Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2012. a
Tsiviilasja number
2-11-57782
Tsiviilasi
Nott Meelelahutuse OÜ hagi Sintos Invest OÜ vastu lepingu täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2011. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sintos Invest OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Sintos Invest OÜ (registrikood: 1082163, asukoht: Tallinn Pikk 68), esindaja Ilmar Härg Vastustaja (hageja): Nott Meelelahutuse OÜ (registrikood: 11948096; asukoht: Tartu XXX), esindaja vandeadvokaadi abi Siret Saks
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2011. a määrus muutmata.
1.Nott Meelelahutuse OÜ esitas hagi Sintos Invest OÜ vastu lepingu täitmise nõudes. Hageja esitas taotluse ka hagi tagamiseks. Hageja palus esialgselt reguleerida kostja ja hageja vahelist õigussuhet selliselt, et kostja tagab hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisteenuse kokkuleppe täitmise ja müügi XXX asuvas Nott Meelelahutuse OÜ poolt peetava toitlustusettevõtte N territooriumil kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Selleks on vajalik, et kostja keeraks lahti veekraani. Hageja leidis, et esialgne õigussuhte reguleerimine on vajalik eelkõige kõigil kolmel alusel olulise kahju ja omavoli vältimiseks ning muul põhjusel. Nimelt kasutab hageja toitlustusettevõtet ärilistel eesmärkidel, kuid kui vee kättesaadavust ei taastata, siis ei ole võimalik kasutada toitlustusettevõtet eesmärgipäraselt ning kliente teenindada. Seega on oluline, et vesi toitlustusettevõttes oleks kättesaadav, mistõttu on oluline esialgne õigussuhte reguleerimine. Toitlustusettevõtte pidamiseks (pesemiseks, toiduvalmistamiseks, puhtuse hoidmiseks, nõude pesemiseks jne) läheb vaja vett. Ettevõttes N töötab XXXX töötajat, keda pole võimalik hagejal kostja tegevuse tõttu tööga varustada. Töölepingud on kehtivad ning ettevõttel on sisuliselt kohustus töötajaid töö ja palgaga varustada. Käesolevas olukorras ei saa hageja oma töötajatele võimaldada töö tegemist, sest kostja on omavoliliselt ning alusetult lõpetanud veevarustuse teenuse müügi. Hageja leidis, et kostja käitumine tekitab olulist kahju, mistõttu on vajalik esialgse õigussuhte reguleerimine. Samuti ei ole võimalik rajada uusi trasse veevarustuse ja kanalisatsiooni tarbeks lühikese aja jooksul. Isegi juhul, kui uute trasside tegemine oleks võimalik, siis tekitaks see hagejale ebamõistlikult suurt kulu. Kuivõrd hageja ei saa ettevõtet uute trasside tegemise ajal kasutada kostja kohustuse rikkumise tõttu, siis on kostja käitunud omavoliliselt ja rikkunud hageja õigusi. Kuivõrd vesi on välja lülitatud alusetult, siis ei peaks hageja kannatama kahju ja kuni tsiviilasja menetluse lõpuni olema ilma veeta. Esialgse õigussuhte reguleerimine ei tekita kostjale kahju. Juhul, kui kohus tagab hagi, kuid jätab hageja hagiavalduse rahuldamata, siis ei kaasne kostjale mingit kahju või täiendavaid kulutusi. Et hageja saaks kuni vaidluse lõpuni toitlustusettevõtet eesmärgipäraselt pidada ja et hagejale ei tekiks ettevõtluse halvamise tõttu tekkivat kahju (otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu), palus hageja kohtul hageja ja kostja vahelist veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kokkuleppest tulenevat õigussuhet reguleerida selliselt, et kostja tagab hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisteenuse tagamise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 07.12.2011. a määrusega Nott Meelelahutuse OÜ taotluse hagi tagamiseks ja kohustas Sintos Invest OÜ-d tagama Nott Meelelahutuse OÜ-le veevarustus ja heitvee ärajuhtimisteenus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leidis, et hagi tagamise avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on hagi tagamise abinõu ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja
õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja avalduse kohaselt on hagi tagamise põhjuseks asjaolu, et kostja poolt lepingu täitmata jätmise tõttu on halvatud hageja toitlustusettevõtte tegevus. Suurema kahju tekkimise ärahoidmiseks on vajalik taastada veevarustus ja heitvee ärajuhtimine. Kohus pidas põhjendatuks hagi tagada. Hagi tagamiseks tuleb kohustada kostjat tagama hagejale veevarustus ja heitvee ärajuhtimisteenus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Sintos Invest OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei saa Sintos Invest OÜ pakkuda Nott Meelelahutus OÜ-le heitvee ärajuhtimise teenust põhjusel, et kanalisatsioon, millega seda teenust pakkuda, ei ole tehniliselt korras. Kõlbmatu kanalisatsioonitorustiku kasutamine on toonud kaasa pidevaid reovee avariisid, mille tulemusena on mitmel korral reoveega üle ujutatud Sintos Invest OÜ-le kuuluv hoone aadressil Vallikraavi, mis on põhjustanud selle konstruktsioonidele märkimisväärset kahju ja rikkunud hoone sisustust ning takistanud hoone eesmärgipärast kasutamist; 2) omandas Sintos Invest OÜ kinnistu XXX detsembris 2010 ja, asus kinnistul olevaid hooneid ise aktiivselt kasutama veebruaris 2011. a ja sõlmis Nott Meelelahutuse OÜ-ga koostöölepingu 13.04.2011. a. Koostöölepingu sõlmimise eelduseks oli poolte suuline kokkulepe, et Nott Meelelahutus OÜ esitab kohalikule veefirmale taotluse oma vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks. Meile teadaolevalt ei ole viimane seda käesoleva vaidluse alguseks teinud. Koostöölepingu sõlmimise ajal aprillis 2011. a ei olnud Sintos Invest OÜ-l veel täielikku teavet kinnistul asuvate kommunikatsioonide tehnilisest olukorrast. Sintos Invest OÜ sai kinnistu varasematest kanalisatsiooniavariidest teada juhuslikult eelmise omaniku haldustalituse tehnikult. Selleks ajaks oli koostööleping Nott Meelelahutuse OÜ-ga juba sõlmitud; 3) ajal, mil hoonet on kasutanud Sintos Invest OÜ, on toimunud mitu järjestikust kanalisatsiooniavariid. Kõik kanalisatsiooniavariid on tekitanud varalist kahju, rikkunud töökeskkonda ja takistanud Sintos Invest OÜ äritegevust mitmeid päevi. Selgelt väär on Nott Meelelahutuse OÜ väide, et kui kohus rakendab hagi tagamise abinõu, siis sellega ei kaasne kostjale mingit kahju. Tehniliselt kõlbmatu kanalisatsioonitorustiku kasutamine on tekitanud ja võib edaspidi kostjale tekitada kahju märkimisväärses ulatuses. Nott Meelelahutuse OÜ on reovee kanalisatsioonitorustiku tehnilistest probleemidest teadlik ja on seda maininud ka oma kirjas (vt lisatud kiri Sintos Invest OÜ juhatuse liikmele, kirja 4 lõik 2. lause). Sellele vaatamata nõudis ja nõuab ettevõte, et taastataks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus; 4) kuna Nott Meelelehutuse OÜ ei ole kinnistu omanik, vaid kasutab XXX hoonet oma äritegevuses, siis tegi Sintos Invest OÜ pärast 7. novembri kanalisatsiooniavariid Nott Meelelahutuse OÜ-le ettepaneku (vt lisatud kiri), et viimane hangiks kinnistu omanikult garantiikirja selle kohta, et kinnistu XXX kanalisatsioonitorustik vastab toitlustusasutuse poolt kasutamiseks vajalikele tehnilistele nõuetele ja edasised ummistused on välistatud. Nott
Meelelahutuse OÜ kirjas esitatud palvet ei täitnud. Vestlusest kinnistu omanikuga on jäänud arusaamatuks, mis alusel Nott Meelelahutuse OÜ XXX hoones üldse tegutseb; 5) ei ole Sintos Invest OÜ veefirma või võrguettevõtte, millel on kohustus tagada vastav teenus ettevõttega liitunud klientidele ega valda teavet, kuidas ohutult keskkonnale pakkuda reovee kanalisatsiooniteenust avariilise kanalisatsioonitorustikuga. Sintos Invest OÜ ja Nott Meelelahutuse OÜ vahel sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniga varustamise kostöölepingu on Sintos Invest OÜ üles öelnud lepingus sätestatud korra kohaselt.
4.Nott Meelelahutuse OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamata ning paljasõnalised määruskaebaja väited selle kohta, et kanalisatsiooni avarii tõttu on tekkinud kahju kaebaja hoonele; 2) on vastustaja tõendanud XXXX inimese tööhõive vastustaja ettevõttes. Vastustaja hinnangul on tööhõive säilitamine ning majandusüksuse jätkusuutlikkuse tagamine olulisemad, kui kaebaja paljasõnalised väited kahju tekkimise osas. Kaebaja ei saa vabaneda allkirjastatud lepingu täitmise kohustusest tuginedes teadmatusele kanalisatsiooni seisukorrast. Lepingulise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav käesoleval juhul; 3) on vastustaja likvideerinud ummistused ning seni pole uusi ummistusi tekkinud. Vastustaja käitub heatahtlikult, arvestades Tartu Veevärgi korraldusi, mistõttu on vaatamata teenuse osutaja eakatele kanalisatsioonitorudele suudetud ummistusi ning probleeme vältida. Vastustaja on korduvalt välja pakkunud lahenduseks seda, et vastustaja asendab oma kuludega XXX asuval kinnistul eakad kanalisatsioonitorud, mis kõrvaldaksid probleemi. Kaebaja ei ole nimetatud finantseerimist ja abi soovinud ning otsustas lepingu hoopiski lõpetada. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud keeldumist ja paljasõnalisi väited saab tõlgendada ainult teatud isikliku vimma või pahatahtlikkuse olemasoluna lepingu poolte vahel; 4) ei tulene määruskaebuse esitaja väidetest, et hagi tagamise abinõu koormaks kaebajat enam, kui vastustaja õigustatud huvisid arvestades oleks see põhjendatud. Kohus on 09.01.2011. a kohtumääruses tsiviilasjas korrektselt leidnud, et vastustaja omavolilise käitumise tõttu on halvatud määruskaebuse esitaja ettevõtte tegevus. Määruskaebuse esitaja nõustub kohtu põhjendustega 07.12.2011. a kohtumääruses ning leiab, et määruse tühistamiseks puuduvad alused; 5) ei nähtu määruskaebusest, et abinõu koormaks määruskaebuse esitajat ebamõistlikult ning hagi tagamine oleks põhjendamatu kaebaja suhtes. Paljasõnalised ning tõendamata on määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et reovee avariid oleks ujutanud üle reoveega Sintos Invest OÜ-le kuuluva hoone ning on põhjustanud konstruktsioonidele märkimisväärset kahju ja rikkunud hoone sisustust. Kaebaja ei ole lisanud kaasa ühtegi sellekohast tõendid, millest nähtuks nimetatud kahju tekkimine. Kuivõrd nimetatud kahju ja selle väidetav teke on tõendamata on vastustaja hinnangul hagi tagamine põhjendatud ning seaduslik; 6) on põhjendamata ning paljasõnalised väited, mille kohaselt ei ole vastustaja alustanud oma vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamist. Nott Meelelahutuse OÜ on esitanud liitumistaotluse
Tartu Veevärgile. Kuivõrd vastustaja ettevõtte asub XXX tänaval, mille puhul tuleb oma liitumise saamiseks kaevata üles ka osaliselt ajalooline munakivitee, on nimetatud toiminguks vaja kooskõlastusi muinsuskaitselt ning muudest ametlikest instantsidest. Seetõttu tuleb vastustajal arvestada pika protsessiga, mistõttu on esitatud ka hagi lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lisaks peab vastustaja oluliseks mainida, et veevarustus läbi XXX asuva krundi on juba tava. Alati on veevarustus jooksnud läbi määruskaebuse esitaja krundi, mistõttu on nimetatud poolte käitumine tekkinud ka juba poolte ja eelmiste kinnistuomanike tavast. Arvestades eeltoodut on lähtuvalt vastustaja majanduslikest huvidest, vastustaja töötajate kaitsest ning ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik jätkata kaebajale veevarustuse- ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamist; 7) on vastustaja vestelnud põhjalikult Tartu Ülikooli haldusjuhiga, kes ei maininud kordagi avariide senist ajalugu. Kuivõrd meile teadaolevalt ei olnud nimetatud kinnistutel eelnevalt avariisid, on kaebaja väited paljasõnalised ning tõendamata. Vastustaja leiab, et tõendamata on kaebaja väited kahju tekkimise osas. Vastustaja ei ole teadlik kulutustest koristus - ja prügifirmadele, mis on kaebajale tekkinud; 8) on poolte vahel sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise (edaspidi „teenus“) teenuse müügileping, mille järgi kohustub kaebaja varustama vastustajat vastustajale kuuluval kinnistul veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisteenusega ning hageja kohustub tarbitud vee ja heitvee ärajuhtimise eest tasuma. Tulenevalt VÕS § 101 p-st 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust, on kohustuse täitmise eelduseks asjaolu, et kaebaja on omapoolseid kohustusi rikkunud. Käesoleval juhul on kaebaja rikkunud omapoolseid kohustusi, mis tulenesid 13.04.2011. a sõlmitud lepingust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6.TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada toitlustusettevõtte võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni, ka muude kui TsMS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole esialgse õiguskaitse korras vaidlusalust õigussuhet reguleerides ületanud diskretsiooni piire, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et abinõu kohaldamata jätmine võib halvata Nott Meelelahutuse OÜ majandustegevuse.
7.Määruskaebuse esitaja väide, et kanalisatsioonitorustiku kasutamine on tekitanud ja võib edaspidi kostjale tekitada märkimisväärset kahju, ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Asjas esitatu põhjal võib järeldada, et torustike lekke riski kannab kostja.
Käesoleval juhul ei koorma kohaldatud abinõu määruskaebuse esitajat ebamõistlikult. Pooled on sõlminud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse koostöölepingu, mille järgi kohustub määruskaebuse esitaja varustama vastustajat veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisteenusega. Ainuüksi kartus, et võimalikud tekkivad veeavariid võivad põhjustada määruskaebuse esitajale kahju, ei ole aluseks hagi tagamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et pooled peaksid kaaluma kokkuleppe võimalusi ja hageja peab arvestama, et tema kannab hagi rahuldamata jätmise korral riski hüvitada kostjale tekkida võivad kulud TsMS § 391 lg 1 alusel
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.