53 902,91 eurot (843 397,22 krooni) Hageja VOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn) Kostja I JT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II RT(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja III PU(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Indrek Nuut (MALSCO Advokaadibüroo, asukoht Vilmsi 5, 10126 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
31.05.2011 Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja RT Kostja PU Kostjate lepinguline esindaja advokaat Indrek Nuut
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JT’ilt, RT’ilt ja PU’lt solidaarselt põhivõlgnevus 32 329,41 eurot (kolmkümmend kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 41 senti) (505 845,38 krooni) ja seisuga 23.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 538,32 eurot (neli tuhat viissada kolmkümmend kaheksa eurot ja 32 senti) (71 009,22krooni) VOÜ kasuks.
3.Välja mõista JT’ilt, RT’ilt ja PU’lt solidaarselt viivised iga viivitatud päeva eest VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VOÜ kasuks.
4.Välja mõista JT’ilt leppetrahv 6 391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) eurot (100 000 krooni) VOÜ kasuks.
5.Välja mõista RT’ilt leppetrahv 6 391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) eurot (100 000 krooni) VOÜ kasuks.
6.Välja mõista PU’lt leppetrahv 6 391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) eurot (100 000 krooni) VOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagejate nõue ja põhjendused
1.31.01.2011 esitatud hagis hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevuse 24 729,41 eurot (543 397,22 krooni), viivised seisuga 23.12.2010 summas 4 484,83 eurot (70 172,29 krooni), viivised iga viivitatud päeva eest võlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras ja igalt kostjalt leppetrahvi 6 391,16 eurot (100 000 krooni) ning menetluskulud.
2.16.04.2008 sõlmisid OÜ L ja AS Hansapank (praeguse nimega Swedbank AS) laenulepingu nr XXX, millega Swedbank AS andis OÜ-le L laenu.
3.17.04.2008 sõlmisid OÜ K ja Swedbank AS hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi nimetatud tagatisleping), millega OÜ K tagas OÜ L laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise Swedbank AS-i ees OÜ-le K kuuluvale korteriomandile seatava hüpoteegiga.
4.29.05.2008 sõlmisid kostjad, EK ja OÜ K kohustuste täitmise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille punkti 1.1. kohaselt kohustusid kostjad ja EK solidaarselt maksma OÜ-le K rahasumma, mille OÜ K kohustub maksma Swedbank AS-ile lepingu, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, alusel. Kokkuleppe punkti 1.2. kohaselt oli kostjate ja EK’i rahalise kohustuse suurus seotud OÜ K poolt Swedbank AS-ile tasutava summaga, kuid mitte suurem, kui tagatislepingus sätestatud maksimumsumma. Kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt kohustusid kostjad ja EK täitma OÜ K kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude hiljemalt 5 pangapäeva jooksul nõude esitamisest.
5.25.05.2009 edastas Swedbank AS OÜ-le L kirja, milles teatas, et viimaseks tähtajaks tasuda võlgnetav põhiosa summas 67 812,52 eurot, intressid 485,32 eurot ning viivised, on 03.06.2009. Kirjas teatas Swedbank AS, et tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel pöördub Swedbank AS sissenõudega OÜ K poole, kes on tagatiseks oleva vara omanik. Samuti avaldas Swedbank AS, et asub rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täitemenetluse kaudu. Tulenevalt asjaolust, et OÜ K ja Swedbank AS-i vahelise tagatislepingu alusel oli OÜ K sunnitud alluma hüpoteegi realiseerimiseks kohesele sundtäitmisele, oli OÜ-l K
ainsaks võimaluseks sundtäitmise vältimiseks hankida rahalised vahendid OÜ L tasumiseks kogu ulatuses.
kohustuste
6.26.04.2009 pöördus OÜ K e-maili teel Swedbank AS-i esindaja poole, milles avaldas, et OÜ K kui tagatise andja huvi on vältida sundtäitmist. OÜ K avaldas, et juhul, kui OÜ L ei täida laenulepingust tulenevat kohustust Swedbank AS-i ees hiljemalt 28.04.2009 kella 12:00-ks, soovib OÜ K sõlmida nõude fikseerimise ja kohustuse täitmise kokkuleppe hiljemalt 29.04.2009. OÜ K avaldas, et sõlmitav kokkulepe peab sisaldama selget viidet õigussuhte aluseks olevale Swedbank AS-i nõudele tagatise andja vastu võimalusega täita kohustus sundtäitmise vältimiseks. 19.05.2009 teatas Swedbank AS-i esindaja EMOÜ K juhatuse liikmele IK’ile, et pank esitab tagatislepingu täitmise nõude OÜ-le K , milline asjaolu nähtub OÜ K 21.05.2009 kirjast Swedbank AS-ile.
