Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-35938
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi JG`i vastu võla nõudes
Hagihind
1118,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, tel 631 0310, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Anneli A , XXX Kostja: JG (isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt JG`ilt (isikukood XXX) hageja AS Swedbank kasuks välja 1529 (üks tuhat viissada kakskümmend üheksa) eurot ja 76 senti, millest 1118,28 on põhivõlgnevus, 152,16 eurot tasumata intress ning 259,32 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamise päevani (11.10.2011.a).
3.Mõista kostjalt JG`ilt (isikukood XXX) hageja AS Swedbank kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1118,28 eurot) alates hagi esitamisest (11.10.2011.a) kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas.
4.Mõista kostjalt JG`ilt (isikukood XXX) hageja AS Swedbank kasuks välja menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 65 senti.
5.Mõista kostjalt JG`ilt (isikukood XXX) hageja AS Swedbank kasuks välja viivis menetluskulude summalt (255,65 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas.
6.Käesolev otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja JG`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 11.10.2011.a hagiavalduse kostja vastu 1 529,76 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 14.10.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 01.11.2011.a. Hageja vastas kostja seisukohtadele 24.11.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 28.11.2011.a pöördumises, et kostjal tuleb oma vastuväiteid täpsustada ja vastata hageja seisukohtadele. Kohus andis kostjale täiendavate seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.12.2011.a. Hagejal oli seejärel võimalik omakorda kostjale vastata hiljemalt 02.01.2012.a. Mõlemal poolel oli õigus esitada kohtule oma lõplikke seisukohti hiljemalt 23.01.2012.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 02.02.2012.a.
4.Kostja esitas kohtule 26.12.2011.a taotluse talle antud menetlustähtaja pikendamiseks kuni 08.01.2012.a. Kohus jättis selle taotluse oma 27.12.2011.a määrusega rahuldamata, kuna kostja ei toonud oma taotluses välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas, et soovi korral on pooltel võimalik sõlmida kompromissi ning esitada see kohtule allkirjastatult hiljemalt 23.01.2012.a. Kumbki pool kohtule täiendavaid seisukohti seejärel ei esitanud.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.04.2008.a. laenulepingu nr 08-012571-VL summas 25 000 krooni, intressimääraga 23% aastas ning laenu tagastamise lõpptähtajaga 23.01.2013.a.
7.Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu 23. kuupäeval. Kostja jäi summade tasumisega võlgnevusse alates 23.04.2010.a. Alates 23.04.2010.a kuni 23.09.2010.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses kuue üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist VÕS §-s 113 sätestatud määras.
8.03.08.2010.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate. Hageja andis kostjale tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 18.08.2010.a. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust nimetatud ajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 20.10.2010.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hagi esitamise päeval oli hageja põhivõlgnevuseks kostja eest 118,28 eurot, millele lisandus tasumata intress summas 152,16 eurot ning ajavahemikul 23.04.2010.a kuni 20.10.2010.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 259,32 eurot.
9.Õiguslikult tugines hageja oma hagiavalduses VÕS § 8 lõikele 2, § 23 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktile 1 ja punktile 6, §-le 102 ning § 113 lõikele 1. Hageja märkis, et on menetluskuludena tasunud riigilõivu kokku summas 255,65 eurot.
10.Vastuseks kostja seisukohtadele esitas hageja kohtule 24.11.2011.a menetlusdokumendi, milles ta selgitas, et intressi arvestus nähtub hagiavaldusele lisatud väljavõttest. Hageja on intressi arvestanud lepingus sätestatud määra alusel. Viivist on hageja arvestanud seadusjärgses määras, milleks on hetkel 0,023% päevas. Hageja selgitas hagiavaldusele lisatud viivise arvestust. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja samuti arvestanud viivist seadusjärgses määras.
11.Hageja tõi välja, et lepingu ülesütlemise teade saadeti kostjale 03.08.2010.a. Selleks ajaks oli kostja võlgnevuses nelja järjestikuse osamaksega. Hageja palus kostjal lisainfo saamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtta. Kostja ühendust ei võtnud ega tasunud võlgnevust. Lepingu punkti 14.4 kohaselt saadetakse lepinguga seotud teated teisele poolele lepingus toodud aadressil. Teatis, mis on saadetud lepingus märgitud aadressile, loetakse kättesaaduks. Hageja ei pidanud kompromissi sõlmimist kostjaga perspektiivseks. Kostja vastuväited
12.Kostja vastas hagiavaldusele 01.11.2011.a. Kostja tunnistas hageja nõuet põhinõude ulatuses summas 1118,28 eurot, intressinõude osas summas 152,16 eurot ning viivisenõudest 208,20 euro ulatuses. Seega tunnistas kostja hageja nõuet osaliselt summas 1 478,64 eurot. Kostja ei tunnistanud täielikult hageja viivisenõuet. Kostja leidis, et talle jääb hageja viivise arvutamise metoodika ebaselgeks. Kostja leidis, et hagejal tuleb viivise arvestust täpsustada.
13.Kostja asus seisukohale, et hageja ei ole talle teatanud lepingu ülesütlemisest ega ole andnud talle kahenädalast lisaaega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et kostja on teatise kätte saanud. Puuduvad kostja kinnitused dokumendi saamise kohta. Seega tuleb hagejat kohustada andma kostjale täiendavalt aega vastavalt VÕS § 416 lõikele 2.
14.Kostja leidis, et kuna tal puudub töökoht ja pidev sissetulek, ei suuda ta võlgnevust korraga tasuda. Kostja soovis võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel 18 kuu jooksul. Kostja oli seisukohal, et ta tuleb vabastada jooksva viivise tasumise kohustusest. Alternatiivselt esitas kostja kohtule taotluse vähendada viivise määra seaduses sätestatud määrani VÕS § 162 alusel.
Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel oli 25.04.2008.a. sõlmitud laenuleping nr 08-012571-VL summas 25 000 krooni, intressimääraga 23 % aastas ning laenu tagastamise lõpptähtajaga 23.01.2013.a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu 23. kuupäeval, kuid kostja jäi summade tasumisega võlgnevusse alates 23.04.2010.a. Alates 23.04.2010.a kuni 23.09.2010.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud.
17.Kostja on tunnistanud hageja nõuet kokku summas 1 478,64 eurot, millest 1118,28 eurot on põhinõue, 152,16 eurot intressinõue ning 208,20 eurot viivisenõue. Seega tunnistas kostja hageja viivisenõuet summas 208,20 eurot. Kostja ei tunnistanud hageja viivisenõuet summas 51,12 eurot. Viivise nõudele osaliselt vastu vaieldes leidis kostja, et hageja viivise arvestus on talle ebaselge. Kostja soovis alternatiivselt viivise vähendamist kuni seaduses sätestatud määrani.
18.Kohus leiab, et kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet 1 478,64 euro ulatuses, tuleb antud summa kostjalt välja mõista õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi rahuldamisel tugineb kohus VÕS § 76 lõikele 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
19.Kuivõrd kostja on hageja nõude õigeks võtnud, ei pea kohus vajalikuks vastata kostja nendele väidetele, mis puudutavad lepingu ülesütlemise teate kostja poolt kättesaamise tõendamist. Kostja on hageja põhinõude ja intressinõude täielikult ning viivisenõude osaliselt õigeks võtnud, mistõttu ei oma kostja vastuväited temale ülesütlemise teate kättetoimetamise kohta õiguslikku tähendust. Samas märgib kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingus (toimiku lk 34-35) on hageja oma aadressiks märkinud XXX. Lepingu punkti 14.4 kohaselt tuli lepinguga seotud teated saata teisele poolele lepingus märgitud aadressil ning teated loeti kättetoimetatuks 5 pangapäeva möödumisel alates postitamisest. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjale saadeti ülesütlemise teade lepingulisel aadressil (toimiku lk 42), mistõttu tuleb see teade lugeda kostja poolt kättesaaduks 5 pangapäeva möödumisel alates teate postitamisest. Seega on kostjale lepingu ülesütlemise teade nõuetekohaselt saadetud.
20.Kostja ei ole selgelt välja toonud, millistel põhjustel vaidleb ta vastu hageja sissenõutavaks muutunud viivise ülejäänud nõudele summas 51,12 eurot. Hageja on kostjale viivise arvestust täiendavalt selgitanud. Kostja on palunud VÕS § 162 alusel vähendada viivise määra seaduses sätestatud määrani.
21.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.
22.Käesolevas asjas on poolte vahel sõlmitud lepingus viivise määraks ette nähtud VÕS §-s 113 sätestatud määr ehk seadusjärgne viivisemäär. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud
seadusjärgsest viivisemäärast. Kuna hageja on nõude esitanud seadusjärgse viivise määra ehk VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel, puudub alus rahuldada kostja taotlust vähendada viivist seadusjärgse määrani. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa ehk 259,32 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt summas 1118,28 eurot alates hagi esitamisest (11.10.2011.a) kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osalsielt protsendina põhinõudet kuni põhinõude täitmiseni.
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 405 lõike 1 punktiga 3 võib kohus lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suuruse. Vastavalt TsMS § 1741 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel.
24.Hageja on hagiavalduses oma menetluskulude suuruseks märkinud tasutud riigilõivu summas 255,65 eurot ning täiendavat menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on palunud mõista kostjalt lisaks menetluskuludele välja viivise menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 näeb ette, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendist, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 65 senti. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 255,65 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas.
25.Hageja esitas hagiavalduses taotluse tunnistada otsus käesolevas tsiviilasjas viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 467 lõikele 1 täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 405 lg 1 p 10 näeb ette, et kohus võib lihtmenetluse asjas tehtava lahendi tunnistada viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui see on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolevat asja lahendab kohus lihtmenetluse korras ning kostja on hageja nõude suuremas osas õigeks võtnud. Seetõttu leiab kohus, et hageja taotlus tunnistada käesolevas asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks tuleb rahuldada.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.