lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-52573/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 01.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-52573/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 147 lg 1, 2, 3Aegumistähtaja algusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 164 lg 2Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjasTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-52573

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-52573

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi S hagi SH’i vastu võlgnevuse 203.10 euro, viivise 203.05 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

203.10 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja lepingulised esindajad Silver Eensaar ja Ene Solovjev (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja SH (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja seadusjärgne esindaja eestkosteasutus KohtlaJärve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ Jõhvi osakond, Keskväljak 4, 41595 Jõhvi, elektronpost [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SH’ilt võlgnevus 406.15 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 203.10 eurot ja viivis 203.05 eurot, Aktsiaseltsi S kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 37 lg 1Tüüptingimused lepingu osana
VÕS § 42Tüüptingimuse tühisus
3.Välja mõista SH’ilt viivis 0.2 % põhinõudelt (203.10 eurolt) päevas alates hagi esitamisest, s.o 28.10.2011, kuni põhinõude täitmiseni Aktsiaseltsi S kasuks.

2-11-52573 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (01.02.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.Aktsiaselts S (hageja) esitas 28.10.2011 Harju Maakohtule hagi SH’i (kostja) vastu võlgnevuse 203.10 euro, viivise 203.05 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2008 seadme kasutamise lepingud nr XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved (nr NA-4246, A-11052211, A-10927182, NA4247, A-11229466, A-10770823, A-10620228) tasumata summas 203.10 eurot. Üldtingimuste p 8.1. järgi on poolte vahel viiviseks kokku lepitud 0.2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 479.94 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 203.05 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt TsMS § 367 tuginedes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0.2 % päevas tasumata võlasummalt. Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude moodustub perioodil 01.04.2008-28.08.2008 kostjale esitatud arvete summadest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause koostoimes algab nimetatud nõuete aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00:00 ning nõuded oleksid aegunud 31.12.2011 kell 24:00. Seadmete hinna nõue ei ole aegunud. Nimelt esitab hageja vastavalt Aktsiaseltsi S üldtingimuste p 10.5. hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõpetamist kliendile lõpparve osutatud teenuste ja tagastamata seadmete eest. Hageja on käitunud vastavalt üldtingimustele ning esitanud kostjale 28.08.2008 arve nr NA-4247 digiboxi hinna hüvitamiseks ning samas arve nr NA-4246 Digi-TV kaardi hinna hüvitamiseks. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt on vastavad nõuded muutunud sissenõutavaks arve esitamisega. Kuna vastavad nõuded muutusid sissenõutavaks arve esitamisega, siis tuleb kohaldada aegumise osas TsÜS § 147 lg

2-11-52573 3 teises lauses toodut ning lugeda aegumise kulgemise alguseks 01.01.2009 kell 00:00 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 31.12.2011 kell 24:00. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 25.10.2011, siis ei ole nõue terves ulatuses aegunud. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et selles toodud nõuded olid hagiavalduse esitamise ajaks aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg 1. Vaidlusalune nõue tuleneb 07.02.2008 sõlmitud seadme kasutamise lepingu alusel esitatud seitsmest arvest, kusjuures viimase (kõige hilisema) arve (nr NA-4246) maksetähtaeg oli 31.08.2008. Hageja on aga esitanud oma hagiavalduse kohtule alles 25.10.2011, mil kõikidest arvetest tulenevad summad olid juba aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegunud ka kõik kõrvalnõuded ja puudub igasugune alus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Lisaks leiab kostja, et 137.09 euro suuruse nõude (s.o seadmete maksumus) aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 28.08.2008 (hageja poolt määratud arve maksetähtaeg). Hageja on eelnevalt poolte vahelise lepingu üles öelnud (s.h teenuse peatanud 2008 juunis) ja esitanud vastava arve. Seega nimetatud nõue aegus hiljemalt 28.08.2011, s.o enne kui hageja kohtu poole pöördus. Antud juhul pole ilmselgelt tegemist n.ö kokkulepitud tasu maksmise nõudega, kuna kõik seadmed olid kasutada antud seadme kasutamise lepingute alusel, mille järgi kohustus kostja seadmed hagejale tagastama – hagejal tekkis nõue, sest kostja ei täitnud lepingut ja hageja ütles lepingu üles, seejuures seadmeid ei tagastatud (seadme kasutamise lepingu p 7 ja 8) – TsÜS § 147 lg 1, 2. Lisaks märgib kostja lepinguline esindaja, et kostja orienteeritus ajas, kohas ja enda isikus oli ebatäpne (tõenäoliselt ka hagejaga lepingu sõlmimise ajal). Tema vaimset seisundit kasutasid pahatahtlikult ära kolmandad isikud. Seega ei saa kostja tervisliku seisundi tõttu väita, et ta oleks pahatahtlikult arvete tasumisest kõrvale hoidunud, sest tegemist on laste- ja hooldekodudes üles kasvanud vaimse puudega isikuga, kes ei saa, ega saanud oma tegudest piisavalt aru. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud väiteid, et tema ja hageja vahel oli 07.02.2008 sõlmitud hagis märgitud seadme kasutamise lepingud nr XXX (Digi-TV kaart ja DigiBox), mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed ning kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (t lk 4-5). Seadme kasutamise lepingu osaks on AS S Üldtingimused (t lk 6-11). Samuti ei ole kostja eitanud sõlmitud lepingute alusel arvete esitamist hageja poolt ning arvetel kajastatud teenuste tarbimist. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved (nr NA-4246, A-11052211, A-10927182, NA-4247, A-11229466, A10770823, A-10620228) tasumata summas 203.10 eurot (t lk 12-18). Nende faktiliste asjaolude vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu arvates ka kostja muudest avaldustest, mistõttu võib TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja poolt nende asjaolude omaksvõttu.