7.20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le K kirja, milles avaldasid, et OÜ L ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita.
8.16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ K laenulepingu nr XXX, mille alusel saadud rahaga tasus OÜ K OÜ L võlgnevuse Swedbank AS-i ees summas 67 812,52 eurot. Täiendavalt tasus OÜ K Swedbank AS-ile OÜ L intressid summas 485,32 eurot ja viivised 2 797,30 eurot.
9.17.06.2009 edastas OÜ K juhatuse liige IK kostjatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma kohustuse katteks OÜ-le K 200 000 krooni kuus. Kostjad on hagejale tasunud võlgnevust kokku 575 000 krooni, millest JT on tasunud 140 000 krooni, RT 195 000 krooni ning PU240 000 krooni. Solidaarse põhivõlgnevuse suuruseks on käesoleval hetkel 543 397,22 krooni, millele lisanduvad viivised, leppetrahvid ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.
10.OÜ K loovutas 26.02.2010 võlgnevuse kostjate vastu hagejale, kes on solidaarvõlgnike osas uueks võlausaldajaks.
11.Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 21.07.2009-23.12.2010 eest summas 71 009,22 krooni.
12.Hageja rõhutab, et nõue kostjate vastu on sissenõutav. Poolte vahelise kokkuleppe punkti 1.1. kohaselt kohustusid kostjad ja EK solidaarselt maksma OÜ-le K rahasumma, mille OÜ K kohustub maksma Swedbank AS-ile lepingu, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, alusel. Swedbank AS ja OÜ K sõlmisid 16.06.2009 laenulepingu nr XXX, mille alusel saadud rahaga tasus OÜ K OÜ L võlgnevuse Swedbank AS-i ees. Seega võttis OÜ K Swedbank AS-ist laenu, et tasuda OÜ L kohustus Swedbank AS-i ees ja OÜ K tasus tagatis-lepingu alusel Swedbank AS-ile 16.06.2009 kokku 71 095,14 eurot, mis muutus kokkuleppe punkti 2.5. kohaselt hagejate suhtes sissenõutavaks 5 päeva jooksul alates vastavasisulise nõude esitamisest. OÜ K esitas kostjatele nõude 17.06.2009 ja andis tähtaja tasumiseks kuni 29.06.2009. Seega on nõue kostjate vastu sissenõutav alates 29.06.2009. Asjaolu, et OÜ K võttis OÜ L poolse Swedbank AS-i ees oleva kohustuse täitmiseks, mida tagas OÜ-le K kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek, samuti laenu Swedbank AS-ilt, ei mõjuta mingilgi viisil OÜ K poolt hagejale loovutatud nõuet ja selle sissenõutavust solidaar-võlgnike vastu. Igasugune vastupidine väide on alusetu ning seda ei toeta ükski kokkuleppe säte ega õigusnorm. Nõude sissenõutavust kinnitavad ja tõendavad ka järgnevad asjaolud: 01.12.2009 esitasid kostjad enda advokaadi vahendusel neljandale solidaarvõlgnikule EK’ile pankrotihoiatuse seoses solidaarvõlgnevuse mittetasumisega, mis viitab üheselt, et ka kostjad ise on pidanud kohustust kogu ulatuses sissenõutavaks juba hiljemalt alates 01.12.2009. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostjad tasunud võlgnevusest kokku 575 000 krooni, seega ka kostjad on seisukohal, et kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Hageja märgib, et Swedbank AS-i andmebaasi väljatrükist lepingust nr XXX seonduvate rahaliste operat-sioonide kohta nähtub, et OÜ K on kogu nimetatud lepingu alusel laenatud summa perioo-dil 03.07.2009 kuni 19.10.2010 pangale tasunud. 15.10.2010 hüpoteegi lõpetamise kokkuleppest ja asjaõiguslepingust korteriomandi
üleandmiseks nähtub, et IK müüs temale kuuluva korteriomandi Nadežda Varivoda’le ning saadud rahaga kustutati lepingust nr XXX tule-nev OÜ K võlgnevuse Swedbank AS-i ees summas 32 262,19 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja nõue kostjate vastu on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Hageja on veendumusel, et nõue muutus sissenõutavaks juba 29.06.2009, kuid isegi, kui asuda seisukohale, et nõue muutus sissenõutavaks hetkel, mil OÜ K tasus Swedbank AS-ile lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse, on hageja nõue kostjate vastu käesolevaga sissenõutav ning kostjatel puudub mis tahes õiguslik alus keelduda oma kohustuse täitmisest.
