Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

11.05.2009 kohtule esitatud hagiavalduse (I kd, tl 2-9) kohaselt on hageja omandis Tartu linnas XXX asuv kinnisasi. Kostja teostas 2006. aasta suvel ja sügisel ligikaudu 3 (kolme) kuu kestel Osaühingu P tellimusel nimetatud kinnistu läheduses töid seoses 110 kW kaabelliinide paigaldamisega. Kaabelliini kraav kaevati muuhulgas XXX ja XXX nurgal asuva elamu vahetusse lähedusse (edaspidi hoone). Ehitustöödest kinnistu omanikku ei teavitatud. Kinnistu omanik sai ehitustöödest teada alles 17. septembril 2006, kui majaelanikud kaebasid kostja tegevuse peale Tartu linnapeale.

hinnapakkumise alusel arvutatud kahju hüvitamise nõude kostjale. Kostja keeldus 14. novembri 2008 kirjaga kahju hüvitamisest leides, et hageja nõue kostja vastu on alusetu ja põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ja peab seega hüvitama hoone endise olukorra taastamiseks vajalikud kulutused. Kaabelliinide paigaldamiseks pidi kostja kaevama tehnoloogilise kraavi vastavalt projektile. Projekti seletuskirja p 3.2 kohaselt ei tohtinud kaabelliin olla lähemal kui 1 m hoone vundamendist ja kaevetöödest pidi teavitama kinnistu omanikke. Kostja pidi arvestama ka kinnistuomanike ettepanekuid kaevetööde suhtes. Kostjale väljastati kaevetöödeks 10. mail 2006 kaeveluba, mille kohaselt oli kaevetööde lõpetamise tähtaeg 30. oktoober 2006. Tartu linnavalitsuse 11. jaanuari 2007 kirja nr 7-1.10/20374 vastuse punktis 2 on öeldud, et kaabli paigaldamiseks vajaliku projekti koostaja projekteeris kaabli hoonete ohutust järgides selleks sobivasse kohta. Kaabelliini projektijärgne asukoht ei oleks kujutanud ohtu hageja kinnistul asuva hoone stabiilsusele, kuid kaablite paigaldamine lähemale kui 1 m hoonest oleks kujutanud ohtu hoone stabiilsusele. Hoone elanike seletustest ja E OÜ ekspertiisiakti fotodelt selgub, et XXX ja XXX nurgal (hoone 2E) on kaevatud kaabelliini kraav vastu hageja kinnistul asuva hoone vundamenti. Kaabel ise paigutati kõigest 25 cm kaugusele hoone vundamendist. Kostja ei teavitanud hagejat, et ta kavatseb kaabelliini paigutada vundamendi vahetusse lähedusse ehkki tal oli selleks teavitamiskohustus. Kuna kostja paigutas kaabelliini 25 cm kaugusele hoone vundamendist, siis ta ei järginud hoone stabiilsuse säilitamiseks vajalikku ohutut kaugust (vähemalt 1 m vundamendist). Kostja rikkus seega projektis ettenähtud tingimusi. Tal puudus õiguslik alus kaabelliini kaevamiseks lähemale kui 1 m hoone vundamendist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Projektis sätestati ohutu kauguse piir just nimelt selleks, et vältida negatiivseid mõjusid hoonetele. Kaabelliinikraav kaevati muuhulgas piirkonda, kus on vanemad majad, mille vundamendi stabiilsuse mõjutamine on eriti ohtlik. Kaabelliini kraavi ohutu kauguse piir kehtestati selleks, et lahtikaevatud kraaviga ei kaoks ära vundamendi pinnase külgsurve ja ilmastikuolud ei saaks mõjutada vundamenditaldmikku. Seetõttu oli väga oluline järgida lisaks projektis nimetatud ohutu kauguse piirile ka kaabelkraavi sügavust ja lahtioleku aega. Sellele vaatamata kaevati kaabelkaevik 1,5 – 1,7 m sügavusele vastu hoone vundamenti. Kuna aga hoone vundamenditaldmik oli AS K mõõtmiste tulemusel kõigest 1,3 m sügavusel, siis kaevati kaablikaevik sügavamale kui vundamenditaldmik. Sellega kadus vundamendil maapinna toestus ja pinnase külgsurve, mistõttu hakkas hoone vundament raskusjõul vajuma. Seega tekitas kostja kaabelliini kraavi kaevamisega lähemale kui 1 m vundamendist ja sügavamale kui hoone vundamenditaldmik olukorra, kus maapind ei toestanud enam vundamenti ja see hakkas raskusjõul vajuma. Majaelanike seletuste kohaselt oli kaabelkaevik lahti umbes 3 (kolm) kuud, mil sadas ka vihma sh paduvihma. Kaevik täideti 18. septembril 2006, mistõttu oli kaevik avatud ka sügisvihmade perioodil. Maja all olid nõrga kandevõimega pinnased. Veega küllastumisel muutis kaablikraavist maja alla tulev vesi majaaluse pinnase struktuuri voolavaks pinnaseks ja selle kandevõime olematuks. Majaelanike seletuste kohaselt hakkas maja raskete veoautode ja busside mööda sõitmisel ohtlikult kõikuma, sest veega küllastunud liivad on tundlikud vibratsioonile. Vundamendi stabiilsuse kadumisega kaotas ka hoone stabiilsuse. Kui kostja oleks järginud projektijärgset ohutustsooni ja kaevanud kaabelliini kaugemale kui 1 m hageja hoonest, siis ei oleks kaabelliini sügavus ja ilmastikuolud mõjutanud vundamenti ja hoone stabiilsust. Järelikult on kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Hageja tellis põhjusliku seose kinnituseks ka E OÜ-lt ekspertiisiakti, kus analüüsiti kostja tegevust ja kaabelliini kraavi mõjusid. Hageja tellis ka hoone vundamendi tehnilise seisukorra analüüsi AS-ilt K , kus samuti analüüsiti kaabelliini kraavi mõjusid hoonele. Nii ekspertiisiaktist kui ka tehnilise

seisukorra analüüsist selgub, et kaabelliini kaevamisega lähemale kui 1 m põhjustati hoonele mitmeid kahjustusi, millest hageja toob välja põhilised hoone stabiilsust mõjutanud asjaolud: kuna kaabelliini kraav oli avatud, siis vihmaga uhuti ära vundamendi tallaaluse kaudu vundamendialune pinnas, mis põhjustas hoone vajumise; hoone vajumise tõttu on betoonist välisvundamendil tekkinud praod ja hoone nurk on tänava poole välja vajunud; toimunud on seinte nihked ja deformatsioonid (nt on hoone korruste lakke tekkinud praod); hoone vibreerib raskeveokite ja busside möödasõitmisel. Ekspertiisiakti ja vundamendi tehnilise seisukorra uurimise alusel tellis hageja A OÜ-lt hinnapakkumise hoonele tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks ja hoone stabiilsuse taastamiseks. Hoone endise olukorra taastamiseks tuleb hagejal tasuda 3 000 000 krooni. Kui kostja ei oleks kaevanud kaabelliini lähemale kui projektis lubatud (1 m), siis ei oleks hageja hoonele kahju tekkinud. Kahjustustega on hagejale tekitatud otsene varaline kahju, mille peab hüvitama kostja kui kahju tekitaja. Hageja vara on halvenenud ja väärtus vähenenud kostja tegevuse tõttu. Kui asja on kahjustatud, hõlmab VÕS § 132 lõike 3 järgi kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagejale on 110kW kaabli mittenõuetekohase paigaldamisega tekitatud kahju vähemalt 1 491 866 krooni, mis on kaabli paigaldamise tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks põhjendatud kulu. Lisas toodud kulude loetelus on ka kaudsed kulud, mis hõlmavad hoone väärtuse vähenemisega saamata jäänud tulu ja hageja tehtud kulutusi kahjustuste kindlakstegemisel (remondi ajal saamata jäänud üür, lisaprojektide tellimine, ehitustööd, milliste tegemine osutus konstruktsioonide avamisel ja/või ehitustööde tehnoloogilisel analüüsil vajalikuks, reeperite panek ja mõõdistamine). Lisaks on hageja kandnud kulutusi ekspertiisiarvete näol, mis tuleb kostjal samuti hüvitada. Äriregistrist nähtub, et Aktsiaselts ME( XXX) ärinime on 2008. aastal muudetud ja nimetatud Aktsiaseltsiks J ( XXX). Seejärel on ASJ jagunenud eraldumise teel Aktsiaseltsiks ME( XXX). Äriseadustiku § 447 lõike 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Seetõttu esitab hageja nõude nii Aktsiaseltsi ME kui ka Aktsiaseltsi J vastu. Hageja palub kostjatelt välja mõista hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis kogusummas 1 499 000 krooni, menetluskulud jätta kostjate kanda. 18.09.2009 kohtule esitatud seisukohas (I kd, tl 126-134) ei nõustunud hageja kostjate 22.07.2009 esitatud vastuväidete ja seisukohtadega. Kostja on tekitanud hagejale kahju ja keeldunud selle hüvitamisest, mistõttu on hageja pidanud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, ei tähenda hageja pahausklikkust. Hagejale jääb ka arusaamatuks, kuidas peaks paigaldatud elektri- ja magnetväljade mõõtmised kinnitama teostatud tööde vastavust projektile. Elektri- või magnetväli ei saa kuidagi füüsiliselt kahjustada hageja vundamenti. Kostja on andnud hinnangu hageja maja seisukorra kohta ilma, et ta oleks kordagi hageja maja seisukorda reaalselt hinnanud. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kostja teostas töid Tartu linnale kuuluval maa-alal. Ehitustööde teostamisega ei tohi kostja rikkuda teise isiku omandiõigusi. See oli sõnaselgelt sätestatud ka ehitusloa punktis 3. Lisaks üldisele omandiõiguse põhimõttele on AÕS § 146 lõike 1 kohaselt keelatud maatüki süvendamine selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Ebaõige on kostja väide nagu nähtuks 11.01.2007 kirjast Linnavalitsuse veendumus tööde nõuetekohase teostamise kohta. Kostja ei paigaldanud XXXtänavale viiteid ehitustööde teostaja kohta ega teavitanud ka hagejat ehitustööde teostamisest, kuigi ta oli selleks projektikohaselt kohustatud. Seetõttu pidi hageja pöörduma kõigepealt Tartu Linnavalitsuse poole, et teada saada, kes

üldse teostas elektrikaabli paigaldamise töid. Tartu Linnavalitsus soovitas 9. oktoobri 2006 vastuskirjas hagejal pöörduda kahju hüvitamise nõudega kostja poole tingimusel, et ekspertiisiga on kahju tekkimine tuvastatud. Hageja pöördus 3. novembril 2006 uuesti Tartu Linnavalitsuse poole, et koguda täiendavat teavet projekti ja teostatud tööde kohta, mis olid vajalikud algandmed ekspertiisiakti koostamiseks. Vastus saabus 11. jaanuaril 2007. Alles seejärel oli hagejal võimalik tellida ekspertiis, mille tulemusel selgus kostja tegevusega hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju. Ekspertiisiakt valmis 2007. aasta juunis. Seega pöördus hageja tegelikult esimesel võimalus kostja poole tehes seda kõigest üks kuu pärast ekspertiisi tulemuste saamist. Hageja ekspertiisi läbiviijale ebaõigeid algandmed ei esitatud. Hagejale tekitati kahju kaabelkraavi pöördekohal XXXja XXX nurgal. Kaabelkraav kaevati vastu hoone vundamenti nimetatud tänavate ristumiskohal, mida kostja esitatud fotodelt ei ole võimalik näha. Asjaolu, et kraav oli 1 m kaugusel vundamendist XXXtänaval ei tähenda seda, et kraav oleks ka 1 m kaugusel olnud XXXja XXX nurgal. Hageja on esitanud selle tõendamiseks fotod maja nurgast, kus kostja kaevatud kaabelkraav on vastu hageja maja vundamenti. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja tõenditena esitatud ekspertiisiakti fotod on tehtud XXXja XXX nurga pöördekohal. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tegemist on elektrikaablitega. Seejuures ei ole 2006. aastal ega eelnevatel aastatel paigaldatud ühtegi kaablit XXXja XXX ristumiskohale hageja hoone vundamendi juurde. Küll aga nähtub nii ehitusloalt kui ka Tartu Linnavalitsuse kirjadest, et 2006 aastal teostas XXXja XXX nurgal ehitustöid kostja, kes paigaldas just nimelt elektrikaableid. Kaabelliini projektilt on selgelt näha kaabelliini asukoht ja pöördekoht XXXning XXX nurgal, mis näitab, et kaabelkraavi sai kaevata ainult kostja. Kaabelkraav oli lahti 3 kuud kuni septembri keskpaigani. Hoone vundamendialust pinda kahjustasid paduvihmade hood, mitte kestvad vihmasajud. Kostja esitatud TM andmetest nähtub selgelt, et 2006. aastal olid Tartus suvele iseloomulikud tugevad paduvihmahood. Kui ühel päeval sajab üle poole ühe kuu sademetest või kahel päeval ligi kuu norm sademeid, siis on tegemist tugevate paduvihmahoogudega. 2006. aasta augusti sademete hulk oli sama, mis eelnevate aastate sadamete keskmine hulk (85 mm kuus). Ekspert lähtus oma hinnangus asjaolust, et esinesid tugevad vihmahood, mis täitsid keldri veega ja kahjustasid vundamendialust pinnast. Hageja nõuab kostjalt ainult selliste kulutuste hüvitamist, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Seetõttu on hageja nõue üle poole väiksem kui seda oli A OÜ hinnapakkumine. Kahju hüvitamise nõue ei sisalda kostja viidatud põranda soojustamist ega ka mikrovaiade ja hüdroisolatsiooni paigaldamist sellisest ulatuses nagu on ette nähtud hinnapakkumises. Seejuures on A OÜ hinnapakkumise aluseks 2008. aasta juulis vundamendi- ja põhikonstruktsioonide toestamise projekt. Hageja hoone vundamendi jätkuvat vajumist ei ole võimalik peatada muidu, kui vundamendi tugevdamisega mikrovaiadega ning nende peale rajatava monoliitse vööga. Ilma monoliitse vööta ei täida mikrovaiad oma funktsiooni ja seetõttu jätkuks vundamendi vajumine ning hagejale tekiks jätkuvalt kahju. Muul viisil hageja maja vundamendi taastamine tähendaks mahukamaid ja hinnalt kallimate tööde teostamist. Samuti on asjakohatu kostja väide nagu ei oleks hageja hoonel kunagi hüdroisolatsiooni olnud. Oluline on ka vundamendi kaitsmine vee ja niiskuse sissetungimise eest. Kuna hoone on keldri põrandast kuni maapinnani ümbritsetud niiske pinnasega ja halvemal juhul mõjub ka surveline pinnasevesi, siis pinnasest tunginud vesi ja niiskus rikub siseviimistluse ning põhjustab lagunemist viimistluses ja müüritises. Kui pidevale niiskusele lisandub soojus ja vajaliku ventilatsiooni puudumine, moodustuvad hallitusseene kolooniad, mis põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi, reumat ja podagrat. Ruumides on tunda nn keldrilõhna ning pinnad näevad välja ebaesteetilised. Seetõttu on pinnasega kokkupuutuvad konstruktsioonid vaja kaitsta hüdroisolatsioonikihiga. Kui hageja hoone ehitati, siis arvestati võimaliku niiskusega, kuna tegemist on madalal soisel pinnasel asuva hoonega ja seetõttu oli majal ka tolle aja ehitusnõuetele vastav hüdroisolatsioon. Ilma selleta ei oleks olnud võimalik hoone keldrit sihtotstarbeliselt kasutada. 05.08.2011 esitas hageja hagiavalduse täiendusena põhinõudelt arvestatud viivise nõude (II kd, tl 2324) Hageja palub kohtul välja mõista viivise 5. augusti 2011 seisuga summas 48 015,72 eurot (751 282,78) krooni vastavalt viivise arvestuse tabelile:

Tähtaeg 25.09.2006 1.01.2007 1.07.2007 1.01.2009 1.07.2009

31.12.2006 30.06.2007 31.12.2008 30.06.2009 5.08.2011

Intressimäär 9,75% 10,50% 11,00% 9,50% 8,00%

Viivitatud päevi

Summa 1 499 000,00 1 499 000,00 1 499 000,00 1 499 000,00 1 499 000,00

Viivis 39240,95 78050,67 248464,38 70617,27 251667,73 751282,78

Lisaks palub hageja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 367 kostjatelt välja mõista viivis arvestatuna põhinõudelt alates 5. augustist 2011 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt. Hageja täpsustatud nõuded on järgmised: (II kd, tl 24) mõista välja kostjatelt hageja kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis summas 95 803,56 eurot (1 499 000 krooni) ja viivis 5. augusti 2011 seisuga summas 48 015,72 eurot (751 282,78 krooni); mõista välja kostjatelt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 5. augustist 2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt; jätta menetluskulud kostjate kanda. 23.11.2011 vastuses kostja 4. novembri 2011 seisukohtadele (II kd, tl 90-92) leiab hageja, et: kaabli kaugus ja kraavi kaugus vundamendist on kaks erinevat asja. Kaabel on paigaldatud küll 25 cm kaugusele vundamendi maapealsest osast, kuid kraav ise on kaevatud vastu hoone vundamendi maa-alust kandekonstruktsiooni. Vundamendi maapealne osa on kaetud betooniga 16,5 cm ulatuses, mitte kostjate väidetud 20 cm. Vundamendi maa-alune osa laiem kui vundamendi maapealne osa, mistõttu on kaabel kaevatud veelgi lähemale vundamendile, kui 25 cm. Kraav oli kaevatud vastu vundamendi maa-alust kandekonstruktsiooni, mistõttu kadus maapinna toestus vundamendile. Projekti järgi pidi kaabel olema vähemalt 1 meeter vundamendist ning kraavi äär seega 70-80 cm kaugusel, mis oleks taganud vundamendi stabiilsuse. Sellise arvestusega koostati ka projekt, et välistada kraavi kaevamisega tekkida võivad mõjutused vundamendile. Kui kostjad kaevavad kraavi vastu vundamendi maa-alust kandekonstruktsiooni, siis ei ole võimalik rääkida mingist maapinna toestusest vundamendile ja vundamendi stabiilsuse tagamisest sõltumata sellest, kui kaugele paigaldati lõpuks kaabel vundamendist. Vundamendi talla ja kraavi sügavus on arvutatud maapinna absoluutkõrguste järgi, mis on mõlemad mõõdetud kõnnitee tasapinnast. Kaablipaigalduse teostusjoonisel on märgitud maapinna absoluutkõrguseks XXXja XXX hoone nurgal 33,79, mis on kõnnitee tasapinna absoluutkõrgus. Paigaldatud kaablikaitsetoru ja torustiku liivaaluse absoluutkõrgus on 32,18, mis teeb kaeviku sügavuseks 33,79-32,18=1,69 m. Vundamendi taldmik on kõnnitee tasapinnast 1,3 m sügavusel, mistõttu oli kaeviku põhi 39 cm sügavamal kui vundamendi taldmik. Lahtikaevamistel selgus, et kaablikaitsetoru asub 142 cm sügavusel kõnnitee tasapinnast. Sinna juurde tuleb arvestada projektijärgne torustiku liivaaluse sügavus 26 cm (st kraav kaevati 26 cm sügavamale, kaeti seejärel samas ulatuses liivaga ja sinna peale paigaldati kaabel). Seega oli kraav kaevatud 142+26=168 cm sügavusele kõnnitee tasapinnast. Seega on tõendatud, et kraav asus ca 40 cm sügavamal kui vundamendi taldmik. Kostjate esitatud pildid Emajõe veetasemest suurvee ajal (kevadel) ei tõenda veetaseme seisu suvel. Üldtuntud on asjaolu, et jõgede veetase on suvekuudel madal ja käesoleval juhul on faktiline asjaolu

see, et kevadise suurvee ajal ei olnud kraav lahti kaevatud. Kostjate esitatud väited põhjavee taseme kohta on asjakohatud ka seetõttu, et kui kraav lahti kaevati, siis mingit põhjavett seal ei olnud. Kui põhjavesi oleks tõesti nii kõrge, siis ei oleks ju võimalik üheski Tartu selle piirkonna majas keldreid kasutada. Viivisenõude aegumisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud praktikast. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks: väljavõtte e-kinnistusraamatust XXX 70, 76 asuva kinnisasja kohta (I kd, tl 11), XXX 70 majaelanike 17.09.2006 avaldus Tartu linnapeale (I kd, tl 12), JF20.09.2006 kiri Tartu linnapeale (I kd, tl 13), Tartu linnavalitsuse 9.10.2006 kiri nr 7-1.10/20374 (I kd, tl 14), JF3.11.2006 kiri Tartu linnapeale (I kd, tl 15-17), Tartu linnavalitsuse 11.01.2007 kiri nr 0701-104 koos lisadega (I kd, tl 18-21), E OÜ 2007 juunis koostatud 110 kV kaablite paigaldamise tagajärgede ekspertiis XXX 70 nr 0701-104 koos lisadega (I kd, tl 22-41, originaal I kd lisa), AS K 2007 novembris korterelamu keldriseina tehnilise seisukorra uurimine nr TA-031-07 koos lisadega (I kd, tl 42-60), 2008 juulis vundamendi-ja põhikonstruktsioonide toestamise projekt koos lisadega (I kd, tl 61-73), A OÜ 13.08.2008 hinnapakkumine (I kd, tl 74), JF2.10.2008 kahju hüvitamise nõudekiri Aktsiaseltsile ME(I kd, tl 75-76), Aktsiaselts ME14.11.2008 vastus JF`le kahju hüvitamise nõudele (I kd, tl 77-78), E OÜ arve nr 27347 (I kd, tl 79), AS K 19.11 arve nr E-022 (I kd, tl 80), FIE DI11.07.2008 arve nr 31/08 (I kd, tl 81), FIE DI 7.08.2008 arve nr 167/08 (I kd, tl 82), ETOÜ arve 6.05.20009 arve nr 9-2009 (I kd, tl 83), kulude arvestuse tabel hoone kahjustuste kõrvaldamiseks (I kd, tl 84), 21.09.2011 väljakaevamiste käigus tehtud foto-ja videojäädvustus (II kd, lk 42-50).

KOSTJATE VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED

22.07.2009 kohtule esitatud vastuses hagile kostjad hagi ei tunnista, kuivõrd see on alusetu ja põhjendamatu (kd I, tl 96-101). AS MEteostas 2006.aastal Emajõe alajaama 110 ja 10 kV kaablite paigaldustöid, s.h kaablite paigalduse XXXl ja XXXtänaval, kus asub hagejale kuuluv maja (XXX 70). Kaableid paigaldati kokku 4,2 kilomeetri ulatuses, sealhulgas sellest kaduvväike osas XXX 70 maja ette. XXX 70 maja esine maa, kuhu kaabel paigaldati, kuulus Tartu linnale, mitte hagejale. Tööde teostamiseks oli koostatud õigusaktide nõuetele vastav ehitusprojekt. Projekt oli kooskõlastatud kõikide nõutud ametkondadega ja sellele oli väljastatud ehitusluba. Samuti oli kaablite paigaldamiseks taotletud ja linnavalitsuse poolt väljastatud nõutav kaeveluba. Hagejale kuuluvat maja ja selle olemas olnud olukorda kaablitöödega mingil viisil ei ohustatud ega kahjustatud. Oluline on rõhutada, et kaablit paigaldati kokku 4,2 kilomeetri ulatuses - mistahes isik peale hageja ei ole esitanud tööde osas mistahes kaebusi või pretensioone. Kaevetööd teostati vastavalt ehitusprojektile ja kooskõlas õigusaktide nõuetega. Tööde üle teostasid igakülgset järelevalvet OÜ P, Tartu linnavalitsuse ja AS MEsuurte kogemustega spetsialistid. Keegi spetsialistidest ei ole tuvastanud tööde nõuetest kõrvalekaldumist ja kõik on kinnitanud tööde vastavust. Hagile lisatud Tartu linnavalitsuse 03.11.2006 kirjast hagejale nähtub veelkordselt Tartu linnavalitsuse – kelle maale kaabel XXX maja ette paigaldati - veendumus, et tööd on teostatud nõuetekohaselt. Ka paigaldatud kaablitele tehtud elektri- ja magnetväljade mõõtmised kinnitasid üheselt tööde vastavust. Esmakordselt pöördus hageja AS MEpoole alles 2007.a juulis ehk ligemale 1 aasta pärast tööde lõpetamist XXXtänaval. Hageja maja XXX 70 on aastakümneid tagasi ehitatud puitehitis, mis ehitisregistri andmetel võeti püsivalt kasutusele hiljemalt 1948.aastal. Maja on räämas ning aastakümneid põhjalikult renoveerimata. Hageja poolt maja unarusse jätmist kinnitab muuhulgas asjaolu, et isegi visuaalsel vaatlusel saab täheldada, et maja II korruse kandekonstruktsioon on ilmselt läbi mädanenud ja avariilises seisundis.

Maja II korruse kandekonstruktsiooni avariilise olukorra eest on aga vastutav hageja ise, kes on jätnud oma maja unarusse. Teadaolevalt on hageja esitanud nõudeid ka teise ehitusettevõtja, AS EMV vastu, kes teostas samuti XXXtänaval töid. Kostjad tunnustavad hageja soovi oma aastakümneid unarusse jäetud maha lõpuks renoveerida, kuid see ei saa toimuda kostjate vastu alusetu hagi esitamise läbi, vaid siiski hageja oma vahenditest. AS MEega AS J ei ole õigusvastaselt käitunud ega hagejale mistahes kahjusid põhjustanud. Hageja tellitud asjatundja arvamus põhineb ilmselgelt hageja esitatud ebaõigetel algandmetel ning selles esitatud järeldused on seetõttu olemuslikult valed. Hageja põhistab oma väiteid tema tellimusel koostatud OÜ E töötaja arvamusega (edaspidi Arvamus), millest nähtub, et selles on tuginetud hageja esitatud ebaõigele ja meelevaldsele algandmetele, mis muudab kogu Arvamuse ebaõigeks ja asjakohatuks. Arvamuses on võetud lähtealuseks hageja väärväide, et kaabel paigaldati vundamendist mitte projektijärgselt soovitatud kaugusele, vaid „25 cm kaugusele elamu vundamendist ( fotod 2 ja 3).” Arvamuse lk 4 leitakse hageja fotodele tuginedes, et „Nii on juhtunud, et kaablid pandud elamu nurga juures vundamendi servast mitte projektikohaselt, vaid 25cm kaugusele.” Arvamuse koostaja on asjaolusid kontrollimata tuginenud hageja väärinfole ning ei ole arvamuse andmisel välja selgitanud isegi seda, millised kaablid paigaldas AS ME ning milliste kaablitega on tegemist hageja tehtud fotol 2 ja 3. Ekspertarvamuse fotodel 2 ja 3 esitatud kaablid - kaugusega 25 cm majast) - ei ole kostja paigaldatud, rääkimata siinkohal kasvõi hüpoteetilisest võimalusest kaablite paigaldamisega kahju tekitamisest. Kostja paigaldas kaablid nõuetekohaselt vastavalt projektile ca 1 meetri kaugusele hoone vundamendist. Kostja ei ole paigaldanud XXX 70 maja vundamendist 25 cm kaugusele mitte ühtegi kaablit. Fotolt kaablikaevikust, mis oli ME tehtud – üheselt nähtub, et kraav oli ca 1 meetri kaugusel, mitte 25 cm kaugusel nagu väidab moonutatult hageja ja tema poolt tellitud Arvamus. Hageja väidab hagis, et kaablikraav oli lahti ca 3 kuud ja kraavi sadanud paduvihm uhas ära majaaluse pinnase. Samale paljasõnalisele väärinfole tugineb asjaolusid kontrollimata hageja asjatundja oma Arvamuse lk 5 p 3: „Kaablikraavi hoiti ca 3 kuud lahti. Sel kuul olid tugevad paduvihmade hood, mis rikkusid maja kandvate vundamentide tallaaluse pinna struktuuri ja muutsid selle kandevõime olematuks.” Väide kaablikraavi avatusest XXX 70 ligemale 3 kuud on ebaõige ja meelevaldne. Tegelikult XXX 70 maja ees olev kraavikaevik täideti koheselt peale kaablitorustiku paigaldamist. See on ka kõige otstarbekam ja odavam ehitajale, kellele on kraavi pikaajaline lahtihoidmine otseselt kahjulik – täiendavad kulutused tänava sulgemise, kraavi puhastamise, piirete paigaldamise jm osas. Selliselt suletigi ka antud juhul kraav pärast kaablitorustiku paigaldamist ning hilisemalt avati kaablite tõmbamiseks ajutiselt üksnes väike tehnoloogiline kaevik. Hageja ja Arvamuse väited kaablikraavi lahtiolekust 3 kuu vältel on tegelike asjaolude pahas usus moonutamine. Meelevaldne on ka hagis ja Arvamuses esitatud väide paduvihmade perioodist 2006.a suvel. Meteoroloogiainstituudi andmetel oli 2006.a mais ja juunis sademete hulk 88,1 mm, mis on normist vaid 77%. Väited paduvihmadest 2006.a mais-juunis on kohatud ja pahas usus. Hageja hüpotees selle kohta, et kaablikraavidesse mais-juunis sadanud vihm muutis majaaluse pinnase voolavaks ja muutis kandevõime olematuks, on sõna otseses mõttes konstrueeritud ning ehitustehniliselt ebamõistlik. Ka veel käesoleva 2009.a juulis tehtud ülevaatusel nähtus, et maja vundament on üldiselt rahuldavas seisukorras ja selles puuduvad ebaühtlasest vajumisest tingitud praod. Küll aga on kasvõi visuaalsel vaatlusel tuvastatav hoone II korruse puitkandekonstruktsioonide halb seisukord, mis on ülima tõenäosusega läbi mädanenud ning millega on põhjendatud väidetavad majaelanike arvamused maja vibratsioonist. Ebaõiged ja ainetud on hageja väited, et: (a) kostja rajas kaabli üksnes 25 cm kaugusele hageja maja vundamendist ja põhjustas sellega olukorra, kus maapind ei toestanud enam vundamenti; (b) tööde perioodil 2006.a mai-juuni olevat tugevate paduvihmade periood; (c) kostja olevat hoidnud kaablikaevikut lahti 3 kuud ja kaevikusse sadanud paduvihmad viisid

ära maja kandevõime. Puuduvad mistahes õigusvastase kahju hüvitamise koosseisu tunnused (delikti üldkoosseis). Hagiavalduse näol on tegemist alusetu katsega renoveerida unarusse jäetud ja amortiseerunud XXX 70 maja kostjate kulul, tuues siinkohal põhjenduseks väidetava maja vundamendi kahjustamise kaablitöödega. Hagiavaldusest ja hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada, millised summad on vajalikud väidetavaks vundamendi toestamiseks ning millised summad on vajalikud unarusse jäetud maja korrastamiseks. Nii sisaldab viidatud hinnapakkumine muuhulgas ridade kaupa selliste tööde ja elementide tegemist (nt monoliitne vöö mikrovaiade peale 429 000 krooni; hüdroisolatsioon Petutene 95 940 krooni; põranda soojustamine 105.600 krooni jne), mida XXX70 majal ei ole kunagi olnud. AS ME tegi hagejale veel 2008.a lõpus ettepaneku teha kostja kulul maja olukorra tegelike põhjuste selgitamiseks ekspertiis. Samas pöördumise palus kostja hagejal teatad, kuna oleks eksperdil lubatud ja võimalik pääseda takistamatult objektile. Ettepaneku eesmärgiks oli hagejale võimaldada selgitada ja selgust saada oma maja kehva olukorra tegelikke põhjust. Hageja sellele pöördumisel ja ettepanekule mistahes viisil ei vastanud ning esitas 11.mail 2009.a alusetu hagi Harju maakohtusse. 23.12.2009 esitatud täiendavas seisukohas jäid kostjad kõigi varem esitatud vastuväidete juurde, ei nõustunud hageja seisukohtadega. Kaablikraav ei olnud kaevatud sügavamale kui vundament ning pinnase toestus ei saanud kaduda kaabli paigaldustööde tagajärjel. Ekspertiisiaktist p 3.2.2.1 nähtub et: "AS K „ XXX , Tartu põhiprojekt" joonisel „Keldri plaan" on keldri kõrgus 1,26 m. Põhiprojekti seletuskirja lk 3 kohaselt on vundamendi taldmik maapinnast 1,3 m sügavusel. OÜ W töö nr GEO-06090107 teostusjoonisel on kaevikus kaabli sügavus maapinnast 33,76 m - 32,64 = 1,12 m sügavusel. Kaablitrassi liivaaluse paksuseks on juhistega nõutud aastakümneid 10 cm. Seega ei olnud kaablikraav kaevatud alla vundamendi rajamissügavust ning kaablikraavi kaudu ei saanud kaduda pinnase teostus ja pinnase külgsurve ega vundament vajuma hakata. Samuti nähtub asjatundja arvamusest, et kaablitrass ja keldri põrand olid ühel kõrgusel ning kuna kaablitrassi rajamisel oli kraavikaevik kuiv, ei saanud kaablitrassist vesi keldrisse joosta. Kaablitrass ei olnud kogu aeg avatud, vaid täideti kohe pärast kaablitorustiku paigaldamist. Hiljem avati kaablite pingutamiseks üksnes väike tehnoloogiline kaevik. Kaevetööde perioodil oli Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 2006 aasta andmete põhjal tegemist pikaajalisest keskmisest (140 aasta) soojema ja kuivema (57% normist) suvega . Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 2006.a mai-september ilmastikuandmete kohaselt oli sademete hulk alla kliimanormi: mais-juunis sademeid normist isegi 77% ja septembris isegi 2,7 korda alla normi. Ka asjatundja J-I arvamuse kohaselt oli tegemist tavapärasest kuivema suvega ning märkimisväärsete veekoguste kaablikraavi ning vundamendi alla sattumine ei ole mõeldav. Hoone all on turbapinnas, mis hoiab endas vett ja ei lendu ega muutu voolavaks ning isegi kuude vältel kestev vihm ei saanuks kaablikraavi kaudu kahjustada XXX.70 hoone ja vundamendi stabiilsust. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt on XXX.70 hoone ümber pinnas ja selle peal asfaltkate, mis mingeid veekahjustuse ilminguid ei kajasta. Veekahjustuse korral oleks pidanud pinnas kraavkaevikusse lenduma ja ka koos sellega asfaltkatte kraavkaevikusse viima. Asfalt on XXXnurgal 80 cm ulatuses alles ja peale kraavkaeviku kinni lükkamist XXX tänaval ka lm laiuselt alles ilma vajumisteta. J-I OÜ poolt objekti ülevaatuse ajal, augustis 2009.a, sadas kuu I poolega sademeid 25,5% normist (EMHI 17.08.09. uudised). J-I OÜ pinnaseveetasemete vaatlusel saadud andmed üle tänava kinnistutel XXX14, XXX6 ja XXX2 näitavad, et pinnaseveetase on eeltoodud kinnistutel ligikaudu kõrgusel 33,0 meetrit merepinnast. Kinnistul XXX14 on maapind veega kaetud, kinnistul XXX6 ja XXX68 on vesi tiigis ja XXX68 veetrassi kraavkaevikus samuti eeltoodud kõrgusel. Sellest tegi eriteadmistega isik järelduse, et XXX 70 elamu keldris on pinnaseveetase keldri põrandast kõrgemal, põrandal või selle vahetus sügavuses keldripõranda all ning ka keldri põrandast sügavamal olev vundament on pinnasevees. Naaberkinnistu Oa tn.2 omanik on eriteadmistega isiku arvamuse koostajale kinnitanud, et pinnasevesi oli 2009.a. I kvartalis XXX2 maja keldris ning teadaolevalt on vesi maja keldris olnud vähemalt viimasel

10 aastal. Selle XXX2 maja keldri sokkel on aga 80 cm XXX 70 elamu soklist kõrgem - seega peaks XXX 70 vundamendi rajamissügavus ja kelder olema sügavamal XXX2 maja keldrist ja vesi peaks olema pidevalt ka XXX 70 elamu vundamendi all (taldmikust 30 cm kõrgemal) ning seega ka keldripõrandal. Ning seda tõenäoliselt igal aastal. Vee keldrisse sattumise tegelik põhjus antud piirkonna pidev kõrge pinnaseveetase. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt esitatud pildid kaablitest ei ole ME poolt paigaldatud elektrikaablid, mida kinnitab ka eriteadmistega isik ekspertiisiakti punktis 3.2.3: „E OÜ arvamusele lisatud fotod kaablitest hoone vundamendi serval ei ole fotod 110 kV kaabelliinist, mille asukoht on teostusjoonisest nähtuvalt vähemalt 94 cm kuni 1,21 m kaugusel. E OÜ arvamuses toodud fotod on ilmselt sidekaablitest, mida ei paigaldanud AS ME. 110 kV kaabu minimaalne lubatud painutusraadius pinnases on 100 cm, mis välistab ka hoone nii lähedale mingite jõnksudega kaabli paigalduse. Kaablitrassi rajamine ca 1 meetri kaugusele vundamendist (isegi mõnikümmend sentimeetrit lähemale hoone vundamendist) ei mõjutaks vaatlusaluse hoone/vundamendi kandevõimet ja stabiilsust. 110 kV kaabli kauguse lubatud paigaldushälve InfraRYL 2006 II osa kohaselt on üksikkaablil ja kaabliliinil kaablite vahel +5 cm ja lubatud painutusraadius 1 meeter. Teostusjoonistelt nähtuvalt oli AS ME poolt kaabel paigaldatud nõuetekohaselt ja vastavuses InfraRYL'iga. Hälbeid kaablitrassi pöörete kohta ei ole esitatud." Eeltoodust tulenevalt ME ei kaevanud kaablikraavi 25 cm kaugusele hoone vundamendist ning ehitustehniliselt ei ole reaalne, et ME kaablikraavi kaudu pääses maja vundamendi alla vesi, mis kahjustas hoonealuse pinnase kandevõimet. ME paigaldas 110 kV kaabli ca 1 m kaugusele hoone vundamendist. Paigaldatud kaabli kaugus on nõuetekohane ning vastavuses Infra RYL 2006 'ga. Hoone vundamendi kandevõime ei saa olla muutunud ehitustööde tagajärjel, mida kinnitab ka ekspertiisiakti punktis 3.2.3.3 toodud seisukoht: „Hoone välisvaatlusel ei ole hoone värskemad vajumid tuvastatavad. Puitpalkhoone 90cm laiune põllukivi vundament on piisava kandevõimega. Hoone vundament laiusega 90 cm on ca 100 aasta jooksul oma vajumised turba jm pinnase sisse ära vajunud. Välisel visuaalsel vaatlusel on vajumine olnud küllaltki ühtlane." Eksperdi arvamuse p.3.2.3.6 kohaselt on ebareaalne, et ME2006.a kaablitöödega rikuti struktuuri, mis oli 100 aastat vajunud ja kokku pressitud turbapinnasel. Selle hoone koormus 90 cm laiusele vundamendile on väike ja kandevõime igati tagatud. Turbale rajatud hoone võib ainult vibreerida transpordi möödasõidul, kuid sellel puudub seos 110 kV kaablitrassi rajamisega 2006.a suvel. Töös nr 0701-104 esitatud fotodel ei ole näha, et tallaaluse kaudu oleks uhutud keldrisse pinnast. Puuduvad vundamendi vajumid, puuduvad vajumist tõendavad mõõtmised ja puuduvad ka tänaval vajumislehtrid, kust kohast see liiv oleks justkui ära voolanud. Viimaste aastakümnete jooksul on Emajõe veetase olnud korduvalt kõrgel. Palju nendest üleujutustest on jõudnud eeltoodud hoone keldrisse, keldrid täielikult uputanud, kuigi vastavat uurimust ei ole tehtud ja informatsioon ei ole enam kättesaadav. Hoone asub lisaks põhjavete suhtes Toomelt tulevate vete ja Emajõkke pinnasest suunduvate vete vahel ning kui Emajõe veetase kõigub ~3 meetri ulatuses, siis on nende pinnasevete tase halvematel aastatel vundamendist kõrgemal, keldri põrandast kõrgemal või maapinnal. Samuti on 0,5 meetrit kõrgemal kõrval olev XXX krunt ning vastas olev krunt, mistõttu ka pinnaseveed voolavad kaldega kõrvalkrundilt hoone suunas ja võib-olla ka naaberkrundilt otse keldrisse 0,5 meetrise kõrguste vahe tõttu. Hoone õuel on näha liiva uhtumise jäljed naaberkrundilt XXX70 õue. XXX 70 hoone vundament ei vasta esitatud nõuetele ning sellel on puudused. Arvamuse p 3.3 kohaselt E OÜ fotol 5 ja fotol nr 6 näidanud praod on betooni mahukahanemise praod ning need ja ka mitmes kohas keldriakna silluse peal ja kõrval olevad praod on tingitud valu katkestuse vuugist ning 3-4 kohas betooni halvast mittenõuetekohasest vibreerimisest ehk BY 40 kohasest ehituslikust veast. Lisaks on betoon armeerimata ja valatud otse tänaval olevale pinnasele, kus sellele mõjuvad ka külmakerked, mistõttu on betoneerimistööd tehtud puudustega. Hoone vundament on ehitatud -90 cm paks ja sellest tulenevalt on ka võrreldes klassikaliste lintvundamentidega selle kapillaarniiskuse tõus oluliselt kõrgem, sest mida paksem vundament, seda

suurem kapillaarvee tõus. Lisaks on väline pinnase kalle hoone suunas ja vesi juhitakse otse vundamenti ja keldrisse. Hoonel puudub tänapäeva nõuetele vastav kalle 1:20 hoonest eemale 3m ulatuses. Kalle on hoone suunas. Hoone keldrikorrusel puudub ümber perimeetri kallaksillutis vee eemale juhtimiseks. Keldri valgusaknad on dreenimata ja sellesse sattuv vesi jookseb valgusakendest otse vundamendikonstruktsiooni ja keldrisse. Hoone keldriaknaid ei ole ees, mistõttu nendest pääseb sisse külm ning madalal temperatuuril seob hoone materjal keldris vett oluliselt enam kui soojades oludes. Toomemäe poolt Emajõkke suunduv pinnasevesi (kõrguste vahe —30 meetrit) liigub ülevalt poolt allapoole Emajõe suunas. Pinnases vesi suundub kõrgemalt allapoole, kus vee teel Emajõkke on vee pääsuks avatud kogu XXX70 elamu vundamendi välisperimeeter. Valedest kalletest tingitud vihmavee tee keldrisse ei ole takistatud ka õues ja XXXl. Puudustega rajatud betoonsokkel tänaval ei kaitse vundamenti pinnasevete eest. Eeltoodust tulenevalt kostjad väidavad, et hoone vundamenti on lagundanud hoonesse pääsev külm, niiskus ja erinevat teed pidi hoonesse tungiv vesi s.h. kõrge pinnaseveetase. Praod betoonsokli valus on tingitud valedest materjalidest, puudustest töös ja betoonitööde tehnoloogias. Eelnimetatud asjaolud ei ole seotud 110 kv kaabelliini ehitamisega 2006.a. suvel. Samuti on eriteadmistega isiku arvamusega tõendatud asjaolu, et hoonet ei ole renoveeritud väga pika aja jooksul, osa hoone välisseina laudisest on puudu ning vihmaveel on otsene pääs II korruse kandekonstruktsioonini, mis on avariilises seisundis ning millest tulenevalt majaelanikud võivad tunda tänavaliiklusest tingitud vibreerimist. AS ME ja tema alltöövõtjate poolt 2006.aastal teostatud lühiajalised kaablitööd ei saa olla negatiivselt mõjutanud hoone/vundamendi stabiilsust ega olla hoone võimaliku vibratsiooni põhjuseks, mistõttu hageja nõue kostjate vastu on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Viivise nõude paluvad kostjad jätta täies ulatuses rahuldamata. 04.11.2011 esitatud seisukohas kostjad ei nõustu hageja väitega, nagu oleks kaabli väljakaevamise käigus tuvastamist leidnud asjaolu, et kaablikaevik oli 25 cm kaugusel hoone vundamendist. Hoone nurga juures, kus hageja tegi mõõtmised, on hoone vundamendi ümber täiendavalt valatud vähemalt 20 cm paksune betoonvalust vöö, mida tuleb eristada hoone kivivundamendist. Hageja tegi mõõtmised mitte vundamendist, vaid sellele täiendavalt lisatud betoonvööst, mistõttu hageja mõõtetulemused ei ole õiged ja neid ei saa kasutada käesoleva asja õigel lahendamisel. Kostjad vaidlevad vastu hageja poolt 07.10.2011 eelistungil esitatud väitele, et kaablite paigaldamisel kaevati kraav 25 cm kaugusele vundamendist ja samal istungil esitatud täiendavale väitele, et kraav oli lahti kaevatud vundamendi vastu. Need hageja kaks väidet on juba iseenesest üksteisega vastuolus. Lisaks sellele kostjad leiavad, et kumbki hageja väidetest ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Kuna hoone nurga juures on vundamendi ümber vähemalt 20 cm paksune betoonvöö ja kraavi ei kaevatud betoonvööst lähemale kui 25 cm, siis on ilmne, et kraav ei olnud lahti kaevatud lähemalt kui 45 cm vundamendist. Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, nagu oleks kaablitoru paigaldatud maapinnast 142 cm sügavusele. Kostjad ei nõustu hageja poolt läbi viidud kaablitoru sügavuse mõõtmise metoodikaga ja leiavad, et mõõtmine ei toimunud maapinnalt, vaid kõnnitee tasapinnalt, mis on maapinnast oluliselt kõrgemal. Seetõttu on kostjad seisukohal, et hageja mõõtetulemused ei ole õiged ja neid ei saa kasutada asja õigel lahendamisel. Samas kostjad nõustuvad 07.10.2011 eelistungil hageja esindaja väitega, et vundamendi taldmik oli madalamal kui kaevamine. Ka kostjad on käesolevas menetluses väitnud, et kaablikraavi ei kaevatud hoone vundamendi taldmikust allapoole. Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, nagu tõendaks asjaolu, et 17.09.2006 tehtud piltidel on kraavi põhjas näha vesi, et kraav kaevati sügavamale. Kostja poolt esitatud EMHI 6.11.2008 tõendiga on

tõendatud asjaolu, et perioodil 10.-17.09.2006 Tartus vihma ei sadanud. Seetõttu ei saa olla tegemist sademetega, vaid pinnaseveega. Kostjad taotlevad kohtult hageja viivisenõude osas hagi aegumise kohaldamist. 05.12.2011 esitatud seisukohas jäid kostjad varem esitatud väidete juurde ja leidsid endiselt, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, kahju suurust, kostjate teo õigusvastasust ega põhjuslikku seost. Kraavik ei olnud kaevatud vastu hoone vundamenti. Kraavi sügavus ei olnud vundamendi taldmikust madalamal. Vundamendi taldmiku sügavus ei ole käesolevas menetluses tuvastatud. Kostjad ei ole rikkunud AÕS § 146 lg 1 toodud nõudeid ning ei ole süvendanud maatükki selliselt, et naaberkinnisasi oleks kaotanud vajaliku maapõuetoe või oleks muul viisil kahjustanud seal asuvat ehitist. Hageja poolt esitatud nõude suurus põhineb allkirjastamata kulutuste tabelil, mis on väidetavalt koostatud 13.08.2008 A OÜ hinnapakkumise alusel. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja kulutuste tabelis toodud töid tegelikult teostanud ning hagi tõenäoline eesmärk on kostjate arvel alusetult rikastuda. Viiviste nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõenditena: ehitusluba nr 3198/05 (I kd, tl 104-109), OÜ Tehnokontrollikeskuse mõõtmisprotokoll (I kd, tl 111-113), väljavõte ehitisregistrist XXX 70 maja kohta (I kd, tl 115), meteoroloogiainstituudi kiri sademete hulga kohta 2006 mai-juuni (I kd, tl 117119), kostja 10.12.2008 pöördumine hagejale (I kd, tl 121), foto kaablikaevikust XXX 70 maja ees (I kd, tl 123-124), J-I OÜ eriteadmistega isiku arvamus lisadega (I kd, tl 192-220, sama tl 151-160, tl 167-177, tl 179-186), ehitustööde päevikud nr 0341330 ja 0341931 ning kaetud tööde aktid nr 0109205 ja nr 0109206 (I kd, tl 6-9), JS poolt tehtud fotod (II kd, tl 78-83), JS5.12.2011 täiendav arvamus (II kd, tl 103-105, tl 111).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõuab kahju hüvitamist süül põhineva deliktilise vastutuse (VÕS § 1043 jj) alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist deliktilise üldvastutuse alusel, millest tulenevalt on hageja kohustuseks tõendada, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist ta nõuab (s.o objektiivne teokoosseis). Kui objektiivset teokoosseisu ei esine, puudub vajadus tõendada õigusvastasust. Hagiavalduse kohaselt on kahju põhjustavaks teoks kostjate poolt 2006 suvel ja sügisel hageja kinnistu lähedal 110 kV kaabli mittenõuetekohane paigaldamine, mille tagajärjel hageja hoonele tekitati kahju. Vaidlust ei ole, et hageja omandis on Tartu linnas, XXX 70, 76 asuv kinnisasi. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teostas OÜ P tellimusel hageja kinnistu lähedal kaevetöid 2006 suvel ja sügisel, et paigaldada 110 kV kaabelliinid. Kaabelliinide paigaldamiseks pidi kostja kaevama tehnoloogilise kraavi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjatele olid väljastatud ehitusluba. Hageja tugineb hageja tellitud E OÜ tööle nr 0701-104 „Tartus, 110 kV kaablite paigaldamise tagajärgede ekspertiis korterelamule XXX 70“ ning lisatud fotodele (I kd, tl 22-41, originaal I kd lisa) ja AS K korterelamu keldriseina tehnilise seisukorra analüüsile (I kd, lk 42-60). Hageja tugineb ka 21.09.2011 kaeviku avamise käigus tehtud foto-ja videojäädvustusele (II kd, tl 41-50), hageja ja Tartu Linnavalitsuse vahelisele kirjavahetusele. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud A

OÜ hinnapakkumise (I kd, tl 74), millest on arvestatud hagihinna sisse üksnes endise olukorra taastamisele suunatud tööd; kulude arvestuse tabeli (I kd, tl 84) kahju kõrvaldamiseks ja arved (I kd, tl 79, tl 80, tl 81, tl 82, tl 83). Kostjad tuginevad J-I OÜ eriteadmistega isiku arvamusele (I kd, tl 192, sama tl 151-160, tl 167-177, tl 179-186), JS poolt tehtud fotodele (II kd, tl 78-83), JS 5.12.2011 täiendavale arvamusele (II kd, tl 103-105, tl 111), EMHI andmetele sademete hulga kohta (I kd, tl 117-118), ehitustööde päevikutele ning kaetud tööde aktidele (I kd, tl 6-9). Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle BT, JJ, RK ja JS. Kohus on läbi vaadanud ka hageja esitatud foto-ja videojäädvustused. Pooled vastastikke eriteadmistega isikute kirjalikke arvamusi ei aktsepteeri. Hageja hinnangul peab kohus jätma JS poolt koostatud eksperthinnangud täies ulatuses tähelepanuta. Hinnangutes on lähtutud eeldustest, et kostja paigaldas kaabli projektikohaselt. See eeldus on selgelt teiste tõenditega ümber lükatud. Hageja leiab, et samuti peaks kohus hageja hinnangul kaaluma kriminaalmenetluse alustamiseks andmete esitamist JS uhtes KarS § 318 ja 320 alusel. JS kinnitas tunnistajana, et tuvastas täpselt asfaldi lõikejoone järgi kaeviku kauguseks 1,2 meetrit. Sellist lõikejoont ei ole ja ei saanud ka enne avamist olla. Samuti ütluste andmisel puudutas JS korduvalt sõrmedega nina, mis omakorda on psühholoogide kinnitusel üks valetamisele viitav kehakeele tunnus. Samuti on tunnistaja JS destruktiivselt üksnes halvustanud hagejale kuuluva ehitise seisukorda. Omamata juurdepääsu ehitise kandekonstruktsioonidele, mille kahjustamisest tuleneb hageja nõue, on tunnistaja andnud oletuslikke ja visuaalsel vaatlusel põhinevaid hinnanguid. Kandekonstruktsioone ei ole JS vahetult uurinud ja oma hinnangutes on ta lähtunud eeldusest, et kaevetööd teostati projektikohaselt. JS hinnangud ja tunnistajana antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Need ei haaku teiste tõenditega kindlaks tehtud asjaoludega. Kohtule esitatud tõendid on vastuolulised, mistõttu peab kohus tõendite vahelise vastuolu kõrvaldama ja põhjendama, miks ta ühe või teise tõendiga arvestab või kõrvale lükkab. Seejuures tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse põhimõtet, mille kohaselt on kohtu jaoks kõik tõendid võrdsed. TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus võib hinnata tõendeid ebausaldusväärseteks, kui need olid vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Spetsialisti arvamus on mitteõiguslikke eriteadmisi sisaldav. Tõendite hindamine kohtumenetluses kuulub aga õigusteadmiste valdkonda. Arvestades eeltoodut saab kohus tõendite usaldusväärsust hinnata õiguslikust või elulise usutavuse aspektist, mitte aga mitteõiguslikust, s.o eriteadmiste aspektist. Seetõttu on tõendite hindamise kriteeriumiks tõendi sisuline täpsus, vastuolulisus või selle puudumine, samuti kooskõla teiste tõenditega. Hageja leiab, et kostjad on paigutanud 2006 suvel teostatud tööde käigus 110 kV kaablid 25 cm kaugusele hoone vundamendist, kaevanud kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, kaablikraavik oli lahti umbes 3 kuud, mille jooksul sadas vihma sh paduvihma ning kaevik oli avatud ka sügisvihmade perioodil. Hageja leiab, et kaablikraavik oli kaevatud vundamendile liiga lähedale, mida tõendavad hageja väitel 17.09.2006 tehtud fotod (E OÜ ekspertiisi lisa nr 2 fotod 2 ja 3). Kostjad on seisukohal, et hageja poolt esitatud väidetavalt 17.09.2006 tehtud pildid kaablitest ei ole kostjate poolt paigaldatud 110 kV elektrikaablid, 21.09.2011 väljakaevamistel tuvastatud kaablitoru ei ole 110 kV kaablitoru. Kostja tugineb eriteadmistega isiku JS arvamustele, et fotod on sidekaablitest, mida ei paigaldanud kostjad. JS arvamusel 110 kV kaabli minimaalne lubatud painutusraadius pinnases on 100 cm, mis välistab ka hoone nii lähedale mingite jõnksudega kaabli paigalduse.

21.09.2011 hoone nurgas alla 1 m pikkuse trassiosa väljakaevamisel tuvastati, et hoone nurgale kõige lähem plastiktoru asus 46 cm kaugusel vundamenti ümbritsevalt ca 20 cm paksuse betoonvöö nurgast (II kd, tl 42, 43). JS05.12.2011 täiendava arvamuse kohaselt betoonvöö nurk on 28 cm kaugusel hoone vundamendist (II kd, tl 78-83). Tunnistajana 12.12.2011 kohtuistungil üle kuulatud BT , kes on AS ME elektritööde osakonna juhataja ja oli vastutav nimetatud kaablitööde teostamisel, ütlustega on tõendatud, et Oa ja XXXnurgal paigaldati kraavikusse korraga viis plastiktoru, 3 plastiktoru 110 kV kaabli jaoks ja 2 plastiktoru 10 kV kaabli jaoks. E OÜ fotodel nr 2 ja 3 ei ole tegemist AS ME poolt paigaldatud kaablitega. Tunnistaja viibis ka 21.09.2011 väljakaevamiste juures. Väljakaevamistel tuvastati AS MEpoolt paigaldatud kaablitorustike kaugus hoone vundamendile lisatud betoonvööst, samuti kraavikaeviku sügavus. Küsimusele, kas väljakaevamiste käigus leiti kraavikaevikust kaablid, mis olid E OÜ fotodel 2 ja 3, vastas tunnistaja et neid kaableid ei tuvastatud. Kui tunnistaja esitas sama küsimuse kommunikatsiooni valdajatele, E ja E, siis keegi ei osanud seda kommenteerida (II kd, tl 120). Tunnistaja JJ, kes oli kaablitöid teostanud alltöövõtja OÜ K projektijuht antud objekti, ütlustega on tõendatud, et ehitati vastavalt projektile, paigaldati kraavikusse viis toru. E OÜ fotodel 2 ja 3 on tõmbamise moment. Näha on, et pole kaitsetorusid peal. Tunduvad, et on sidetorud, mis ei ole meiega seotud. Pärast seda pilti on paigaldatud kaablikaitse torud (II kd, tl 122-123). OÜ W W töö nr GEO-06-090107 teostusjoonistega (I kd, tl 54) on tõendatud, et XXX tänaval asub kraaviku serv 1,21 m hoonest, XXXl 1,80 m hoonest ning maja nurga juures alla 1 meetrisel lõigul on kraaviku kaugus hoonest 0,60 m. Kostjatele teadaolevalt ei olnud hoone vundamendile täiendavalt lisatud betoonvöö kajastatud hoone projektdokumentatsioonis ja seetõttu tehti ka tööprojekt vastavalt projektijärgsele vundamendile. Vaidlust ei ole, et hoone vundamendi kogupikkus on 47,81 meetrit. Kohus leiab, et kui kaablikraavik oli vundamendile lähemal kui 1 meeter üksnes maja nurga juures alla 1 meetrisel lõigul (OÜ WeW töö nr GEO-06-090107 andmetel 60 cm ja JS hinnangul 50 cm), siis eluliselt hinnates ei ole võimalik, et see mõjutaks hoone kandevõimet ja stabiilsust.

Hageja väitel hoone vundament oli 1,3 m sügavusel hoone kõrval asuva kõnnitee tasapinnast ja kraavikaevik 1,68-1,69 m sügavusel kõnnitee tasapinnast, s.o vundamendist sügavamal. E OÜ töö nr 0701-104 kohaselt vundamenditaldmik on 140-150 cm sügavusel. Hageja esitatust ei nähtu, et vundamendi taldmiku sügavus oleks arvutatud kõnnitee tasapinna järgi. JS arvamuse kohaselt on XXX keldrite rajamissügavus 1,6-1,9 meetrit. Kohus nõustub kostjaga, et XXX70 vundamendi taldmiku sügavust ei ole üheselt tuvastatud. Hageja väitel oli kaablikraavik lahti 3 kuud, sealhulgas sügisvihmade ajal, mis on tõendatud Tartu Linnavalitsuse 9.10.2006 kirjaga, mille kohaselt oli pikemat aega lahti tehnoloogiline kraavik, mis ka vahepeal täideti. Ehitustööde päevikute ning kaetud tööde aktide kohaselt kaablikaevud olid XXX lõigul lahti perioodil 01.07.2006 kuni 12.07.2006 ning lõigul XXX ristmik- XXX ristmik perioodil 14.07.2006 kuni 16.07.2006. Tunnistaja BT ütlustega on tõendatud, et kaevikuid hoiti lahti minimaalselt. Kuna oli tegemist vähempakkumisega riigihankega, siis oli töövõtja huvides mitte hoida kraavikaevikuid asjatult lahti. Seetõttu pärast kraavi kaevamist paigaldati sinna torud, tehti tagasitäide, paigaldati betoonplaat, tihendati ja taastati endine olukord. 110kV kaablite puhul oli tegemist pikkade kaablitega, ca 1 km. Kaablite pingutamiseks avati trassi nurkades kaabli tõmbamise ajaks kraavkaevik mõne meetri ulatuses ja selle nurga lahtioleku aeg võis kaablite tõmbamise ajal olla orienteeruvalt nädal. Hiljem

aeti kinni ja taastati pinnas. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et kaablite tõmbamise järgselt suleti kaevik 18.09.2006. Tunnistaja JJ ütlustega on tõendatud, et paigaldustööd XXX toimusid perioodil 01.07-12.07.2006 ja XXX tänaval 14.07.-16.07.2006. Kopp kaevab lahti, järjest pannakse torud sisse ja täidetakse liivaga. Võimalik et asfalteerimis-taastamistöödega läheb pikemalt, ega linn ei lase lapiti asfalteerida. Tunnistaja Riivo Klaasi ütlustel kaablipaigaldustööd teostati projekti järgi. Hageja väitel kahjustasid vundamendialust pinda paduvihmade hood. EMHI andmetel (I kd, tl 118 119) perioodil 1.07-16.07.2006 sadas vihma 10.07.2006. Vaidlust ei ole, et kogu XXX lõigus (pikkusega 555 m) toimusid tööd 01.07-12.07, hageja hoone pikkus XXXl on 7,45 meetrit. Tunnistajate T , J ja K ütlustel on tõenäoline, et hageja hoone juures toimusid tööd viimasel päeval s.o 12.07, mistõttu ei saanud kraavi lahtioleku ajal kraavi vihmavesi sattuda. XXXlõigul toimusid kaevetööd 14.07-16.07.2006 ja EMHI andmetel sellel perioodil vihma ei sadanud. Vajadusega pingutada torudes olevaid kaableid avati kaevik üheks nädalaks, 11.09.-18.09. EMHI andmetel 10.09.2006-19.09.2006 vihma ei sadanud. JS arvamuse kohaselt oli tegemist tavapärasest kuivema suvega ning märkimisväärsete veekoguste kaablikraavi ning vundamendi alla sattumine ei ole mõeldav. Hoone all on turbapinnas, mis hoiab endas vett ja ei lendu ega muutu voolavaks ning isegi kuude vältel kestev vihm ei saanuks kaablikraavi kaudu kahjustada XXX 70 hoone ja vundamendi stabiilsust. Hageja taotleb kostjatelt ainult selliste kulutuste tegemist, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks, lisaks kaudsed kulud. Kostja leiab, et hageja soovib aastakümneid remontimata hoonet kapitaalselt remontida, sealhulgas parendada detailidega, mida hoonel ei ole kunagi varem olnud. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku JS kirjalikud arvamused ei ole vastuolus tunnistajate ütlustega, seega on JS arvamused ja ütlused usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et kostjad ei teostanud töid projektikohaselt, et 110 kV kaablid olid paigutatud 25 cm kaugusele hoone vundamendist, et kostjad kaevasid kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, et kaablikraavik oli lahti 3 kuud. Kuna OÜ E ja AS K tööd põhinesid hageja antud algandmetele, et 110 kV kaablid olid paigutanud 25 cm kaugusele hoone vundamendist, et kostjad kaevasid kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, et kaablikraavik oli lahti kolm kuud, tõendamist ei leidnud, kohus nimetatud töödega ei arvesta. Kuivõrd puudub põhjuslik seos kostjate tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, siis tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida muid põhjusi, millest võivad olla tingitud hoone vundamendi halb seisukord ega anda hinnangut hageja hoone väljanägemisele, kuna see ei ole asjassepuutuv. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.