le laenulimiit, mille kasutamise sihtotstarve on OÜ Leversten ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingu nr 08-055416-JU refinantseerimine. Laenulepingu nr 09047837-JK lisas 1 leppisid Kontrum OÜ ja Swedbank AS kokku p. 2.5, et laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 16.11.2010 ning p-st 2.6 tuleneb, et laenusumma tuleb tagastada ühe tagasimaksega, sest laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on sama, mis lõpptähtaeg, st 16.11.2010. Seega Kontrum OÜ ja Swedbank AS leppisid kokku, et Kontrum OÜ-le avati pangas laenulimiit juba olemasoleva kohustuse täitmiseks, kuid samas lepiti kokku kohustuse täitmise hilisemas tähtajas. Hageja ei ole tõendanud samas, et hiljemalt 16.11.2010 täitis Kontrum OÜ oma kohustused panga ees. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et Kontrum OÜ on oma kohustused täitnud ja tema nõue kostjate vastu võiks lugeda sissenõutavaks. Juhul, kui esinevad vastastikused nõuded ja kohustused ühe ja sama võlausaldaja ning võlgniku vahel, siis ei saa lugeda vana kohustust sisuliselt täidetuks uue kohustuse tekitamisega samas ulatuses käendajate või kolmandate isikute nõuet taganute suhtes, kui kohustus ise ei ole olemuslikult hoopis teistsugune, vaid seisneb ikkagi raha maksmises. Teisisõnu kohustuse refinantseerimine uue laenuga ei muuda antud juhul nõuet sissenõutavaks, sest tagatislepingu printsiip seisneb selles, et tagamist täitnud isikud tagavad raha olemasolu panga ees kohustuse täitmiseks, sõltumata selle kohustuse aluseks oleva laenulepingu numbrist ja kuupäevast. Kuna Swedbank AS ja Kontrum OÜ on sisuliselt kokku leppinud kohustuse hilisemas täitmises, siis sellest
tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks siis, kui Kontrum OÜ on oma kohustuse Swedbank AS ees täitnud. Tehinguid tuleb hinnata nende majandusliku sisu järgi ja vastavalt sellele anda ka õiguslik kvalifikatsioon. Maakohtu otsus
11.21.06.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 32 329,41 eurot, seisuga 23.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivise 4538,32 eurot, viivise iga viivitatud päeva eest VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ja igalt kostjalt leppetrahvi summas 6391,16 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda.
12.Hageja nõueteks on solidaarselt kostjate vastu seisuga 31.05.2011 põhivõlgnevus summas 32 329,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 23.12.2010 summas 4538,32 eurot, VÕS § 113 alusel viivis põhinõudest alates 24.12.2010 kuni selle kohase täitmiseni väljamõistmiseks. Lisaks on hageja nõudeks iga kostja vastu leppetrahvi nõue 6391,16 eurot vastavalt 29.05.2008 kokkuleppe p. 5.4.
13.Kohus tuvastas, et 16.04.2008 sõlmisid OÜ Leversten ja AS Hansapank (Swedbank AS) laenulepingu nr 08-055416-JI, millega Swedbank AS andis OÜ-le Leversten laenu. 29.05.2008 sõlmisid kostjad, E. K ja OÜ Kontrum kohustuste täitmise kokkuleppe, mille p. 1.1. kohaselt kohustusid kostjad ja E. K solidaarselt maksma OÜ-le Kontrum rahasumma, mille OÜ Kontrum kohustub maksma Swedbank AS-ile lepingu, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ Leversten vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, alusel. Kokkuleppe p. 1.2. kohaselt oli kostjate ja E. K i rahalise kohustuse suurus seotud OÜ Kontrum poolt Swedbank AS-ile tasutava summaga, kuid mitte suurem, kui tagatislepingus sätestatud maksimumsumma. Kokkuleppe p. 2.1. kohaselt kohustusid kostjad ja E K täitma OÜ Kontrum kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude hiljemalt 5 pangapäeva jooksul nõude esitamisest. 25.05.2009 edastas Swedbank AS OÜ-le Leversten kirja, milles teatas, et viimaseks tähtajaks tasuda võlgnetav põhiosa summas 67 812,52 eurot, intress 485,32 eurot ning viivis, on 03.06.2009. Kirjas teatas Swedbank AS, et nimetatud tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel pöördub Swedbank AS sissenõudega OÜ Kontrum poole, kes on tagatiseks oleva vara omanik. Samuti avaldas Swedbank AS, et asub rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täitemenetluse kaudu. 26.04.2009 pöördus OÜ Kontrum emaili teel Swedbank AS-i esindaja poole, milles avaldas, et OÜ Kontrum kui tagatise andja huvi on vältida sundtäitmist. OÜ Kontrum avaldas, et juhul, kui OÜ Leversten ei täida laenulepingust tulenevat kohustust Swedbank AS-i ees hiljemalt 28.04.2009 kella 12:00-ks, soovib OÜ Kontrum sõlmida nõude fikseerimise ja kohustuse täitmise kokkuleppe hiljemalt 29.04.2009. OÜ Kontrum avaldas, et sõlmitav kokkulepe peab sisaldama selget viidet õigussuhte aluseks olevale Swedbank AS-i nõudele tagatise andja vastu võimalusega täita kohustus sundtäitmise vältimiseks. 20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le Kontrum kirja, milles avaldasid, et OÜ Leversten ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita. 16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ Kontrum laenulepingu nr 09-047837-JK, mille alusel saadud rahaga tasus OÜ Kontrum OÜ Leversten võlgnevuse Swedbank AS-i ees summas 67 812,52 eurot. 17.06.2009 edastas OÜ Kontrum juhatuse liige kostjatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma OÜ Kontrum ees oleva kohustuse katteks 200 000 krooni kuus. Kostjad on hagejale tasunud võlgnevust kokku 36 749.20 eurot, seejuures kostja I on tasunud 8947,63 eurot, kostja II 195 000 krooni ning kostja III 15 338,80 eurot. OÜ Kontrum loovutas võlgnevuse kostjate vastu hagejale, kes on solidaarvõlgnike osas uueks võlausaldajaks.
14.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.31.05.2011 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et nad tunnistavad põhinõuet summas 32 329,41 eurot, 24.12.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 4538,32 eurot kui ka VÕS §-s 113 kehtestud määras viivise nõuet põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni nõude kohase täitmiseni. Seega puudub poolte vahel vaidlus eelnimetatud nõuete osas, kuna kostjad on võtnud hageja nõuded õigeks (TsMS § 440 lg 1), mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele hageja kasuks põhivõlgnevus 32 329,41 eurot, seisuga 23.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivis summas 4538,32 eurot ja viivis iga viivitatud päeva eest VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni hageja kasuks.
16.Poolte vahel on vaidlus leppetrahvi nõude osas. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel 29.05.2008 sõlmitud kohustuse täitmise kokkuleppe p. 5.4 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda lepingus sätestatud kohustust rikkunud võlgnikult lepingus sätestatud, mis tahes kohustuse rikkumise korral, leppetrahvi summas 6391,16 eurot. Võlausaldaja kohustub esitama leppetrahvi nõude hiljemalt 30 pangapäeva jooksul rikkumisest teadasaamisest. 20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le Kontrum kirja, milles avaldasid, et OÜ Leversten ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita, mistõttu sõlmis OÜ Kontrum 16.06.2009 laenulepingu Swedbank AS-iga, et refinantseerida panga ja OÜ Levestern vahelist laenulepingut. 17.06.2009 edastas OÜ Kontrum juhatuse liige kostjatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma OÜ Kontrum ees oleva kohustuse katteks 12 782,33 eurot kuus. Seega on tõendatud, et kostjad on oma kohustust rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda igalt kostjalt leppetrahvi. Samuti on hageja teavitanud kostjaid tähtaegselt leppetrahvi nõudmisest. Seega on põhjendatud igalt kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 6391,16 eurot.
17.TsMS § 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 kohaselt jättis kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
18.Kostjad palusid tühistada maakohtu otsuse leppetrahvi väljamõistmise osas ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha selles osas uus otsus, millega jätta leppetrahvi nõue rahuldamata või vähendada seda mõistliku summani. Samuti palusid kostjad muuta menetluskulude jaotust maakohtu otsuses proportsionaalselt või jätta menetluskulud maakohtus täies ulatuses hageja kanda ning apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda.
19.Leppetrahvi nõude saamise hetkel ei olnud kostjad lepingut rikkunud. Kohus leidis, et OÜ Kontrum edastas kostjatele 17.06.2009 nõude oma kohustuste tasumiseks, mida viimased ei täitnud ning on seega oma kohustusi rikkunud. Kohus ei ole arvestanud kostjate vastuväidet, et nimetatud hetkel ei olnud nõue sissenõutav, kuna see oli refinantseeritud. Kohus on valesti tuvastanud kostjatepoolse kohustuse rikkumise ning rajanud sellele leppetrahvi väljamõistva otsuse. Kohus ei ole põhjendanud miks ta ei nõustu kostjate väitega, et nendelt nõuti sisse mittesisenõutavat nõuet.