13.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et üheski seaduses ega muus õigusaktis ei ole sätestatud nõude loovutamise eeldusena tasu maksmist või tasu maksmist mingitel kindlatel tingimustel. Samuti ei ole üheski õigusaktis inkassofirmadele sätestatud keeldu nõudeid loovutuse kaudu omandada. Seega on kostjate väide, et hageja ja OÜ K vaheline kokkulepe nõude loovutamise kohta on näilik, sest loovutaja ei ole hagejale maksnud, maksab kostjate hinnangul liiga vähe või et loovutuse saaja on inkassofirma, õiguslikult küündimatu. Ühestki kostjate poolt esitatud dokumendist ei nähtu, et OÜ K oleks avaldanud, et nõuet ei ole loovutatud. Kostjate vastus
14.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
15.Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole omandanud nõuet kostjate vastu. Hageja on esitanud küll nõude loovutamise teatise, kuid kostjad leiavad, et nõude loovutamise leping on tegelikult näiline leping ning selle alusel tegeleb hageja inkassofirmana ja ei ole nõude eest midagi maksnud. Kostjate seisukohta kinnitavad OÜ K käitumine ja seisukohad kriminaalasjas nr 10730000167, mille kohaselt on tegemist näiliku nõude loovutamisega. 19.02.2010 esitas K OÜ nimel IK kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse kostja II R. T’i vastu põhistades avaldust muuhulgas sellega, et K OÜ-l on nõue, mis tuleneb laenulepingust L OÜ vastu. IK’i ülekuulamisel 09.04.2010 teatas IK K OÜ nimel, et L OÜ-l on K OÜ ees tasumata täissumma. Samuti märgib IK, et: „Inkassofirmadest saadud andmete alusel on L OÜ varatu ja nemad võtavad aluseks meievahelise kokkuleppe, kus laenu hakkavad maksma L OÜ omanikud eraisikutena. Inkassofirmadest niipalju, et Julianus Inkassoga ma lõpetasin suhte ära ja nüüd esindab mind VOÜ, kes L OÜ osanikelt, kui eraisikutelt üritab võlga kätte saada.“ Seega 09.04.2010 ligi kaks kuud pärast väidetava nõude loovutamise lepingu allkirjastamist tunnistas K OÜ seaduslik esindaja politseis ülekuulamisel, et võlausaldaja on K OÜ ning hageja tegeleb võla sissenõudmisega tema nimelt. Lisaks eeltoodule 2010 maikuus toimus kirjavahetus kostja II R. T ja IK’i vahel, milles I. K tegi ettepaneku võla tasumises kokku leppida. Kostja II R. T palus täpsustada, kellele peavad võlgnikud raha üldse tasuma, millele K OÜ esindaja ei andnud ühest vastust, vaid märkis, et võlgnik ei ole positsioonis, et selliseid küsimusi esitada ning peab hoopis omalt poolt pakkuma lahendusi olukorra lahendamiseks. Kirjavahetusest ilmneb selgelt, et K OÜ peab ennast tegelikuks võlausaldajaks, kuna võttis initsiatiivi võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul, kui K OÜ oleks tegelikkuses loovutanud nõude, siis ei oleks tal enam õigust ega vajadust võlgnike poole sellesisuliste küsimustega pöörduda. Eeltoodust tulenevalt on selge, et nõue ei ole tegelikult loovutatud ning nõude loovutamise leping oli sõlmitud näilikult või ekslikult sellisena nagu ta oli formuleeritud ning seega ei ole hagejal õigus kostjate vastu hagi esitada.
16.Samuti on kostjat seisukohal, et nõue ei ole sissenõutav. Hageja on ekslikul seisukohal, mille kohaselt nõue muutus sissenõutavaks 29.06.2009. Tegelikkuses nõue ei ole sissenõutav, kuna K OÜ sõlmis refinantseerimise lepingu pangaga. Kohustuse täitmise kokkuleppe p 1.1 ja 1.2 alusel leppisid pooled kokku, et võlgnikud (kostjad) kohustuvad solidaarselt hüvitama võla-usaldajale (K OÜ) viimase poolt oma vara arvelt sundtäitmise vältimiseks makstud summad, juhul kui OÜ K vastu pöörab nõude Swedbank AS. OÜ K tagas oma nimelt oma varaga laenu, mille oli võtnud OÜ L , mille osanikeks olid kostjad ja EK. Vastavalt lepingu p-le 1.2 sõltub makstava rahasumma täpne suurus rahasummast, mille võlausaldaja peab maksma Swedbank AS-ile, kuid ei ole suurem, kui tagatislepingust tulenev maksimumsumma. Lepingu mõte seisnes selles, et kostjad
tagavad kogu aeg selle summa olemasolu, mis tuleb pangale maksta. Hageja on esitanud 16.06.2009 Swedbank AS ja OÜ K vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX tõendamaks, et K OÜ kui L OÜ käendaja kohustused Swedbank AS-i ees on tasutud. Faktiliselt nimetatud laenulepingust seda aga ei tulene. Nagu ilmneb Swedbank AS ja K OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, siis väljastati K OÜ-le laenulimiit, mille kasutamise sihtotstarve on OÜ L ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX refinantseerimine. Laenulepingu nr XXX lisas 1 leppisid K OÜ ja Swedbank AS kokku punktis 2.5, et laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 16.11.2010 ning p-st 2.6 tuleneb, et laenusumma tuleb tagastada ühe tagasimaksega, sest laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on sama, mis lõpptähtaeg, st 16.11.2010. Seega K OÜ ja Swedbank AS leppisid kokku, et K OÜ-le avati pangas laenulimiit juba olemasoleva kohustuse täitmiseks, kuid samas lepiti kokku kohustuse täitmise hilisemas tähtajas. Hageja ei ole tõendanud samas, et hiljemalt 16.11.2010 täitis K OÜ oma kohustused panga ees. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et K OÜ on oma kohustused täitnud ja tema nõue kostjate vastu võiks lugeda sissenõutavaks. Juhul, kui esinevad vastastikused nõuded ja kohustused ühe ja sama võlausaldaja ning võlgniku vahel, siis ei saa lugeda vana kohustust sisuliselt täidetuks uue kohustuse tekitamisega samas ulatuses käendajate või kolmandate isikute nõuet taganute suhtes, kui kohustus ise ei ole olemuslikult hoopis teistsugune, vaid seisneb ikkagi raha maksmises, teisisõnu kohustuse refinantseerimine uue laenuga ei muuda võlgniku arvates antud juhul nõuet sissenõutavaks, sest tagatislepingu printsiip seisneb selles, et tagamist täitnud isikud tagavad raha olemasolu panga ees kohustuse täitmiseks, sõltumata selle kohustuse aluseks oleva laenulepingu numbrist ja kuupäevast. Kuna Swedbank AS ja K OÜ on sisuliselt kokku leppinud kohustuse hilisemas täitmises, siis sellest tulenevalt on ka võlgnik asunud seisukohale, et kohustus muutub sissenõutavaks, siis kui K OÜ on oma kohustuse Swedbank AS ees täitnud. Tehinguid tuleb siiski hinnata nende majandusliku sisu järgi ja vastavalt sellele anda ka õiguslik kvalifikatsioon. Maakohtu otsuse põhjendus
17.Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Hageja nõueteks solidaarselt kostjate vastu seisuga 31.05.2011.a. on: - põhivõlgnevus summas 505 845,38 krooni, - sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 23.12.2010 summas 71 009,22 krooni, - VÕS § 113 alusel viivis põhinõudest alates 24.12.2010 kuni selle kohase täitmiseni. Lisaks on hageja nõudeks iga kostja vastu leppetrahvi nõue 100 000 krooni vastavalt 29.05.2008 kokkuleppe punktile 5.4.
20.Kohus on tuvastanud, et: a) 16.04.2008 sõlmisid OÜ L ja AS Hansapank (praeguse nimega Swedbank AS) laenulepingu nr XXX, millega Swedbank AS andis OÜ-le L laenu. b) 29.05.2008 sõlmisid kostjad, EK ja OÜ K kohustuste täitmise kokkuleppe, mille punkti 1.1. kohaselt kohustusid kostjad ja EK solidaarselt maksma OÜ-le K rahasumma, mille OÜ K kohustub maksma Swedbank AS-ile lepingu, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, alusel. Kokkuleppe punkti 1.2. kohaselt oli kostjate ja EK’i rahalise kohustuse suurus seotud OÜ K poolt Swedbank AS-ile tasutava summaga, kuid mitte suurem, kui tagatislepingus sätestatud maksimumsumma. Kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt kohustusid kostjad ja EK täitma OÜ K kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude hiljemalt 5 pangapäeva jooksul nõude esitamisest (tl 51-53).
