Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue Swedbank AS esitas 06.07.2011. a kohtule hagiavalduse Sxxxxx Txxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.04.2006. a teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel. 25.10.2007. a sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 07194555-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3195,58 eurot. lepingu järgi kohustus kostja laenusumma tagastama ja intressi tasuma osade kaupa iga kuu 25. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks oli 25.10.2011. a. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja arvestas kohustuste (v.a intressi) mittekohase täitmise eest viivist hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis on võrdne VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääraga. Kuna kostja rikkus raha maksmise kohustust, saatis hageja 25.11.2008. a kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10.12.2008. a ja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 3586,81 eurot, millest moodustab põhiosa võlg 2765,99 eurot, intress 242,34 eurot ja viivis 578,48 eurot, ning lisaks viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja vaidles 04.10.2011. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema sõlminud hagejaga väikelaenulepingut nr 07-194555-VL. Kostja kinnitab, et 25.10.2007. a sõlmitud väikelaenulepingu sõlmimise ajal ei viibinud tema Piirivalveameti piiriületusandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Seega ei saanud kostja sõlmida Swedbank ASiga väikelaenulepingut. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba. Kostja alaliseks elukohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja töötab Moskvas, mistõttu ei viibi pidevalt Eesti Vabariigis. Eestis käib kostja perioodiliselt iga 6 kuu tagant, kus peatus ka tema isa venna Gxxxx Mxxxxx juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressile jättis kostja VISA elektron kaardi, PIN kalkulaatori ja ID-kaardi, mida Mxxxxx Gxxxx ilma kostja teadmata ebaseaduslikult kasutas. Naastes järjekordselt venemaalt 05.07.2009. a sai kostja teada, et Gxxxx Mxxxxx on kasutades tema isikuandmeid ja pangakoode ning PIN kalkulaatorit, teinud alates 07.02.2007 tehinguid krediidiasutustega, äriühingutega ning võtnud tema nimel laene ning nüüd on krediidiasutused, äriühingud esitanud võlanõuded kostja vastu. Põhja Ringkonnaprokuratuur on alustanud

2 (6)

kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 09730000412. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu, mistõttu on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele ja alternatiivne nõue Hageja teatas 31.10.2011. a vastuses, et ei ole kostja vastuväidetega nõus. Hageja ei nõustu, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Asjaolu, et lepingu sõlmimise asjaoludega seonduvalt on toimumas kriminaalmenetlus ning hageja nõuab lisaks kostjale kahju ka kuriteoga talle kahju tekitanud isikult, ei vabasta automaatselt kostjat tsiviilõiguslikust vastutusest hageja ees. Kriminaalmenetlus veel kohtuotsuseni jõudnud ei ole. Hageja on ka seisukohal, et ka juhul, kui kostja asemel sõlmis internetipanga vahendusel väikelaenulepingu Gxxxx Mxxxxx, saab lugeda lepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel. On oluline, et väikelaenuleping sõlmiti 25.10.2007, misjärel hakkas hageja kostja kontolt debiteerima laenu tagasimakseid ja intressimakseid. Kostja jäi laenumaksete tasumisega püsivalt võlgnevusse alles alates 25.08.2008. a , mistõttu saatis hageja lepingu ülesütlemise teatise. Seega aktsepteeris kostja tervelt 9 kuu vältel laenumaksete debiteerimist oma arvelduskontolt. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat mõistliku aja jooksul peale lepingu sõlmimist lepingu sõlmimise asjaoludest teavitanud või laenumaksete tasumisest keeldunud. Alles pärast laenulepingu ülesütlemist ja hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 2009. Aastal on kostja hakanud eitama laenulepingu sõlmimist. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja ise väikelaenulepingut ei sõlminud, tuleb hageja arvates järeldada, et väikelaenulepingu internetipangas faktiliselt sõlminud isik tegutses kostja esindajana. Kostja on ise kinnitanud, et jättis teadlikult tervelt 6 kuuks Mxxxxx Gxxxx kätte oma pangakoodid, PIN kalkulaatori ja ID kaardi. Sellest tuleneb, et kostja möönis ja aktsepteeris, et kolmas isik pääseb ligi kostja internetipanka ja saab teha kostja nimel internetipangas tehinguid (sh sõlmida väikelaenulepingut). Isegi, kui kohus leiab, et kolmas isik on teinud tehingu esindusõigust omamata, sätestab TsÜS § 129 lg 1, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kõnealusel juhul on kostja tervelt 9 kuu vältel aktsepteerinud laenumaksete tasumist oma arvelduskontolt, mistõttu on kostja vähemalt kaudse tahteavaldusega andnud kolmanda isiku poolt tema nimel sõlmitud laenulepingule heakskiidu. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtiv. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 21.04.2006. a teleteenuste lepingu internetipanga kasutamise kohta. Teleteenuste lepingus leppisid pooled kokku kindlates reeglites, mida järgides tuleb teleteenuseid kasutada. Kostja on mitmeid teleteenuste lepingu tingimusi rikkunud. Vastavalt teleteenuste lepingu punktile 6.1 tuvastab teleteenuste vahendusel toimingute tegemiseks pank kasutaja kasutajatunnuse ja turvaelementide abil. Seega pidi kostja olema teadlik, et jättes kasutajatunnuse ja pangakoodid pikaks ajaks kolmanda isiku käsutusse, käsitleb hageja kolmanda isiku poolt turvaelementide vahendusel tehtud tehingut kostja enda tehinguna. Teleteenuste lepingu p 7 kehtestab turvaelementide saladuses hoidmise kohustuse. Punkt 7.2 näeb ette, et kasutaja on kohustatud kohe pangale teatama turvaelementide kaotamisest, vargusest või muul viisil kasutaja tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Kostja on teadlikult rikkunud teleteenuste lepingu p-s 7.1 sätestatud kohustust. Eeltoodust tulenevalt, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud väikelaenulepingut, on hagejal kostja vastu teleteenuste lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hageja kahju koosneb otsesest kahjust summas 2765,99 eurot (tagastamata laenusumma) ja saamata jäänud tulust summas 1390,73 eurot (väikelaenulepingu intress 19 %). Saamata jäänud tulu on intress, mida hageja oleks korrektse laenusaaja puhul teeninud alates lepingu sõlmimisest 25.10.2007 kuni lepingujärgse laenu tagastamise lõpptähtpäevani 25.10.2011. a. Hageja palus kohtul mõista välja kostjalt varaliselt kahjult

3 (6)

(2765,99 eurolt) viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Kostja vastus hageja alternatiivsele nõudele Kostja vaidles 30.11.2011. a vastuses hageja nõuetele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis või pidi teadma oma arvelduskonto debiteerimisest ja lepingu sõlmimisest. Vastupidist tõendab kostja poolt kuriteoteate esitamine ning kriminaalmenetluse alustamine Gxxxx Mxxxxxx suhtes. Samuti, hageja poolt esitatud kostja konto väljavõte tõendab Mxxxxx Gxxxx poolt võõra identiteediga tehingu tegemist ning arvelduskonto kasutamist isiklikes huvides ja seda ajal, kui kostja üldse ei viibinud Eestis. Kostja leiab, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et väikelaenulepingu internetipangas sõlminud isik tegutses kostja esindajana. Kostja ei ole volitanud Mxxxxx Gxxxxx sõlmima väikelaenulepingut, ega kasutama tema arvelduskontot. Kostja ei ole jätnud teadlikult 6 kuuks Mxxxx Gxxxx kätte oma pangakoode, PIN kalkulaatorit ja ID kaarti. Kostja ei ole samuti heaks kiitnud arvelduskontol tehtud tehinguid ega aktsepteerinud neid Kostja ei olnud teadlik tema arvelduskonto kasutamisest Mxxxxx Gxxxx poolt. Hageja märkis vastuses, et vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.04.2006. a teleteenuste leping internetipanga kasutamise kohta ning et esitab teleteenuste lepingu tingimuste eestikeelsed tingimused, mis kehtisid 21.04.2006. a. Tutvunud hageja poolt esitatud lisaga, selgus, et tegemist ei ole teleteenuste lepingu tingimustega vaid AS-i hansapank üldtingimustega, mistõttu ei saa kostja vastata hageja väidetele, mis puudutavad teleteenuste lepingu rikkumist. Kostja tegi ettepaneku hagejale asendada esitatud lisa õigega.. Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 17.01.2012. a. Pooled jäid kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kohtule kaks alternatiivset nõuet, esmase nõudena palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus, sealhulgas intress ja viivis, ja alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja teleteenuste lepingu rikkumise tulemusena tekkinud kahjuhüvitis. Kohus leiab, et hageja esmane nõue, kostjalt laenulepingust tuleneva võla saamiseks, on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on sõlminud 21.04.2006. a teleteenuste lepingu (tl 5-6). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale internetipanga kasutamiseks turvaelemendid – kasutajatunnuse ja paroolid. Kostja turvaelementidega on internetipangas 25.10.2007. a sõlmitud hagejaga väikelaenuleping nr 07-194555-VL, mille alusel kandis hageja kostja arvelduskontole laenu summas 3195,58 eurot. Kostja väitel ei ole ta hagejaga väikelaenulepingut sõlminud. Ta ei viibinud lepingu sõlmimise ajal üldse Eestis. Kostja on esitanud selle tõendamiseks Piirivalveameti teatise (tl 30-31). Kostja väitel sõlmis tema isikuandmeid ja turvaelemente ära kasutades laenulepingu Gxxxx Mxxxxx, kelle poole kostja jättis enda pangakaardi, PIN kalkulaatori ja ID kaardi. Kostja on esitanud selle kohta 21.07.2009. a kuriteokaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile (tl 32-33), selle alusel on alustatud 03.08.2009. a kriminaalmenetlus (tl 34). Käesolevaks ajaks ei ole kriminaalasja lahendatud.