20.Kostjad on korduvalt põhistanud, et nemad täitsid kohustuste täitmise kokkulepet ja tagasid, et OÜ-l Kontrum oleks iga hetk olemas raha tagasimaksete tegemiseks. Olukorras kus OÜ Kontrum polnud sisuliselt teinud pangale ühtegi tagasimakset, olid kostjad tasunud talle juba ligi 31 955,82 eurot. Kostjatepoolse refinantseerimise tehingu õigusliku käsitluse osas ei ole kohus kostjate argumentidele vastanud. Refinantseerimise tehing, millega ei muutu sama võlgniku kohuste maht sama võlausaldaja ees, vaid muutub ainult laenulepingu number, ei ole käsitletav nõude tasumise õigusliku faktina kolmandate isikute suhtes. Kuna kohus ei ole sellele argumendile vastanud on täitmata kohtuotsuse põhjendatuse nõue.
21.Võlgnikele ei olnud teada, kes on võlausaldaja. Alates hetkest, mil saab rääkida nõude sissenõutavaks muutumisest (OÜ Kontrum tagasimakse pangale 19.10.2010) on kostjaid korduvalt eksitatud selles osas, kes on võlausaldajaks. Hageja ei ole tõendanud kostjatele enne kohtumenetlust omapoolset nõude omandamist. Põhjendatud kahtlus tegelikus võlausaldajas on kohtumenetluses kostjate poolt tõendatud. Kostjatele ei ole kunagi esitatud nõude loovutuse originaaldokumenti. OÜ Kontrum esindaja I. K väitis ise kostjatele teada olnud kriminaalmenetluse materjalides, et hageja on tema esindaja, mitte nõude omandajad. Ta ei kinnitanud kostjatele nõude loovutamise fakti, kuigi tema käest otse seda e-kirja teel küsiti. Nõude loovutamise leping ei ole usutav, sest tegu on sisult esinduslepinguga. Sõltumata sellest, et kohtumenetluse käigus tunnistasid kostjad hagejat võlausaldajana, oleks kohus pidanud hindama, kas neil oli alust seda teha enne kohtumenetlust, kui neil polnud nõude loovutuse kohta ühtegi kinnitust seniselt võlausaldajalt ega ühtegi originaaldokumenti uuelt võlausaldajalt. Sellises olukorras soovib mõistlik isik kinnitust seniselt võlausaldajalt, ja seda ka küsiti, kuid kinnitust saadetud vastus ei sisaldanud. Seega ei olnud kostjad lepingu rikkumises ka pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Tegelikult ei teavitatud kostjaid ka nõude sissenõutavaks muutumisest. Sellistel asjaoludel ei saanud ega võinud kostjad teada, et nad on lepingut võibolla juba rikkunud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostjate vastuväitega, et neid eksitati võlausaldaja osas ja neile ei teatatud nõude sissenõutavaks muutumisest.
22.Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi hea usu vastaselt. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 32-1-67-08 kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Käesoleval juhul nõuab hageja uue võlausaldajana leppetrahvi asjaoludel, kus ta pole esitanud ise leppetrahvinõuet (eelnevalt esitatud leppetrahvinõue oli alusetu rikkumise puudumise tõttu), ega teavitanud kohaselt võlgnikke nõude üleminekust ja sissenõutavaks muutumisest. Alternatiivselt paluvad kostjad kaaluda kohtul leppetrahvi vähendamist seoses sellega, et sissenõudja poolt on rikutud hea usu põhimõtet.
23.Kuna kostjaid pole kohaselt teavitatud nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid on kohe pöördutud kohtusse, on menetluskulude kostjate kanda jätmine täies ulatuses ebaõiglane, ning TsMS § 162 lg 4 kohaselt tuleb maakohtu kohtukulud vähemalt pooles osas jätta hageja enda kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud s.t üksnes kostjatelt leppetrahvi väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 7 kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses.
27.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust leppetrahvi väljamõistmise ega menetluskulude kostjate kanda jätmise osas tühistada. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Samuti on võlausaldajal õigus vastavasisulise kõrvalkohustuse kokkuleppe korral nõuda võlgnikult leppetrahvi (VÕS § 158). Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 29.05.2008 sõlmitud lepingu p-s 5.4 leppetrahvi kokkulepe sõlmitud (tl 53) ja et hageja on leppetrahvi nõudmisest kostjatele teatanud kohustuse rikkumisele järgnenud päeval 17.06.2009 (tl 60). Vastuseks kostjate mittenõustumisele kokkulepitud leppetrahvi maksta, märgib kolleegium, et leppetrahvi nõude rahuldamisel tuleb pidada silmas leppetrahvi kokkuleppe eesmärki, mis peab ühelt poolt tagama poolte vastastikust huvi kohustuse tähtaegse ja nõuetekohase täitmise vastu ning teiselt poolt hõlbustama võlausaldajale kohustuse rikkumisega tekkida võiva kahju kompenseerimist. See tähendab, et võlausaldajal kahju olemasolu või selle puudumine ei ole leppetrahvi suuruse üle otsustamisel ainsana määrava tähtsusega. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. See tuleneb nii VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi tagatiseesmärgist kui VÕS § 161 lg 1 järgsest võimalusest leppida leppetrahv kokku ka üksnes sanktsioonilisena, s.t sõltumata tegelikust kahjust. Leppetrahvi rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa leppetrahvi kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.
28.Kolleegium nõustub hagejaga, et kostjate käsitlus, milles nad ühelt poolt tunnistavad 29.05.2008 sõlmitud lepingu rikkumist (s.t eelkõige p-i 2.1 järgset kohustust maksta võlg viie pangapäeva jookusul), kuid väidavad samal ajal, et leppetrahvi ei saa nõuda, kuna leppetrahv ei olnud selle nõudmisest teatamise ajal veel sissenõutav, on vastuoluline ja ebaõige. Kolleegiumi arvates ei pea leppetrahvi nõudmise kohta teate esitamisel leppetrahv olema tingimata sissenõutav. Leppetrahvi nõudmise teate esitamine on võimalik ka nö „hoiatusena“ koos põhikohustuse täitmise nõude esitamisega, ootamata ära selgust küsimuses, kas võlgnik põhikohustust täidab või rikub. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostjad on 29.05.2008 sõlmitud lepingut rikkunud, on maakohus leppetrahvi nõude põhjendatult rahuldanud. Leppetrahvi summa ei ületa käesoleval juhul põhivõlga.
29.Kostjate poolt maakohtus esitamata asjaolu, et leppetrahvi nõudmine on heausu põhimõtte vastane või et leppetrahvi tuleks sel põhjusel vähendada, ei anna samuti alust maakohtu otsust muuta. Kostjad ei ole sellist seisukohta maakohtus esitanud ning seetõttu ei ole maakohtule leppetrahvi väljamõistmisel selliste väidetega arvestamata jätmise etteheitmine põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ka ringkonnakohus ei saa kostjate kõnealuste väidetega arvestada, kuna TsMS § 633 lg 5 ja TsMS § 652 lg 4 sätestavad, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ja uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendada. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid
see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel lubatud ringkonnakohtus uue asjaoluna ilma selleks põhjendust esitamata tugineda üksnes aegumisele. Kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks leppetrahvi hea usu põhimõtte vastasuse küsimust esimese astme kohtule arutamiseks ei esitatud. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Selgituseks kostjatele märgib kolleegium siiski, et võlausaldaja kaotab VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Kostjate poolt hea usu põhimõtte väidetava rikkumise alusena esitatud väide, mille kohaselt ei olnud neile võlausaldaja isik teada, on ainetu, kuna vaidlust ei ole selles, et kostjad on 29.05.2008 sõlmitud lepingule alla kirjutanud ja 17.06.2009 nõudekirja kätte saanud. Hageja poolt esitatud hagi on kostjad õigeks võtnud ja seega ei saa olla kostjatel kahtlust selles, et hageja on nõude omandanud. Öeldu põhjal ei annaks kostjate väited ka nende lubatavuse korral alust pidada hageja leppetrahvi nõuet ülekohtuseks. VÕS § 162 lg-s 1 järgi leppetrahvi vähendamisel arvestatavatele asjaoludele (kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund) ei ole kostjad kaebuses tuginenud.
30.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohtu menetluses oli vaidlus üksnes leppetrahvi maksmise küsimuses ja leppetrahvi maksmise kohustus ei olnud 29.05.2008 leping p-i 5.4 (tl 53) järgi kostjate jaoks solidaarne, peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostjate kanda võrdsetes osades.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.