c) 25.05.2009 edastas Swedbank AS OÜ-le L kirja, milles teatas, et viimaseks tähtajaks tasuda võlgnetav põhiosa summas 67 812,52 eurot, intressid 485,32 eurot ning viivised on 03.06.2009. Kirjas teatas Swedbank AS, et nimetatud tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel pöördub Swedbank AS sissenõudega OÜ K poole, kes on tagatiseks oleva vara omanik. Samuti avaldas Swedbank AS, et asub rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täitemenetluse kaudu (tl 54). d) 26.04.2009 pöördus OÜ K e-maili teel Swedbank AS-i esindaja poole, milles avaldas, et OÜ K kui tagatise andja huvi on vältida sundtäitmist. OÜ K avaldas, et juhul, kui OÜ L ei täida laenulepingust tulenevat kohustust Swedbank AS-i ees hiljemalt 28.04.2009 kella 12:00-ks, soovib OÜ K sõlmida nõude fikseerimise ja kohustuse täitmise kokkuleppe hiljemalt 29.04.2009. OÜ K avaldas, et sõlmitav kokkulepe peab sisaldama selget viidet õigussuhte aluseks olevale Swedbank AS-i nõudele tagatise andja vastu võimalusega täita kohustus sundtäitmise vältimiseks (tl 55-56). e) 20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le K kirja, milles avaldasid, et OÜ L ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita (tl 58). f) 16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ K laenulepingu nr XXX, mille alusel saadud rahaga tasus OÜ K OÜ L võlgnevuse Swedbank AS-i ees summas 67 812,52 eurot (tl 14-16). g) 17.06.2009 edastas OÜ K juhatuse liige kostjatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma OÜ K ees oleva kohustuse katteks 200 000 krooni kuus (tl 59-62). h) Kostjad on hagejale tasunud võlgnevust kokku 575 000 krooni, seejuures JT on tasunud 140 000 krooni, RT 195 000 krooni ning PU 240 000 krooni. i) OÜ K loovutas võlgnevuse kostjate vastu hagejale, kes on solidaarvõlgnike osas uueks võlausaldajaks (tl 63-65, 180-183).
21.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.31.05.2011 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et nad tunnistavad põhinõuet summas 505 845,38 krooni ehk 32 329,41 euro nõuet ning nii seisuga 24.12.2010 sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet summas 71 009,22 krooni ehk 4 538,32 euro nõuet kui ka VÕS §-s 113 kehtestud määras viivise nõuet põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni nõude kohase täitmiseni. Seega puudub poolte vahel vaidlus eelnimetatud nõuete osas, kuna kostjad on võtnud hageja nõuded õigeks (TsMS § 440 lg 1), mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele hageja kasuks põhivõlgnevus 32 329,41 eurot (505 845,38 krooni), seisuga 23.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 538,32 eurot (71 009,22krooni) ja viivised iga viivitatud päeva eest VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 24.12.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VOÜ kasuks.
23.Poolte vahel on vaidlus leppetrahvi nõude osas. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel 29.05.2008 sõlmitud kohustuse täitmise kokkuleppe punkti 5.4 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda lepingus sätestatud kohustust rikkunud võlgnikult lepingus sätestatud, mis tahes kohustuse rikkumise korral leppetrahvi summas 100 000 krooni. Leppetrahvi nõude kohustub võlausaldaja esitama hiljemalt 30 pangapäeva jooksul rikkumisest teadasaamisest (tlk 53). 20.05.2009 saatsid kostjad OÜ-le K kirja, milles avaldasid, et OÜ L ei suuda oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita (tl 58), mistõttu sõlmis OÜ K 16.06.2009 laenulepingu Swedbank AS-iga, et refinantseerida panga ja OÜ L vahelist laenulepingut (tlk 14-16). 17.06.2009 edastas OÜ K juhatuse liige kostjatele nõude
kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009, millele kostjad vastasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma oma OÜ K ees oleva kohustuse katteks 200 000 krooni kuus (tlk 59-62). Seega on tõendatud, et kostjad on oma kohustust rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda igalt kostjalt leppetrahvi. Samuti on hageja teavitanud kostjaid tähtaegselt leppetrahvi nõudmisest. Seega leiab kohus, et on põhjendatud igalt kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 6 391,16 eurot (100 000 krooni). Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlaks-tegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 122 lg 2, § 133 lg 1 ja 2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 53 902,91 eurot (843 397,22 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.