Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2012 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-21275
Tsiviilasi
Josef Furmansky hagi AS Merko Ehitus ja AS Järvevana vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Josef Furmansky apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
29.05.2012 avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Josef Furmansky (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja Martti Peetsalu; Kostja I AS Merko Ehitus (registrikood 11520257); Kostja II AS Järvevana (registrikood 10068022); Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
95 803,56 eurot
Jätta Harju Maakohtu 01.02.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-21275 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Josef Furmansky kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates Menetlusosaline võib ise, s.o. vandeadvokaadi vahenduseta, esitada Riigikohtule menetluslikke taotlusi, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusosaline võib esitada maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul arvates menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud Hageja esitas Harju Maakohtule 11.05.2009 hagiavalduse AS Merko Ehitus ja AS Järvevana vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 1 499 000 krooni hüvitamiseks. Hageja omandis on Tartu linnas Kroonuaia tn 70,76 asuv kinnisasi. Kostja teostas 2006. aasta suvel ja sügisel ligikaudu kolme kuu kestel OÜ Põhivõrk tellimusel nimetatud kinnistu läheduses töid seoses 110 kW kaabelliinide paigaldamisega. Kaabelliini kraav kaevati muuhulgas Kroonuaia tn ja Oa tn nurgal asuva elamu vahetusse lähedusse (hoone). Ehitustöödest kinnistu omanikku ei teavitatud. Kinnistu omanik sai ehitustöödest teada alles 17.09.2006, kui majaelanikud kaebasid kostja tegevuse peale Tartu linnapeale. Hageja teavitas 20.09.2006 Tartu Linnavalitsusele kirjutatud kaebuses, et kaabelliinide paigaldamiseks kaevatud kraav on hoone vundamendile liiga lähedal, kaevati sügavamale kui vundamenditaldmik ja kraavi ava oli põhjendamatult kaua lahti, mis mõjutas elamu stabiilsust. Tartu linnavalitsus vastas 09.10.2006 kirjaga ja möönis, et kaabelliini paigaldamiseks vajalik kraav oli tõepoolest pikemaajaliselt lahti, kuid kraav oli hoone vundamendist sellisel kaugusel, mis ei tekitanud hoone stabiilsusele reaalselt ohtu. Hageja palus 03.11.2006 kirjas Tartu linnavalitsusele täpsustada, mida tähendab kaeviku kaugus hoone vundamendist, mis ei tekitanud reaalset ohtu hoone stabiilsusele. Tartu linnavalitsus leidis 11.01.2007 kirjas, et kaabelliini ohutu kaugus hoonest oli projektis kinnitatud ohutu kaugus, mis oli vähemalt 1 m hoone vundamendist. Tööde teostamiseks väljastati 10.05.2006 kaeveluba nr 94 kestusega kuni 30.10.2006. Kaabelliini kraav kaevati vastu hoone vundamenti. Kinnistu omanikku kaevamistöödest ei teavitatud, kuid projekti kohaselt oli kostjal kohustus kinnistu omanikku teavitada ja tema ettepanekutega arvestada. Kaevik täideti 18.09.2006. Taastamistööd, sh asfaltkatte taastamine, lõpetati 25.09.2006. Hageja tellis 2007. aasta juunis Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt kaablite paigaldamise tagajärgede ekspertiisi nr 0701-104, millest selgus, et kaevetööde teostamisel ei peetud kinni projekti esitatud nõudmistest, kaablikraav kaevati lähemale kui 1 m hoonest ja sügavamale kui hoone vundamenditaldmik. Lisaks oli kaabelkraav avatud ka vihmaperioodil. Kokkuvõttes mõjutas see hoone stabiilsust ja hoonele tekkis kahjustusi. Projektile mittevastava kaabelkraavi kaevamisega hoonele tekkinud kahju kinnitab ka 2007. aasta novembris AS-lt Kommunaalprojekt tellitud korterelamu keldriseina tehnilise seisukorra uurimine nr TA-031-07, millest nähtub, et hoone ebastabiilsus on tingitud asjaolust, et kostja kaevas kaabelkraavi projektile mittevastavalt ja ohutsooni rikkudes liiga lähedale ja sügavale hoone vundamendile. Hageja tellis 2008. aasta juulis vundamendi- ja põhikonstruktsioonide toestamise projekti, millest selgusid tekitatud kahjustused. Projekti alusel palus hageja Alusehitus OÜ-lt tekitatud kahju likvideerimiseks ja hoone stabiilsuse taastamiseks hinnapakkumise. Hageja esitas kostjale 09.10.2008 projekti ja hinnapakkumise alusel arvutatud kahju hüvitamise nõude.
Kostja keeldus 14.11.2008 kirjaga kahju hüvitamisest ja leidis, et hageja nõue kostja vastu on alusetu ja põhjendamatu. Kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju ja peab hüvitama hoone endise olukorra taastamiseks vajalikud kulutused. Kaabelliinide paigaldamiseks pidi kostja kaevama tehnoloogilise kraavi vastavalt projektile. Projekti seletuskirja p 3.2 kohaselt ei tohtinud kaabelliin olla lähemal kui 1 m hoone vundamendist ja kaevetöödest pidi teavitama kinnistu omanikke. Kostja pidi arvestama ka kinnistuomanike ettepanekuid kaevetööde suhtes. Kostjale väljastati kaevetöödeks 10.05.2006 kaeveluba, mille kohaselt oli kaevetööde lõpetamise tähtaeg 30.10.2006. Tartu linnavalitsuse 11.01.2007 kirjas öeldi, et kaabli paigaldamiseks vajaliku projekti koostaja projekteeris kaabli hoonete ohutust järgides selleks sobivasse kohta. Kaabelliini projektijärgne asukoht ei oleks kujutanud ohtu hageja kinnistul asuva hoone stabiilsusele, kuid kaablite paigaldamine lähemale kui 1 m hoonest oleks seda kujutanud. Hoone elanike seletustest ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakti fotodelt selgub, et Kroonuaia tn ja Oa tänava nurgal (hoone 2E) kaevati kaabelliini kraav vastu hageja kinnistul asuva hoone vundamenti. Kuna kaabel paigutati kõigest 25 cm kaugusele hoonest, siis kostja ei järginud hoone stabiilsuse säilitamiseks vajalikku ohutut kaugust. Kostja rikkus seega projektis ettenähtud tingimusi. Kaabelliinikraav kaevati muuhulgas piirkonda, kus on vanemad majad, mille vundamendi stabiilsuse mõjutamine on eriti ohtlik. Kaabelliini kraavi ohutu kauguse piir kehtestati selleks, et lahtikaevatud kraaviga ei kaoks ära vundamendi pinnase külgsurve ja ilmastikuolud ei saaks mõjutada vundamenditaldmikku. Seetõttu oli väga oluline järgida lisaks projektis nimetatud ohutu kauguse piirile ka kaabelkraavi sügavust ja lahtioleku aega. Sellele vaatamata kaevati kaabelkaevik 1,5 – 1,7 m sügavusele vastu hoone vundamenti. Kuna aga hoone vundamenditaldmik oli AS Kommunaalprojekt mõõtmiste tulemusel kõigest 1,3 m sügavusel, siis kaevati kaablikaevik sügavamale kui vundamenditaldmik. Sellega kadus vundamendil maapinna toestus ja pinnase külgsurve, mistõttu hoone vundament hakkas raskusjõul vajuma. Majaelanike seletuste kohaselt oli kaabelkaevik lahti umbes kolm kuud, mil sadas ka vihma ja kaevik täideti 18.09.2006. Maja all olid nõrga kandevõimega pinnased. Veega küllastumisel muutis kaablikraavist maja alla tulev vesi majaaluse pinnase struktuuri voolavaks pinnaseks ja selle kandevõime olematuks. Maja hakkas raskete veoautode ja busside mööda sõitmisel ohtlikult kõikuma, sest veega küllastunud liivad on vibratsioonile tundlikud. Vundamendi stabiilsuse kadumisega kaotas ka hoone stabiilsuse. Kui kostja oleks kaevanud kaabelliini kaugemale kui 1 m hageja hoonest, siis ei oleks kaabelliini sügavus ja ilmastikuolud vundamenti ja hoone stabiilsust mõjutanud. Järelikult on kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Hageja tellis põhjusliku seose kinnituseks ka ekspertiisiakti ja tehnilise seisukorra analüüsi, milledest selgus, et kaabelliini kaevamisega lähemale kui 1 m põhjustati hoonele muuhulgas järgmisi kahjustusi: kuna kaabelliini kraav oli avatud, siis vihmaga uhuti ära vundamendi tallaaluse kaudu vundamendialune pinnas, mis põhjustas hoone vajumise; hoone vajumise tõttu tekkisid betoonist välisvundamendil praod ja hoone nurk vajus tänava poole välja; toimusid seinte nihked ja deformatsioonid (hoone korruste lakke tekkisid praod); hoone vibreerib raskeveokite ja busside möödasõitmisel. Hoone endise olukorra taastamiseks tuleb hagejal Alusehitus OÜ hinnapakkumisest lähtudes tasuda 3 000 000 krooni. Kui kostja ei
oleks kaevanud kaabelliini lähemale kui projektis lubatud, siis ei oleks hageja hoonele kahju tekkinud. Kahjustustega tekitati hagejale otsene varaline kahju, mille peab hüvitama kostja. Hageja vara halvenes ja väärtus vähenes kostja tegevuse tõttu. Kui asja on kahjustatud, hõlmab VÕS § 132 lg 3 järgi kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagejale tekitati kaabli mittenõuetekohase paigaldamisega kahju vähemalt 1 491 866 krooni, mis on kaabli paigaldamise tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks põhjendatud kulu. Lisas toodud kulude loetelus on ka kaudsed kulud, mis hõlmavad hoone väärtuse vähenemisega saamata jäänud tulu ja hageja tehtud kulutusi kahjustuste kindlakstegemisel (remondi ajal saamata jäänud üür, lisaprojektide tellimine, ehitustööd, milliste tegemine osutus konstruktsioonide avamisel ja/või ehitustööde tehnoloogilisel analüüsil vajalikuks, reeperite panek ja mõõdistamine). Lisaks kandis hageja kulutusi ekspertiisiarvete näol, mis tuleb kostjal samuti hüvitada. Äriregistrist nähtub, et AS Merko Ehitus ärinime muudeti 2008. aastal ja nimetati AS-ks Järvevana. Seejärel jagunes AS Järvevana eraldumise teel AS-ks Merko Ehitus. Arvestades äriseadustiku (ÄS) § 447 lg-s 1 sätestatut, esitas hageja nõude mõlema kostja vastu. Hageja palus kostjatelt välja mõista hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis kogusummas 1 499 000 krooni ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja esitas 05.08.2011 hagiavalduse täiendusena põhinõudelt arvestatud viivise nõude, milles hageja palus kostjatelt välja mõista viivise 05.08.2011 seisuga summas 48 015,72 eurot. Lisaks palus hageja vastavalt TsMS §-le 367 kostjatelt välja mõista viivis arvestatuna põhinõudelt alates 05.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud.. Kostja I teostas 2006. aastal 110 ja 10 kV kaablite paigalduse sh Oa tänaval ja Kroonuaia tänaval. Kroonuaia tn 70 maja esine maa, kuhu kaabel paigaldati, kuulus Tartu linnale, mitte hagejale. Tööde teostamiseks koostati õigusaktide nõuetele vastav ehitusprojekt. Projekt kooskõlastati kõikide nõutud ametkondadega ja sellele väljastati ehitusluba. Samuti väljastati kaablite paigaldamiseks linnavalitsuse poolt nõutav kaeveluba. Hagejale kuuluvat maja ja selle olukorda kaablitöödega ei ohustatud ega kahjustatud. Kaablit paigaldati kokku 4,2 kilomeetri ulatuses ja hageja esitas ainsana tööde osas pretensiooni. Kaevetööd teostati vastavalt ehitusprojektile ja kooskõlas õigusaktide nõuetega. Tööde üle teostasid järelevalvet OÜ Põhivõrk, Tartu linnavalitsuse ja kostja I spetsialistid. Keegi spetsialistidest ei tuvastanud tööde nõuetest kõrvalekaldumist ja kinnitasid tööde vastavust. Tartu linnavalitsuse 03.11.2006 kirjast hagejale nähtub Tartu linnavalitsuse veendumus, et tööd teostati nõuetekohaselt. Ka paigaldatud kaablitele tehtud elektri- ja magnetväljade mõõtmised kinnitasid tööde vastavust. Esmakordselt pöördus hageja kostja I poole alles 2007. aasta juulis. Hageja maja on aastakümneid tagasi ehitatud puitehitis. Maja on räämas ja aastakümneid põhjalikult renoveerimata. Hageja poolt maja unarusse jätmist kinnitab asjaolu, et isegi visuaalsel vaatlusel saab täheldada, et maja II korruse kandekonstruktsioon on ilmselt läbi mädanenud
ja avariilises seisundis. Maja II korruse kandekonstruktsiooni avariilise olukorra eest on vastutav hageja. Hageja esitas kostjate vastu alusetu hagi. Hageja põhistas oma väiteid tema tellimusel koostatud OÜ Ehitusekspertiisbüroo töötaja arvamusega (arvamus), millest nähtub, et selles tugineti hageja esitatud ebaõigele ja meelevaldsele algandmetele, mis muudab arvamuse ebaõigeks ja asjakohatuks. Arvamuses võeti lähtealuseks hageja väärväide, et kaabel paigaldati vundamendist vaid 25 cm kaugusele. Seega leiti arvamuses hageja fotodele tuginedes, et kaablid pandi elamu nurga juures vundamendi servast 25cm kaugusele. Arvamuse koostaja tugines asjaolusid kontrollimata hageja väärinfole ja ei selgitanud arvamuse andmisel välja isegi seda, millised kaablid kostja I paigaldas ning milliste kaablitega on tegu hageja esitatud fotodel. Ekspertarvamuse fotodel esitatud kaablid ei ole kostja paigaldatud, kuna kostja paigaldas kaablid nõuetekohaselt vastavalt projektile ca 1 meetri kaugusele hoone vundamendist. Fotolt kaablikaevikust, mis mille kostja I tegi, nähtub, et kraav oli vundamendist ca 1 meetri kaugusel. Hageja väitis, et kaablikraav oli lahti ca kolm kuud ja kraavi sadanud paduvihm uhas majaaluse pinnase ära. Samale paljasõnalisele väärinfole tugines asjaolusid kontrollimata hageja asjatundja oma arvamuses. Väide kaablikraavi avatusest ligemale 3 kuud on ebaõige ja meelevaldne. Kraavikaevik täideti koheselt peale kaablitorustiku paigaldamist. See on ehitajale ka kõige otstarbekam ja odavam, kuna ehitajale on kraavi pikaajaline lahtihoidmine otseselt kahjulik – täiendavad kulutused tänava sulgemise, kraavi puhastamise, piirete paigaldamise jm osas. Ka antud juhul suleti kraav pärast kaablitorustiku paigaldamist ja hilisemalt avati kaablite tõmbamiseks ajutiselt üksnes väike tehnoloogiline kaevik. Hageja ja arvamuse väited kaablikraavi lahtiolekust 3 kuu vältel on tegelike asjaolude pahas usus moonutamine. Meelevaldne on ka hagis ja arvamuses esitatud väide paduvihmade perioodist 2006. aasta suvel. Meteoroloogiainstituudi andmetel oli 2006. aasta mais ja juunis sademete hulk 88,1 mm, mis on normist vaid 77%. Väited paduvihmadest 2006. aasta mais-juunis on kohatud ja pahas usus. Hageja hüpotees selle kohta, et kaablikraavidesse mais-juunis sadanud vihm muutis majaaluse pinnase voolavaks ja kandevõime olematuks, on konstrueeritud ning ehitustehniliselt ebamõistlik. Ka 2009. aasta juulis tehtud ülevaatusel nähtus, et maja vundament on üldiselt rahuldavas seisukorras ja selles puuduvad ebaühtlasest vajumisest tingitud praod. Küll aga on kasvõi visuaalsel vaatlusel tuvastatav hoone II korruse puitkandekonstruktsioonide halb seisukord, millega on põhjendatud väidetavad majaelanike arvamused maja vibratsioonist. Puuduvad mistahes õigusvastase kahju hüvitamise koosseisu tunnused. Hagiavalduse näol on tegemist alusetu katsega renoveerida unarusse jäetud ja amortiseerunud hoonet kostjate kulul, tuues siinkohal põhjenduseks väidetava maja vundamendi kahjustamise kaablitöödega. Hagiavaldusest ja hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada, millised summad on väidetavaks vundamendi toestamiseks vajalikud ning millised on vajalikud unarusse jäetud maja korrastamiseks. Nii sisaldab viidatud hinnapakkumine muuhulgas ridade kaupa selliste tööde ja elementide tegemist (nt monoliitne vöö mikrovaiade peale 429 000 krooni; hüdroisolatsioon Petutene 95 940 krooni; põranda soojustamine 105 600 krooni jne), mida hoonel ei ole kunagi olnud.
Kostja I tegi hagejale veel 2008. aasta lõpus ettepaneku teha kostja kulul maja olukorra tegelike põhjuste selgitamiseks ekspertiis. Samas pöördumise palus kostja hagejal teatada, millal oleks eksperdil võimalik takistamatult objektile pääseda. Ettepaneku eesmärgiks oli hagejale võimaldada selgust saada oma maja kehva olukorra tegelikke põhjuseid. Hageja sellele pöördumisele ei vastanud ja esitas 11.05.2009 kostjate vastu alusetu hagi. Kaabelkraavi ei kaevatud alla vundamendi rajamissügavust ja kaablikraavi kaudu ei saanud pinnase teostus ning pinnase külgsurve kaduda ega vundament vajuma hakata. Kaablitrass ja keldri põrand olid ühel kõrgusel ja kuna kaablitrassi rajamisel oli kraavikaevik kuiv, ei saanud kaablitrassist vesi keldrisse joosta. Asjatundja J-Inseneribüroo arvamuse kohaselt oli tegemist tavapärasest kuivema suvega ja märkimisväärsete veekoguste kaablikraavi ja vundamendi alla sattumine ei ole mõeldav. Hoone all on turbapinnas, mis hoiab endas vett, ei leondu ega muutu voolavaks ning isegi kuude vältel kestev vihm ei saanuks kaablikraavi kaudu hoone ja vundamendi stabiilsust kahjustada. Hoone ümber olev pinnas ja selle peal olev asfaltkate ei kajasta veekahjustuse ilminguid. Vee keldrisse sattumise tegelik põhjus on antud piirkonna pidev kõrge pinnaseveetase. Hageja poolt esitatud pildid kaablitest ei ole kostja I poolt paigaldatud elektrikaablid, mida kinnitab ka eriteadmistega isik ekspertiisiaktis. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses toodud fotod on ilmselt sidekaablitest, mida kostja I ei paigaldanud. Ehitustehniliselt ei ole reaalne, et kostja I kaablikraavi kaudu pääses maja vundamendi alla vesi, mis kahjustas hoonealuse pinnase kandevõimet. Hoone vundamendi kandevõime ei saa olla muutunud ehitustööde tagajärjel, mida kinnitab samuti ekspertiisiakt. Eksperdi arvamuse kohaselt on ebareaalne, et kostja I 2006. aasta kaablitöödega rikuti struktuuri, mis oli 100 aastat vajunud ja kokku pressitud turbapinnasel. Turbale rajatud hoone võib transpordi möödasõidul vibreerida, kuid sellel puudub seos kaablitrassi rajamisega. Hoone vundamenti lagundas hoonesse pääsev külm, niiskus ja hoonesse tungiv vesi s.h. kõrge pinnaseveetase. Praod betoonsokli valus on tingitud valedest materjalidest, puudustest töös ja betoonitööde tehnoloogias. Eelnimetatud asjaolud ei ole seotud eelmainitud kaabelliini ehitamisega. Samuti on eriteadmistega isiku arvamusega tõendatud asjaolu, et hoonet ei ole renoveeritud väga pika aja jooksul, osa hoone välisseina laudisest on puudu ning vihmaveel on otsene pääs II korruse kandekonstruktsioonini, mis on avariilises seisundis ning millest tulenevalt võivad majaelanikud tunda tänavaliiklusest tingitud vibreerimist. Kostja I ja tema alltöövõtjate poolt teostatud lühiajalised kaablitööd ei saa olla negatiivselt mõjutanud hoone/vundamendi stabiilsust ega olla hoone võimaliku vibratsiooni põhjuseks, mistõttu hageja nõue kostjate vastu on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjad palusid jätta ka hageja viivise nõude täies ulatuses rahuldamata. Hageja leidis ekslikult, nagu oleks kaabli väljakaevamise käigus tuvastamist leidnud asjaolu, et kaablikaevik oli hoone vundamendist 25 cm kaugusel. Hageja tegi mõõtmised mitte vundamendist, vaid sellele täiendavalt lisatud betoonvööst, mistõttu hageja mõõtetulemused ei ole õiged ja neid ei saa käesoleva asja õigel lahendamisel kasutada. Hageja väited, et kraav kaevati 25 cm kaugusele vundamendist ja kraav kaevati vundamendi vastu, on vastuolulised, tõendamata ja ei vasta tõele. Samuti ei paigaldatud kaablitoru maapinnast 142 cm sügavusele. Hageja poolt läbi viidud kaablitoru sügavuse mõõtmistulemused ei ole õiged ja neid ei saa kasutada asja õigel lahendamisel.
Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja nõudis kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Sellest tulenevalt on hageja kohustuseks tõendada, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Kui objektiivset teokoosseisu ei esine, puudub vajadus õigusvastasust tõendada. Hagiavalduse kohaselt on kahju põhjustavaks teoks kostjate poolt 2006. aasta suvel ja sügisel hageja kinnistu lähedal 110 kV kaabli mittenõuetekohane paigaldamine, mille tagajärjel tekitati hageja hoonele kahju. Puudub vaidlus, et hageja omandis on Tartu linnas, Kroonuaia tn 70, 76 asuv kinnisasi ja et kostja teostas OÜ Põhivõrk tellimusel hageja kinnistu lähedal 2006. aasta suvel ja sügisel kaevetöid, et paigaldada 110 kV kaabelliinid. Kaabelliinide paigaldamiseks pidi kostja kaevama tehnoloogilise kraavi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjatele oli väljastatud ehitusluba. Hageja tugines hageja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ tööle ja lisatud fotodele ning AS Kommunaalprojekt korterelamu keldriseina tehnilise seisukorra analüüsile. Hageja tugines ka 21.09.2011 kaeviku avamise käigus tehtud foto-ja videojäädvustusele ning hageja ja Tartu Linnavalitsuse vahelisele kirjavahetusele. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja Alusehitus OÜ hinnapakkumise, millest hagihinna sisse arvestati üksnes endise olukorra taastamisele suunatud tööd; kulude arvestuse tabeli kahju kõrvaldamiseks ja arved. Kostjad tuginesid J-Inseneribüroo OÜ eriteadmistega isiku arvamusele, J S poolt tehtud fotodele, J. S 05.12.2011 täiendavale arvamusele, EMHI andmetele sademete hulga kohta, ehitustööde päevikutele ja kaetud tööde aktidele. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle B T, J J, R K ja J S. Kohus vaatas läbi ka hageja esitatud foto-ja videojäädvustused. Pooled vastastikke eriteadmistega isikute kirjalikke arvamusi ei aktsepteeri. Hageja hinnangul peab kohus jätma J. S poolt koostatud eksperthinnangud tähelepanuta, kuna hinnangutes lähtuti eeldustest, et kostja paigaldas kaabli projektikohaselt. J. S kinnitas tunnistajana, et tuvastas täpselt asfaldi lõikejoone järgi kaeviku kauguseks 1,2 meetrit. Sellist lõikejoont ei saanud enne avamist olla. Kuna kohtule esitatud tõendid olid vastuolulised, pidi kohus tõendite vahelise vastuolu kõrvaldama ja põhjendama, miks ta ühe või teise tõendiga arvestab või kõrvale lükkab. Kohus arvestas TsMS § 238 lg-s 5 sätestatut. Tõendite hindamise kriteeriumiks on tõendi sisuline täpsus, vastuolulisus või selle puudumine, samuti kooskõla teiste tõenditega. Hageja leidis, et kostjad paigutasid 2006. aasta suvel teostatud tööde käigus 110 kV kaablid 25 cm kaugusele hoone vundamendist, kaevasid kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, kaablikraavik oli lahti umbes 3 kuud, mille jooksul sadas vihma sh paduvihma ning kaevik oli avatud ka sügisvihmade perioodil. Kaablikraavik kaevati vundamendile liiga lähedale, mida tõendavad hageja väitel 17.09.2006 tehtud fotod. Kostjad leidsid aga, et hageja poolt esitatud väidetavalt 17.09.2006 tehtud pildid kaablitest ei ole kostjate poolt paigaldatud 110 kV elektrikaablid ja 21.09.2011 väljakaevamistel tuvastatud kaablitoru ei ole 110 kV kaablitoru. Kostja tugines
eriteadmistega isiku J. S arvamustele, et fotod on sidekaablitest, mida kostjad ei paigaldanud. J.S arvamusel on 110 kV kaabli minimaalne lubatud painutusraadius pinnases 100 cm, mis välistab ka hoone nii lähedale mingite jõnksudega kaabli paigalduse. 21.09.2011 hoone nurgas alla 1 m pikkuse trassiosa väljakaevamisel tuvastati, et hoone nurgale kõige lähem plastiktoru asus 46 cm kaugusel vundamenti ümbritsevalt ca 20 cm paksuse betoonvöö nurgast. J. S 05.12.2011 täiendava arvamuse kohaselt on betoonvöö nurk hoone vundamendist 28 cm kaugusel. Tunnistajana 12.12.2011 kohtuistungil üle kuulatud B. Ti, kes on kostja I elektritööde osakonna juhataja ja oli vastutav nimetatud kaablitööde teostamisel, ütlustega tõendati, et Oa ja Kroonuaia nurgal paigaldati kraavikusse korraga viis plastiktoru, 3 plastiktoru 110 kV kaabli jaoks ja 2 plastiktoru 10 kV kaabli jaoks. Ehitusekspertiisibüroo OÜ fotodel nr 2 ja 3 ei ole tegemist kostja I poolt paigaldatud kaablitega. Tunnistaja viibis ka 21.09.2011 väljakaevamiste juures. Väljakaevamistel tuvastati kostja I poolt paigaldatud kaablitorustike kaugus hoone vundamendile lisatud betoonvööst, samuti kraavikaeviku sügavus. Küsimusele, kas väljakaevamiste käigus leiti kraavikaevikust kaablid, mis olid Ehitusekspertiisibüroo OÜ fotodel 2 ja 3, vastas tunnistaja, et neid kaableid ei tuvastatud. Kui tunnistaja esitas sama küsimuse kommunikatsiooni valdajatele, Elion ja Elering, siis keegi ei osanud seda kommenteerida. Tunnistaja J J, kes oli antud objekti kaablitöid teostanud alltöövõtja OÜ Kommunikatsiooniehitus projektijuht, ütlustega tõendati, et töid tehti vastavalt projektile ja kraavikusse paigaldati viis toru. Ehitusekspertiisibüroo OÜ fotodel 2 ja 3 on tõmbamise moment. Näha on, et kaitsetorusid ei ole peal. Tunduvad, et on sidetorud, mis ei ole meiega seotud. Pärast seda pilti paigaldati kaablikaitse torud. OÜ WeW töö teostusjoonistega tõendati, et Kroonuaia tänaval asub kraaviku serv 1,21 m hoonest, Oa tänaval 1,80 m hoonest ning maja nurga juures alla 1 meetrisel lõigul on kraaviku kaugus hoonest 0,60 m. Kostjatele teadaolevalt ei olnud hoone vundamendile täiendavalt lisatud betoonvöö kajastatud hoone projektdokumentatsioonis ja seetõttu tehti ka tööprojekt vastavalt projektijärgsele vundamendile. Puudub vaidlus, et hoone vundamendi kogupikkus on 47,81 meetrit. Kui kaablikraavik oli vundamendile lähemal kui 1 meeter üksnes maja nurga juures alla 1 meetrisel lõigul (OÜ WeW töö andmetel 60 cm ja J. S hinnangul 50 cm), siis eluliselt hinnates ei ole võimalik, et see mõjutaks hoone kandevõimet ja stabiilsust. Hageja väitel oli hoone vundament 1,3 m sügavusel hoone kõrval asuva kõnnitee tasapinnast ja kraavikaevik 1,68-1,69 m sügavusel kõnnitee tasapinnast, s.o vundamendist sügavamal. Ehitusekspertiisibüroo OÜ töö kohaselt on vundamenditaldmik 140-150 cm sügavusel. Hageja esitatust ei nähtu, et vundamendi taldmiku sügavus oleks arvutatud kõnnitee tasapinna järgi. J. S arvamuse kohaselt on Oa tänava keldrite rajamissügavus 1,6-1,9 meetrit. Kohus nõustus kostjaga, et Kroonuaia 70 vundamendi taldmiku sügavust ei ole üheselt tuvastatud. Hageja väitel oli kaablikraavik lahti 3 kuud, sealhulgas sügisvihmade ajal, mis on tõendatud Tartu Linnavalitsuse 9.10.2006 kirjaga, mille kohaselt oli pikemat aega lahti tehnoloogiline
kraavik, mis vahepeal täideti. Ehitustööde päevikute ja kaetud tööde aktide kohaselt olid kaablikaevud Oa tänava lõigul lahti perioodil 01.07.2006 kuni 12.07.2006 ning lõigul Kroonuaia ristmik-Lai tn ristmik perioodil 14.07.2006 kuni 16.07.2006. Tunnistaja B. Ti ütlustega tõendati, et kaevikuid hoiti lahti minimaalselt. Kuna tegemist oli vähempakkumisega riigihankega, siis oli töövõtja huvides kraavikaevikuid asjatult mitte lahti hoida. Seetõttu paigaldati sinna pärast kraavi kaevamist torud, tehti tagasitäide, paigaldati betoonplaat ning tihendati ja taastati endine olukord. 110kV kaablite puhul oli tegemist pikkade kaablitega, ca 1 km. Kaablite pingutamiseks avati trassi nurkades kaabli tõmbamise ajaks kraavkaevik mõne meetri ulatuses ja selle nurga lahtioleku aeg võis kaablite tõmbamise ajal olla orienteeruvalt nädal. Hiljem aeti kraavik kinni ja pinnas taastati. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et kaablite tõmbamise järgselt suleti kaevik 18.09.2006. Tunnistaja J. J ütlustega tõendati, et paigaldustööd Oa tänaval toimusid perioodil 01.0712.07.2006 ja Kroonuaia tänaval 14.07.-16.07.2006. Kopp kaevab lahti, torud pannakse järjest sisse ja täidetakse liivaga. Võimalik et asfalteerimis-taastamistöödega läheb pikemalt, ega linn ei lase lapiti asfalteerida. Tunnistaja R K ütlustel teostati kaablipaigaldustööd projekti järgi. Hageja väitel kahjustasid vundamendialust pinda paduvihmade hood. EMHI andmetel perioodil 01.07-16.07.2006 sadas vihma 10.07.2006. Puudub vaidlus, et kogu Oa tänava lõigus (pikkusega 555 m) toimusid tööd 01.07-12.07, hageja hoone pikkus Oa tänaval on 7,45 meetrit. Tunnistajate Ti, J ja K ütlustel on tõenäoline, et hageja hoone juures toimusid tööd viimasel päeval s.o 12.07, mistõttu ei saanud kraavi lahtioleku ajal vihmavesi kraavi sattuda. Kroonuaia lõigul toimusid kaevetööd 14.07-16.07.2006 ja EMHI andmetel sellel perioodil vihma ei sadanud. Vajadusega pingutada torudes olevaid kaableid avati kaevik 11.09.-18.09. EMHI andmetel 10.09.2006-19.09.2006 vihma ei sadanud. J. S arvamuse kohaselt oli tegemist tavapärasest kuivema suvega ja märkimisväärsete veekoguste kaablikraavi ning vundamendi alla sattumine ei ole mõeldav. Hoone all on turbapinnas, mis hoiab endas vett, ei leondu ega muutu voolavaks ning isegi kuude vältel kestev vihm ei saanuks kaablikraavi kaudu kahjustada hoone ja vundamendi stabiilsust. Hageja taotles kostjatelt ainult selliste kulutuste tegemist, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks, lisaks kaudsed kulud. Kostja leidis, et hageja soovib aastakümneid remontimata hoonet kapitaalselt remontida, sealhulgas parendada detailidega, mida hoonel ei ole kunagi varem olnud. Kohus leidis, et eriteadmistega isiku J. S kirjalikud arvamused ei ole vastuolus tunnistajate ütlustega, seega on J. S arvamused ja ütlused usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et kostjad ei teostanud töid projektikohaselt, et 110 kV kaablid paigutati 25 cm kaugusele hoone vundamendist, et kostjad kaevasid kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, et kaablikraavik oli lahti 3 kuud. Kuna OÜ Ekspertiisibüroo ja AS Kommunaalehitusprojekt tööd põhinesid hageja antud algandmetele, et 110 kV kaablid paigutati 25 cm kaugusele hoone vundamendist, et kostjad kaevasid kaablikraaviku vastu hoone vundamenti ja madalamale hoone vundamendi taldmikust, et kaablikraavik oli lahti kolm kuud, tõendamist ei leidnud, siis kohus nimetatud
töödega ei arvestanud. Seega puudub kostjate tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel põhjuslik seos, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida muid põhjusi, millest võivad olla tingitud hoone vundamendi halb seisukord ega anda hinnangut hageja hoone väljanägemisele, kuna see ei ole asjassepuutuv. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tervikuna tühistada, hagi rahuldada, mõista kostjatelt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise 95 803,56 eurot, viivise 05.08.2011 seisuga summas 48 015,72 eurot, viivise põhinõudelt alates 05.08.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus hindas tõendeid ja leidis ekslikult, et kostjad teostasid töid projektikohaselt. Maakohus jõudis sellisele ekslikule järeldusele, tuginedes kostjate tunnistajate ütlustele, kelle väitel ei olnud hageja esitatud fotodelt näha kostjate paigaldatud kaablid, vaid sidekaablid, mida kostjad ei paigaldanud. Kuna kostjad sidekaableid ei paigaldanud, siis järeldas kohus ekslikult, et hageja ei tõendanud kaablite mitteprojektikohast paigaldamist ja seega ei ole hageja esitatud ekspertiisiaktid asjakohased tõendid. Poolte vahel puudub vaidlus, et projektikohaselt ei tohtinud vaidlusaluseid 10 kV ja 110kV kaableid paigaldada hoonetele lähemale kui 1 meeter. Väljakaevamisel tuvastati kostjate poolt paigaldatud kaablite kaugus hoone vundamendist ja kraavkaeviku sügavus. Seega leidis maakohus ekslikult, et väljakaevamisel ei tuvastatud kostjate paigaldatud kaablite kaugust hoone vundamendist. Väljakaevamisel selgus, et kostjad paigaldasid kaablid 46 cm kaugusele vundamendist ja kaevasid kaabelkraavi vastu vundamenti. Ühiselt teostatud hoone nurga avamisel fikseeritud piltidest ja videosalvestustest nähtub, et kaabelkraavi täitekruus ulatub vundamendi nurgani. Kui võrrelda Ehitusekspertiisibüroo aktile lisatud pilte, siis 17.09.2006 tehtud fotodel on kaevik maja vundamendini avatud. Samas ulatuses on ka kohtumenetluse ajal toimunud kaeviku avamisel nähtav kruusatäidis. Seega on Ekspertiisibüroo aktis toodud pildid adekvaatsed ja näitavad, kui lähedale vundamendile kaevik tegelikkuses ulatus. Seega on tõendatud, et kaabelkraav kaevati vastu hoone vundamenti ja vundamendi maa-alust kandekonstruktsiooni, mistõttu kadus maapinna toestus vundamendile. Projekti järgi pidi kaabel olema vähemalt 1 meeter vundamendist ja kraavi äär seega 70-80 cm kaugusel, mis oleks taganud vundamendi stabiilsuse. Sellise arvestusega koostati ka projekt, et välistada kraavi kaevamisega tekkida võivad mõjutused vundamendile. Seega olid kraavi kaevamisel vastu hageja hoone vundamenti negatiivsed tagajärjed, sest sellega kadus maapinna toestus vundamendile ja vundamendi stabiilsus. Maakohus asus seisukohale, et eluliselt hinnates ei ole võimalik, et see mõjutaks hoone kandevõimet ja stabiilsust. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole eluliselt usutavad hageja tellitud ekspertiisid selle kohta, kuidas mõjutas hoone stabiilsust kaabelkraavi kaevamine vastu vundamenti. Ehitusekspertiisibüroo OÜ tellis ekspertiisiakti, kus tuvastati, et maja hakkas kõikuma just pärast kaablikraavi kaevamist. Ekspertiisiaktist nähtub, et töö autorile selgitusi andnud majaelanik vahetas kaevetöödest ilmnenud maja kõikumiste tõttu ööbimiseks kasutatavat tuba. Teine kirjeldas televiisori pildiga seotud probleeme, kuna maja hakkas pärast kaevetöid kõikuma. Samuti tegid Kroonuaia 70 maja elanikud pöördumise Tartu linnapeale, kus selgitati, et kraavi avamise järgselt tekkis maja ohtlik kõikumine.
Hageja tellis ka hoone vundamendi tehnilise seisukorra analüüsi AS-lt Kommunaalprojekt, kus analüüsiti kaabelkraavi mõjusid hoonele. Nii ekspertiisiaktist kui ka tehnilise seisukorra analüüsist selgus, et kaabelkraavi kaevamisega lähemale kui 1 m põhjustati hoonele mitmeid kahjustusi. Põhilised hoone stabiilsust mõjutanud asjaolud: kuna kaabelkraav oli avatud, siis vihmaga uhuti ära vundamendi tallaaluse kaudu vundamendialune pinnas, mis põhjustas hoone vajumise; hoone vajumise tõttu tekkisid betoonist välisvundamendil praod ja hoone nurk vajus tänava poole välja; toimusid seinte nihked ja deformatsioonid; hoone vibreerib raskeveokite ja busside möödasõitmisel. Seega on tuvastatud, et ehitise konstruktsioonide kahjustuste põhjuseks oli kostjate poolt kaevatud kaabelkraav. Kohus tuvastas ekslikult kostjate esitatud tõendite alusel, et kaabelkraavi ei kaevatud vundamendi taldmikust sügavamale ja et hageja ei tõendanud kaabelkraavi kaevamist vundamendi taldmikust sügavamale. Hageja esitatud ekspertiisiaktis arvutati vundamendi talla ja kraavi sügavus maapinna absoluutkõrguste järgi, mis mõlemad mõõdeti kõnnitee tasapinnast. Kaablipaigalduse teostusjoonisel märgiti maapinna absoluutkõrguseks Oa tn ja Kroonuaia tn hoone nurgal 33,79, mis on kõnnitee tasapinna absoluutkõrgus. Paigaldatud kaablikaitsetoru ja torustiku liivaaluse absoluutkõrgus on 32,18, mis teeb kaeviku sügavuseks 1,69 m. Vundamendi taldmik on kõnnitee tasapinnast 1,3 m sügavusel, mistõttu oli kaeviku põhi 39 cm sügavamal kui vundamendi taldmik. Lahtikaevamistel selgus, et kaablikaitsetoru asub 142 cm sügavusel kõnnitee tasapinnast. Sinna juurde tuleb arvestada projektijärgne torustiku liivaaluse sügavus 26 cm. Seega kaevati kraav 168 cm sügavusele kõnnitee tasapinnast. Seega on tõendatud, et kraav asus ca 40 cm sügavamal kui vundamendi taldmik. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei tõendanud, et kaabelkraav oli lahti 3 kuud ja tugines seejuures kostjate esitatud ehituspäevikutele. Tartu linnavalitsuse 19.10.2006 kirja kohaselt täideti kaevik pildistamisele järgnenud päeval, s.o 18.09.2006. Tunnistaja B. T kinnitas 12.12.2011 kohtuistungil, et kaevik avati uuesti seoses probleemidega kaabli tõmbamisel ja suleti Tartu linnavalitsuse poolt viidatud päeval, s.o 18.09.2006. Seega ei oma asjas mingit tähendust kostjate poolt esitatud ehitustööde päeviku ja katmata tööde aktide väljavõtted, kuna need võivad puudutada üksnes esialgset kaeviku sulgemist. Samuti kinnitas tunnistaja, et osales kohtumenetlusega seoses toimunud kaablikraavi avamisel ja neid kahte kaablit, mida Ehitusekspertiisibüroo piltidelt on näha, avamise käigus ei nähtud. Tunnistaja J J kinnitas sama kaeviku sulgemise kuupäeva (18.09.2006) ja selgitas, et Ehitusekspertiisibüroo piltidel on näha kaablid tõmbamise perioodil ja ilma kaitsetorudeta. Eeldatavalt on tunnistaja hinnangul piltidel sidetorud, millele paigaldati pärast kaablikaitsed. Seega on loogiline ja tõenditega kooskõlas, et Ehitusekspertiisibüroo piltidel nähtavad kaablid on enne kaeviku sulgemist 18.09.2006 paigutatud kollastesse kaablikaitsetorudesse, mis kaeviku taasavamisel on jäädvustatud. Seega on tõendatud täiendava kohtumenetluse aegse kaeviku avamise käigus tehtud foto- ja videojäädvustustega ning Ehitusekspertiisibüroo aktile lisatud piltidega, et kostjad avasid kaeviku vahetult maja nurga vundamendi juurest. Samuti on Ehitusekspertiisibüroo akti originaalfotodelt näha, et kraavi põhi ei ole värskelt kaevatud, vaid kraavi põhja struktuur on iseloomulik sademetele avatud olnud pinnasele. Seega on kostjate algsetes menetlusdokumentides esitatud väited, et kraav kaevati projektikohaselt vähemalt meetri kauguselt, üheselt tõenditega ümber lükatud. Kostjate õigusvastane tegu seisneb projekti nõuete rikkumises ja vundamendi nurgale liiga lähedal avatud kaeviku kaevamises. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 nõuab üheselt, et ehitama
peab vastavalt ehitusprojektile. Antud juhul ehitasid vastustajad vastuolus ehitusprojektiga, püüdes seda veel kohtumenetluse käigus varjata. Samuti rikkusid kostjad hageja omandiõigust (AÕS § 68 lg 1). Hagejale tekkis kahju, mille tekkimine tuvastati Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis. Hageja esitas kahju tõendamiseks Alusehitus OÜ hinnapakkumise, millest hagihinna sisse arvestati üksnes endise olukorra taastamisele suunatud tööd. Samuti esitas hageja kulude arvestuse tabeli hoone kahjustuste kõrvaldamiseks ja arved. Hinnapakkumised on asjakohased tõendid kinnitamaks kahju suurust. Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Kohus ei saa jätta kahju hüvitamise nõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei ole kalkulatsioonis esitatud remondikulusid veel kandnud, st kahjustatud asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse kordab apellant hageja poolt maakohtus esitatud väiteid ja hinnanguid asjas esitatud tõenditele. Maakohus on otsust tehes hinnanud kõiki poolte tõendeid, näidanud, millist tõenditega on kummutatud hageja väited kaevetöödega ja nende käigus hoone vundamendi kahjustamisest ning põhjendanud järeldust põhjusliku seose puudumise kohta hageja elamu vundamendi seisukorra ja teostatud kaevetööde vahel. Seega on maakohus järginud TsMs § 438 lg. 1 ja 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMs § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hagi rahuldamata jätmise põhjuseks ei olnud asjaolu, et hageja ei ole hoone vundamendi renoveerimist läbi viinud ega sellega seotud kulutusi kandnud.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.