Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): R H (isikukood XXX) Usaldusisik: Tarmo Villman
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku R H maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja R H pankrot 9. aprillil 2026 kell 10.00 ning algatada R H kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada R H pankrotihalduriks Tarmo Villman (aadress: Keskväljak 4 – 308, 41533 Jõhvi; tel: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2026 kell 12.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja
2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud R H kanda.
10.Määrata usaldusisiku Tarmo Villmani tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot.
11.Anda R H menetlusabi usaldusisiku tasu 886 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 212,64 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
12.Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda M OÜ-le (arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.R H (avaldaja, võlgnik) esitas 02.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avalduse kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnikule eraldi vara ei kuulu. Võlgnikule kuulub 68/1112 mõttelist osa elamumaa asukohaga XXX kaasomandist. Võlgnikul puuduvad igakuised sissetulekud, väljaminekud moodustavad kuni 350 eurot. Elab koos emaga, kes aitab kulusid katta. Võlgnikul on kohustusi kokku 31 895,14 eurot.
2
Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olid ebaõnnestunud majanduslikud otsused, sealhulgas laenukohustuste võtmine endisele elukaaslasele sõiduki ja muude esemete soetamiseks. Samuti on võlgnik märkinud, et tal esineb hasartmängusõltuvus. Võlgniku sõnul süvenesid majanduslikud raskused pärast tema venna surma, mille järel ta langes depressiooni.
2.Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisik märkis, et võlgniku avaldatu kohaselt on tal ühine majapidamine oma emaga, seetõttu on elamiskulud väikesed ning esitatud andmete õigsuses ei ole alust kahelda. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes elab võlgnikust lahus. Võlgnikule 68/1112 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Tegu on kinnistuga, kus asub puukuur, mida kasutatakse panipaigana. Kaasomandi osa ei oma hetkel rahalist väärtust. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kehtiva kandega sõidukeid, väikelaevu ega relvi. Äriregistrist ei nähtu võlgnikul seoseid äriühingutega. Pensioniregistri andmetel on võlgnikul II pensionisamba konto, mille saldo oli 12.02.2026 seisuga 0 eurot. III samba vara või vabatahtliku pensionifondi olemasolu ei nähtu. Samuti puuduvad pangakontodel märkimisväärsed rahalised vahendid. Maksuja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik alates 2023. aasta jaanuarist saanud Eestis maksustatavat tulu ega ole töötamise registris vastavaid kandeid. Samas nähtub pangakonto väljavõttest regulaarne töötasu laekumine välisriigist. Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta Soomes, mida selgitavad ka toetuste laekumised. Hilisemal perioodil kajastuvad kontol üksikud ülekanded lähedastelt ning sularahasissemaksed. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja avaldusest nähtub hasartmängusõltuvus, mida on realiseeritud erinevates hasartmängukeskkondades alates vähemalt 2023. aastast. Samas on võlgnik tõendanud, et ta on endale seadnud oktoobris 2025 mängupiirangu, mis kehtib kuni aprill 2026 ja võlgnik on kinnitanud, et ta pikendab seda. Võlgniku väitel on ta pidanud hetkel tegelema oma ema hooldamisega, kes oma terviseprobleemide tõttu vajab tuge ja hoolitust. Usaldusisik on kindlaks tehtud, et kohustusi on võlgnikul 29 896,51 eurot. Võlgnik on omanud sõidukeid, mis on kõik müüdud kolmandatele isikutele või lammutatud, viimati oli müük 2024. Samuti on võlgnik 2025 veebruaris võõrandanud korteriomandi aadressil XXX (korter nr XXX) kolmandale isikule, kes ei ole lähikondne PankrS § 117 tähenduses. Võlgniku elukohaks on XXX (registriosa nr XXX), mille omanikuks on võlgniku ema, kes on selle korteriomandi võlgnikult omandanud 20.09.2024 kinketehinguga. Kuigi tehing võib olla tehtud makseraskuste ajal ja olla põhimõtteliselt tagasivõidetav, ei ole kinnisasja tegelik tagasisaamine ega rahalise nõude rahuldamine realistlik, arvestades võlgniku ema tervislikku ja varalist seisu ning kinnistule seatud koormatisi. Samuti nähtub võlgniku Swedbanki konto väljavõttest korduvalt ülekandeid Ille Altsaarele, sh 31.03.2023 ühekordne 2700 euro suurune makse ja hulgaliselt väiksemaid makseid. Tegemist on võlgniku endise elukaaslasega ja lapse emaga, kellega suhe lõppes 2025 aasta lõpuga. Eeldatavalt need maksed ei ole tagasivõidetavad, kuna nimetatud isik moodustas võlgnikuga ühise majapidamise. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub hetkel sissetulek ning olemasolev vara on vähese väärtusega ega kata ligikaudu 30 000 euro suuruseid kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud majanduslikud otsused, laenukohustuste võtmine ning hasartmängusõltuvus, millele viitavad ka pangakonto väljavõtted. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ei ole võlgade ümberkujundamine realistlik.
Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 31. märtsil 2026.
KOHTU SEISUKOHT
3
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (29 896,51 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on jätnud maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Seda toetas ka usaldusisik. Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus veendus 31. märtsi 2026 istungil, et võlgnik on motiveeritud kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi täitma. Võlgnik selgitas, et tal tuleb ajutiselt aidata oma ema, kuid ta kinnitas, et kavatseb esimesel võimalusel tööle naasta. Võlgnik on suhelnud oma tööandjaga, kelle juures on töötanud ligikaudu viimased kümme aastat, ning tööandja on kinnitanud, et lähiajal on võimalik tööd pakkuda. Samuti selgitas võlgnik seoses hasartmängusõltuvusega, et kavatseb kehtestada endale hasartmängukeelu viieks aastaks. Kohus selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tarmo Villmani, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2026 kell 12.30 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 886 eurot (lisandub käibemaks). 4
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
11.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 16 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. 5
Kuivõrd põhjendatud töötunde on 16 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust tulenevalt 1056 eurot (16*66), millele lisandub 24% käibemaks. Kuna usaldusisik aga taotleb võlgnikule menetlusabi andmist, siis usaldusisik taotleb tasu määramist summas 886 eurot + 24% käibemaks, mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le M (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.