4 (6)

Kostja väidete põhjal võib järeldada, et tema nimel võis hagejaga sõlmida väikelaenulepingu keegi teine, väidetavalt Gxxxx Mxxxxx. Käesoleval ajal selle kohta aga tõendid puuduvad. Kriminaalasja menetlus on pooleli ja otsust selles tehtud ei ole. Kohtu hinnangul saab lugeda, et hagejaga 25.10.2007. a väikelaenulepingu sõlmis kostja ja leping on kehtiv. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalide põhjal sõlmiti laenuleping interneti teel internetipangas. Seega on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 järgi. Sidevahendi abil lepingu sõlmimine ei eelda poolte viibimist lepingu sõlmimise ajal ühes kohas, seega ei oma asjas tähtsust asjaolu, et kostja ei viibinud lepingu sõlmimise ajal Eestis. Lepingu sõlmimisel on hageja identifitseerinud kostja isiku kostjale teleteenuste lepingu alusel üle antud turvaelementide abil. Kostja väitel jättis ta internetipanga turvaelemendid kolmanda isiku, Gxxxx Mxxxxxx valdusesse. Sellega on kostja rikkunud turvaelementide saladuses hoidmise kohustust, milles lepiti kokku teleteenuste lepingu tingimustes (tl 6). Poolte vahel sõlmitud teleteenuste lepingu tingimuste punkti 7.8 kohaselt peab kasutaja turvalisuse huvides panga poolt väljastatud püsiparooli esimesel võimalusel interneti-pangas muutma. Enda määratud püsiparooli peab kasutaja meelde jätma ega tohi seda jäädvustada ühelegi andmekandjale. Teleteenuste lepingu tingimuste punkt 7.3 sätestab, et kasutaja on kohustatud kohe pangale teatama turvaelementide kaotamisest, vargusest või muul viisil kasutaja tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Lisaks sätestab teleteenuste lepingu tingimuste punkt 8.1., et konto omanik vastutab omavastutuse piirmäära ulatuses mis tahes kahju eest, mille on põhjustanud teleteenuste õigustamatu kasutamine hetkeni, kui panka on sellest kohaselt informeeritud. Teleteenuste lepingu punkt 8.3. näeb ette, et omavastutuse piirmäära ei kohaldata, kui kahju on tekkinud konto omaniku või kasutaja tahtluse, raske hooletuse või pettuse tõttu. Kostja ei ole teatanud hagejale teleteenuste õigustamatu kasutamise eest. Kostja poolt esitatud Piirivalveameti teatisest (tl 31) nähtub, et ta on viibinud Eestis 28. detsembrist 2007. a kuni

5 (6)

Juhul, kui kriminaalasja uurimises tehakse kindlaks, et MxxxxxxGxxxx on õigustamatult kostja pangakontot ja turvaelemente kasutanud ning sellega temale kahju tekitanud, on kostjal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kostja on laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 3586,81 eurot, millest laenu põhiosa on 2765,99 eurot, intress 242,34 eurot ja viivis 578,48 eurot. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 06.07.2011.a viiviste suuruseks kokku 578,48 krooni. Kohus arvestas perioodil 07.07.2011-08.02.2012 viiviste suuruseks 119,35 eurot (2765,99 eurot x 0,02 % x 217 päeva) krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab ka hageja taotlusel kostjalt välja viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

Kohtunik Ü. Raag

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.