2-11-52573

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt poolte vahel 07.02.2008 sõlmitud seadme kasutamise lepingute p 5.3. ja lepingute lisaks oleva AS S Üldtingimuste p 5.2.1. kohustus kostja tasuma hagejale seadmete (so Digi-TV kaart ja DigiBox) üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud arvetega. Samuti annab seadme kasutamise lepingute p 9 ja AS S Üldtingimuste p
8.1.hagejale õiguse nõuda kostjalt maksete tasumisega viivitamisel viivist 0.2 % kalendripäevas.
6.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Selleks tuleb välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud ning põhjendab seda alljärgnevalt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seadme kasutamise lepingutes kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Nõude aegumise alguse määratlemisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Kohtu arvates tuleb nimetatud teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-195-08 p 11). Nagu märgitud, pidi kostja seadme kasutamise lepingute kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. AS S Üldtingimuste p 7.6. kohaselt pidi kostja hageja poolt osutatud teenuste eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Vastavalt AS S Üldtingimuste p 10.4 teise lause kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub kostja tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. AS S Üldtingimuste p 10.5. kohaselt esitab hageja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata hagejale kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 01.04.2008-28.08.2008 (t lk 12-18). Seega algas seadme kasutamise lepingutes kokku lepitud telekommunikatsiooni kasutamisest tuleneva tasunõude ja seadmete väärtuse nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00.
7.Tulenevalt seadme kasutamise lepingu p 5.3 on klient kohustatud tasuma hagejale seadme üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud arvetega. Selle kohustuse osas on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga

2-11-52573 üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 11). Seega algas seadmete üüritasu nõude aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011 kell 24:00.

8.Ka esitatud viivisenõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2011 kell 24:00. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest johtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 154 sätestatu kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08 p 12). Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2009 kell 00:00 ning oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011 kell 24:00. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 28.10.2011, seega tuleb aegumistähtaeg lugeda peatunuks alates hagi kohtule esitamisest.
9.Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 479.94 eurot. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0.2 %. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingute p 9 ja AS S Üldtingimuste p 8.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0.2 % tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas. Hageja on hagis esitanud viivisenõude siiski vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 203.05 eurot. Nõutava viivisesumma vähendamine hageja poolt on kooskõlas ülalosundatud TsMS § 5 lg 1 sätestatuga.
10.Kohus lisab, et ülalviidatud AS S Üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning kostja sõlmis seadme kasutamise lepingud eelduslikult tarbijana (VÕS § 34). Kuivõrd hageja sõlmis kostjaga lepingu oma majandustegevuse raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega (TsMS § 438 lg 1). Kohus leiab, et vähemalt käesolevas vaidluses kohalduvate lepingupunktide osas ei saa pidada AS S Üldtingimusi VÕS § 42 sätestatud alustel tühisteks. Samuti puudub poolte esitatud faktiväidete põhjal põhjus arvata, et need tingimused ei ole saanud sõlmitud lepingute osaks (VÕS § 37 lg 1 ja 3).
11.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Samuti rahuldab kohus TsMS § 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks 0.2 % põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest, s.o 28.10.2011, kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuses toodud väited, et kostja tõenäoliselt ei orienteerunud ajas, kohas ega enda isikus ka lepingu sõlmimise ajal ning tema vaimset seisundit kasutasid pahatahtlikult ära kolmandad isikud, ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Selgesõnaliselt ei ole kostja lepinguline esindaja tehingute tühisusele tuginenud. Kui kostja lepinguline esindaja on seisukohal, et vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal oli kostja piiratud teovõimega isikuks, siis tulnuks selliseid väiteid tõendada. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

2-11-52573 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Lähtudes kohtu ette toodud asjaoludest (kostja on piiratud teovõimega isik, kellele on seatud eestkoste) peab kohus võimalikuks käesolevas asjas menetluskulude jaotusel kohaldada TsMS § 162 lg 4. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja