Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-10445
Tsiviilasi
OÜ V hagi võla nõudes OÜ V vastu
Hagihind
1118,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ V(registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: RS(isikukood XXX, XXX); Kostja: OÜ V(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Ivo K (XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ V hageja OÜ V kasuks välja 1118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot ja 50 senti.
3.Mõista kostjalt OÜ V hageja OÜ V kasuks välja menetluskulud: hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 207,71 eurot, kokku 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 64 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ V kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 28.07.2011.a hagiavalduse kostja vastu 1118,50 euro nõudes. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 12.09.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 29.10.2011.a. Hageja vastas kostja seisukohtadele 14.11.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 18.11.2011.a pöördumises, et kuna kohus lahendab asja lihtmenetluse korras, peab kohus võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus selgitas mõlemale poolele, milliseid asjaolusid tuleb neil täiendavalt välja tuua ning tõendada. Kohus andis hagejale täiendavalt aega oma seisukohtade esitamiseks kuni 09.12.2011.a. Kohus andis kostjale täiendavate seisukohtade esitamiseks aega kuni 30.12.2011.a. Mõlemal poolel oli õigus esitada kohtule oma lõplikke seisukohti hiljemalt 20.01.2012.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 31.01.2012.a.
4.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 09.12.2011.a. Kostja esitas kohtule oma täiendavad seisukohad 03.01.2012.a. Hageja vastas kostja seisukohtadele 20.01.2012.a.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.11.2010.a töövõtulepingu nr 74, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale automaatsoojussõlme paigaldamise eest aadressil XXX, Tallinn. Kostja pidi tasuma hageja poolt 06.12.2010.a esitatud arve nr 892 16.12.2010.a. Koos arvega esitati hagejale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
7.Kostja tasus arve nr 892 13.12.2010.a osaliselt summas 17 500 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.3. järgi pidi kostja kinnitama üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul või esitama sama aja jooksul motiveeritud pretensiooni tööde kohta. Kui kostja seda tähtaja jooksul ei tee, loetakse töö lepingu kohaselt vastuvõetuks. Kostja akte alla ei kirjutanud ega tagastanud neid. Kostja võlgnes hagejale 1118,50 eurot.
8.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 14.11.2011.a menetlusdokumendis, et ta kostja väidetega ei nõustu. Kostja on kinnitanud, et ta sai 06.12.2010.a kätte hageja saadetud akti ja arve. Kostja ei ole hagejale kunagi teatanud midagi tegemata tööde kohta. Kostja poolt teostatud tööde mahu hinnang on ühepoolne ja ebaõige. Kostja kinnitas hagejalt 02.03.2011.a saldoteatise tähtajaks mitteteatamiseks oma võlgnevust seisuga 28.02.2011.a summas 1118,50
eurot.
9.Kohtule 09.12.2011.a esitatud seisukohtades leidis hageja endiselt, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, mitte alltöövõtuleping. Hageja sai kätte kostja vastusele lisatud e-kirja, kuid hageja ei pea seda teateks töös esinenud puuduste kohta. Kostja e-kiri ei sisalda motiveeritud pretensioone. Lepingu punkti 3.3. kohaselt tuli motiveeritud pretensioon esitada kirjalikult.
10.Kohtule 20.01.2012.a esitatud seisukohtades kinnitas hageja endiselt, et tema hinnangul oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mitte alltöövõtuleping. Kostja on kohtule esitanud mitte soojussõlme projektijoonise, vaid põhimõttelise skeemi, millel puudub pealkiri, mistõttu pole näha, et tegu on just XXX automaatsoojussõlme skeemiga. Põhimõtteline skeem annab ettekujutus seadmete ja sõlmede töö põhimõttest, kuid ei võimalda määrata töö mahtu. Seda saab määrata tööjooniste ja eelarvete alusel. Kostja antud isiku kinnituskiri on koostatud 03.01.2012.a ja on hilinenud. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja kinnitas, et sõlmis hagejaga 08.11.2010.a. lepingu nr 74, kuid kostja leidis, et tegemist oli alltöövõtuga, sest kostja oli töövõtjaks omapoolsele tellijale N OÜ-le.
12.Lepingu järgi pidi kostja tasuma ettemaksu summas 35 000 krooni (käibemaksuga), mida kostja tegi. Ülejäänud summa pidi kostja tasuma allkirjastatud akti alusel esitatud arve järgi.
13.Hageja pidi tööd teostama hiljemalt 19.11.2010.a. Hageja töid tähtaegselt valmis ei saanud. Kostja andis hagejale lisatähtaja 1 nädala, kuid hageja ei saanud töid valmis ka selleks ajaks. Kostja tellija OÜ N ei soovinud enam tööde valmimist ära oodata ning tellis tööde lõpetamise OÜ VH , kes lõpetas termosõlme montaažitööd ja esitas 02.12.2010.a. OÜ N arve summas 6000 krooni (koos käibemaksuga).
14.06.12.2010.a. saatis hageja kostjale e-kirja teel tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve. Kostja teatas hagejale, et tööd ei olnud hageja poolt lõpuni teostatud ja kostja aktile alla ei kirjuta. Hageja poolt olid tegemata ühenduskohad soojatrassi majast väljumisel ning soojussõlme isolatsioon. Kostja esitas hagejale pretensioonid suuliselt. Kostja teatas, et tasub hagejale täiendavalt 17 500 krooni, kuna kostja leidis, et tööd olid tehtud umbes 75% ulatuses lepingus ettenähtust. Antud summa tasus kostja hagejale 13.12.2010.a.
15.Hageja loobus tegemata vaegtööde tegemisest. OÜ N esitas kostjale korduvalt pretensioone, millised edastas kostja hagejale, kuid tööd jäid ikka lõpuni tegemata.
16.02.03.2011.a sai kostja hagejalt saldoteatise, millest kostja mõistis, et hageja ei kavatsegi kinni pidada lepingust ning töid lõpetada. Kostja saatis hagejale samal päeval teatise tegemata tööde kohta.
17.Kuna hageja ka pärast seda töid ei lõpetanud, tellis kostja tööde lõpetamise MEOÜ Kostja tasus viimase poolt esitatud arve summas 414 eurot 12.05.2011.a. Soojussõlme isolatsiooni paigaldamise eest, mida teostas tellijana OÜ N ise, pidas OÜ N kinni kostjale makstavast tasust 447,38 eurot. Soojussõlm sai lõplikult valmis ja anti kostja poolt üle 17.05.2011.a.
18.Kuna tööd olid tähtaegselt tegemata, on kostja õigustatud lepingu punkti 5.5. alusel arvestama viivist. Viivis päevas on 26,25 krooni ning kogu perioodi eest 4698,75 krooni. Kostja on seega õigustatud kinni pidama hagejale tasumisele kuuluvast 17500 kroonist 24176,44 krooni, mistõttu ei kuulu lepingu järgi hagejale enam midagi tasumisele.
19.03.01.2012.a esitas kostja kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Hageja ja kostja sõlmisid alltöövõtulepingu ja hageja pidi tööd teostama hiljemalt 19.11.2010.a. Tegemata jäid soojustrassi ühenduskohad majja sisenemisel ja väljumisel ning soojussõlme isolatsioon. Mõlemad tööd olid lepingus ette nähtud ja see tuleneb lepingu sisust. Lepingu punkti 1.1. järgi oli hageja kohustuseks soojussõlme montaaž ja seadistamine. Kostja teatas hagejale lõpetamata töödest objektil vahetult suuliselt ja andis suuliselt lisatähtajaks ühe nädala. Hageja oli suulise teavitamisega nõus, kuid ei saanud töid valmis ka täiendavaks tähtajaks.
20.26.11.2010.a lepiti objektil suuliselt kokku, et tasu tööde eest vähendatakse ja kostja tasub hagejale veel 17 500 krooni. Hageja oli kokkuleppega nõus. 26.11.2010.a sõlmitud kokkulepet tuleb lugeda lepingu kokkuleppel lõpetamiseks, kuna hageja ei kõrvaldanud täiendavalt antud tähtaja jooksul puudusi ja nõustus tööde eest tasu vähendamisega.
21.Vastusena hageja saldoteatisele saatis kostja 02.03.2011.a meili teel kirjaliku teatise tegemata töödest, mis oli põhjuseks hinna alandamisele. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 08.11.2010.a töövõtulepingu nr 74; 2) lepingu kohaselt pidi hageja teostama XXX aadressil asuva korterelamu täisautomaatsoojussõlme koostamise, montaaži ja seadistamise; 3) kostja pidi lepingu alusel tasuma hagejale kokku koos käibemaksuga 4 473,87 eurot; 4) Hageja pidi tööd teostama hiljemalt 19.11.2010.a; 5) 06.12.2010.a esitas hageja kostjale akti ja arve nr 892, millest kostja tasus 13.12.2010.a 17 500 krooni; 6) kostja hageja poolt edastatud akti alla ei kirjutanud; 7) 02.03.2011.a saatis hageja kostjale saldoteatise, millele kostja vastas e-kirjaga.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale 06.12.2010.a esitatud arve täielikult ehk kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata jäänud 17 500 krooni ehk 1118,50 eurot.
25.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta sõlmis kostjaga töövõtu-, mitte alltöövõtulepingu. Hageja edastas kostjale tööde üleandmiseks akti, mille kostja pidi 5 tööpäeva jooksul kinnitama või esitama sama perioodi jooksul kostjale pretensiooni tööde kohta. Kostja pidi pretensioonid esitama kirjalikult. Kuna kostja pretensiooni tähtaegselt ei esitanud, tuleb hageja poolt tehtud tööd lugeda vastuvõetuks.
26.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kostja ning hageja vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping. Hageja ei saanud töödega tähtaegselt valmis. Kostja andis hagejale lisatähtaja 1 nädala, kuid hageja ei saanud töid valmis ka selleks ajaks. Seejärel ei soovinud kostja tellija OÜ N enam tööde valmimist ära oodata ning tellis tööde lõpetamise OÜ VH , kes lõpetas termosõlme montaažitööd ja esitas 02.12.2010.a. OÜ N arve summas 6000 krooni (koos käibemaksuga). Kostja teatas hagejale akti saamisel 06.12.2010.a, et tööd ei ole lõpuni teostatud ning esitas oma pretensioonid suuliselt. Kostja teatas hagejale, et tasub arve osaliselt. Kostja kinnitas, et sai hageja 02.03.2011.a saldoteatise, millele kostja saatis kohe vastuse. Kuna hageja ka pärast seda töid ei lõpetanud, tellis kostja tööde lõpetamise MEOÜ Kostja tasus viimase poolt esitatud arve
summas 414 eurot 12.05.2011.a. Soojussõlme isolatsiooni paigaldamise eest, mida teostas tellijana OÜ N ise, pidas OÜ N kinni kostjale makstavast tasust 447,38 eurot. Soojussõlm sai lõplikult valmis ja anti kostja poolt üle 17.05.2011.a. Kostja leidis, et kuna tööd ei saanud tähtaegselt valmis, oli kostjal õigus arvestada viivist ja pidada hagejale tasumisele kuuluvast summast kinni 24176,44 krooni. Täiendavalt väitis kostja, et pooled leppisid 26.11.2010.a suuliselt kokku tööde eest makstava tasu vähendamises. .
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool oma väiteid tõendama. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud.
28.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS §-le 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
29.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping oli olemuslikult töövõtu- või alltöövõtuleping. Kohus leiab, et antud asjaolul ei ole pooltevahelise vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna ka alltöövõtulepingu sõlminud tellijal on oma töövõtja ees need tellija õigused ja kohustused, mida võlaõigusseadus tellijale ette näeb. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingust endast (toimiku lk 35-38) ei nähtu, et tegemist oleks alltöövõtulepinguga, nähtub kostja esitatud tõenditest ehk OÜ N e-kirjast 21..10.2011.a (toimiku lk 75-76), et sisuliselt oli siiski tegemist alltöövõtulepinguga. Antud asjaolu ei muuda aga pooltevaheliste õigussuhete iseloomu ega poolte lepingulisi kohustusi. Kohus leiab, et kuna sisuliselt sõlmiti alltöövõtuleping, on mõlemad pooled sõlminud lepingu selgelt oma majandusja kutsetegevuses.
30.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 35-38) punkt 3.2. nägi ette, et tööde lõpp vormistatakse kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kooskõlas lepingu punktiga 3.3. pidi tellija ehk kostja kinnitama üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul või esitama sama aja jooksul motiveeritud pretensiooni tööde kohta. Kui tellija ei esita nimetatud tähtaja jooksul allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, loetakse töö tellija poolt aktsepteerituks ning vastuvõetuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale üleandmise vastuvõtmise akti 06.12.2010.a ning kostja seda ei allkirjastanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt nägi leping kostjale ette kohustuse esitada oma pretensioonid hagejale kirjalikult. Sellist sätet ükski lepingu punkt ei sisalda. Kostja väitis, et ta esitas hagejale pretensioonid suuliselt, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ainsatki tõendit.
31.Kostja poolt kohtule täiendavalt esitatud AN 03.01.2012.a. kinnituskiri (toimiku lk 120) kostja väiteid ei tõenda. Kohus märgib, et üldreeglina ei võta kohus tõenditena vastu menetlusosaliseks mitteolevate isikute kirjalikke seletusi kohtule ning menetlusosalisel on võimalik esitada kohtule taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, mis toimub vahetu suulise ülekuulamisega kohtuistungil. Samas näeb TsMS § 405 lg 1 p 5 ette, et lihtmenetluse korral võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks arvestada kostja poolt esitatud tõendit, kuna kohus lahendab käesolevat asja lihtmenetluse korras.
32.Kostja poolt esitatud kinnituskirjast aga ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale oma pretensioonid tööde kohta 5 tööpäeva jooksul alates akti saamisest 06.12.2010.a. Kinnituskirjas on väidetud, et hagejat teavitati puudustest 19.12.2010.a ning hagejale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Millised puudused esinesid töödes üleandmise-vastuvõtmise akti saatmise ajal 06.12.2010.a ning millal ja kuidas kostja hagejat nendest puudustest teavitas, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kohus ühtlasi osundab, et kostja poolt esitatud AN kinnituskirjas viidatud väidetavad puudused ei ühti kostja poolt hagejale 02.03.2011.a saadetud e-kirjas viidatud puudustega (toimiku lk 77). 02.03.2011.a e-kirjas on kostja väitnud, et hagejal on esitamata dokumentatsioon, juhendid ja garantiikiri, mida AN kinnituskirjas ei mainita. Samuti on kostjale ette heidetud automaatika viga, mida pole märgitud AN kinnituskirjas. Kostja 02.03.2011.a e-kirja punktis 5 on märgitud. „Tellijaga oli teostatud järgmised tööd: soojussõlme isolatsioon, keevitustööd ja materjalid“. Kas tegemist on hageja poolt tehtud töödes esinenud puudustega, nimetatud e-kirjast üheselt ei nähtu. Samuti on jäänud täpsustamata, kus täpselt ning millises ulatuses nimetatud töid tehti. AN kinnituskirjas on puudustena loetletud hoopis keevitustöid ühenduskohtades, termosõlme montaažitöid ja isolatsiooni.
33.Kohus leiab, et kuna kostja esitatud tõendid on vastuolulised, ei ole neist võimalik selgelt välja lugeda, millised puudused esinesid kostja hinnangul hageja poolt teostatud töödes. Kostja esitatud soojussõlme skeem (toimiku lk 117-119) ei tõenda, millised puudused esinesid hageja töös. Kohus nõustub hageja väitega, et antud tõendist ei nähtu, millise soojussõlme skeemiga üldse tegemist on ning kas esitatud skeemil on seost poolte vahel sõlmitud lepingu objektiga või mitte. Ainuüksi skeem ise ei tõenda, et hageja töös esinesid puudused. Hageja töödes esinenud puudusi ei tõenda ka MEOÜ arve ja akt (toimiku lk 73-74), kuna sealt ei nähtu, mida täpselt soojustatud on. Automaatika diagnosteerimist ja veearvesti vahetuse vajadust ei ole kostja hagejale töödes esinenud puudustena ette heitnud. Milliseid toiminguid teostas objektil VH OÜ, ei ole kostja tõendanud ning tööde sisu ei nähtu OÜ N e-kirjast 21.10.2011.a (toimiku lk 75).
34.Kohus leiab, et kuna kostja ei ole ka käesoleva menetluse käigus suutnud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana piisavalt täpselt kirjeldada, milles seisnesid puudused hageja poolt tehtud töödes ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ühelgi viisil hagejat nendest puudustest teavitanud 5 tööpäeva jooksul pärast akti saamist 06.12.2010.a, on kostja käesolevaks ajaks VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud oma õiguse nendele puudustele tugineda.
35.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pidi lepingu kohaselt tööd üle andma 19.11.2010.a, kuid tegelikult saatis hageja kostjale akti alles 06.12.2010.a. Samas ei nähtu kostja vastuväidetest, et ta sellest tulenevalt oleks esitanud hageja vastu õigeaegselt viivise nõude või mõne muu nõude. Kostja on pelgalt leidnud, et tal oli õigus jätta hagejale tasu maksmata. Kohus selgitas kostjale kohtu 18.11.2011.a pöördumises (toimiku lk 87-88), et kostjal tuleb põhistada, millisel õiguslikul alusel on tal võimalik keelduda hageja poolt nõutud tasu maksmisest. Kohus osundab, et töövõtulepingu puhul on tellijal võimalik töövõtjale makstava tasu suurust vähendada, esitades näiteks hinna alandamise avalduse VÕS § 112 alusel või tasaarvestades töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused hageja tasunõudega kooskõlas VÕS § 646 lõikega 5 ning VÕS § 197 alusel. Samuti on tellijal õigus esitada töövõtja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja vastusest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit kohaldas kostja enda hinnangul hageja suhtes ning millisel alusel pidas kostja kinni osa hagejale makstavast tasust. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud hinna alandamise avalduse esitamist, viivisenõude esitamist vms õiguskaitsevahendi kasutamist.
36.Kohtu selgitustele vastates esitas kostja kohtule 03.01.2012.a. AN kinnituskirja, mille kohaselt olevat pooled tasu vähendamises suuliselt kokku leppinud. Kohus leiab, et AN kinnituskirjaga ei saa tõendada lepingu muutmise ja tasu vähendamise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 9.2. nägi ette, et lepingut sai muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Seesugust kirjalikku kokkulepet kostja kohtule esitanud ei
ole. Kostja enda poolt hagejale 02.03.2011.a saadetud e-kirjast (toimiku lk 77) ei nähtu, et kostja oleks keeldunud tasu maksmisest põhjendusel, et pooled on varasemalt sõlminud lepingu tasu vähendamiseks. Ka kostja ise asus vastava kokkuleppe olemasolu kohta väiteid esitama alles siis, kui kohus selgitas kostjale tõendamist vajavaid asjaolusid. Seega ei loe kohus veenvaks AN 03.01.2011.a kinnituskirjas toodut ega loe tõendatuks kostja väidet hagejaga tasu vähendamise kokkuleppe sõlmimise kohta. Kohus leiab, et kuna kostjal puudub alus keelduda hagejale tasu maksmisest, tuleb hagiavaldus rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot ja 50 senti.
37.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks antud asjas on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 207,71 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv kogumis 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 64 senti.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.