2-11-34760/15 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Menetluskulud jätta 11 % ulatuses TOÜ kanda ja 89 % ulatuses osaühingu S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud TOÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu S(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 06.09.2011.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.09.2011.a esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.10.2008.a töövõtulepingu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist toetuse saamiseks. Hageja on koostanud kostjale toetuse saamiseks taotlustoimiku ja kostja suhtes on tehtud rahalise toetuse saamiseks positiivne otsus. Kostja on tasunud töö eest üksnes osaliselt. Käesoleva hagiga nõuab hageja arve nr 110101 osalist tasumist. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 6391,16 eurot, viivise 13.09.2011.a seisuga 684,80 eurot ja sealt edasi viivise 0,05 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole õigust tasu nõuda, kuna toetus on kostjale osaliselt väljamaksmata. Arvet nr 110101 ei ole kostja hagejalt saanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 13.10.2008.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostjale taotlustoimiku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist toetuse saamiseks. Lepingu p 2.1 järgi on tööde lõppresultaadiks hageja poolt kostjale ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Tulenevalt lepingu p 3.1 on töö eest makstavaks tasuks 400 000 krooni (millele lisandub käibemaks), kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta kostja kasuks. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et hageja on taotlustoimiku koostanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on teinud 10.02.2009.a otsuse kostjale toetuse eraldamise kohta.

Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust tasu nõuda, kuna raha on kostjale osaliselt väljamaksmata. Kohus kostja väitega ei nõustu. Töövõtulepingu p 3.2 sätestab, et hageja esitab kostjale arve summas 40 000 krooni pärast seda, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta kostjale ja ülejäänud osas proportsionaalselt pärast seda, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on toetuse kostjale üleandnud või teostanud tasaarvelduse kostja kasuks. Töövõtulepingu p 3.3 sätestab, et kui kostja ei ole esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile investeeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente 1 aasta jooksul peale taotluse rahuldamist, kohustub kostja tasuma hagejale arve p 3.2 nimetatud summas. Kohus leiab, et töövõtulepingu p-ist 3.3 tulenevalt muutub kogu hageja tasunõue sissenõutavaks, kui kostja ei ole ühe aasta jooksul taotluse rahuldamisest alates esitanud investeeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente. Kostja esindaja kinnitas 19.01.2012.a istungil, et kõiki investeeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente ei ole kostja esitanud. Sellest tulenevalt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt töövõtulepingu p 3.1 kohustus kostja tasuma hagejale kokku 400 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale 47 200 krooni. Lisaks on hageja esitanud 16.09.2011.a makseteatise, mille kohaselt on kostjalt laekunud temale veel 24 621,83 eurot. Makseteatel on tasumise selgituseks märgitud: „arve nr 110, 110101 ja 101206. Viivised ja riigilõivud“. Seega võib makseteatest järeldada, et osa laekunud summast on hageja arvestanud riigilõivude ja viiviste katteks. Kostja väidete kohaselt on tema tasunud hagejale 47 200 krooni ning ülejäänud raha on temalt välja petetud. Kostja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 11.01.2012.a teatise, et 30.09.2011.a algatati kriminaalmenetlus karistusseadustiku 209 lg 1 tunnustel selles, et 16.09.2011.a peteti kostjalt välja internetipanga paroolid ja kanti kostja kontolt hageja kontole 24 621,83 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg summas 6391,16 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et hagis nõutud 6391,16 eurot ei ole ta tasunud. Kostja on tuginenud üksnes sellele, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus on asunud seisukohale, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6 391,16 eurot. Töövõtulepingu p 3.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma arved seitsme päeva jooksul. Tulenevalt lepingu p 3.5 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist arve mittetasutud osalt 0,05 % päevas. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks kostjale arve nr 110101 enne kohtumenetlust esitanud. Kostja sai hagimaterjalid kätte 22.09.2011.a. Materjalides oli ka vaidlusalune arve. Seega pidi kostja tasuma hageja nõutud summa hiljemalt 29.09.2011.a. Eeltoodust järeldub, et hagejal on õigus nõuda viivist alates 30.09.2011.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb