2.Võtta arvesse, et kostja R OÜ on tasunud menetluse ajal 03.11.2011 hagejale 450 eurot (824.62-488.26-450), st 113.64 eurot enam kui hageja OÜ AP tõendatud põhinõue, lugeda nimetatud summa arvel hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summalt 336.36 eurot (824.62-488.26) alates 21.01.2008 kuni 03.11.2011 (113.98 eurot) tasutuks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta hageja menetluskulud kogusummas 227.73 eurot (191.73 eurot riigilõiv ja 36 eurot hagiavalduse koostamise tasu) pooles ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
2-10-59921 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.OÜAP(hageja) esitas 30.11.2010.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 12 902,80 krooni (824,62 euro) ja viivise nõudes. 08.03.2011.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. (tl 1-16)
2.09.05.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 824,64 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2007.a detsembris suulise kokkuleppe, mille kohaselt valmistas hageja kostja tellimusel hageja materjalist plekitööd objektidele XXX ja XXX, Kuressaare. 12.07.2007.a, peale materjalide ja tööde üleandmist, esitas hageja kostjale arve nr XXX summas 1 335, 93 eurot (20 902,80 krooni), tasumise tähtpäevaga 17.12.2007.a. Kostja on materjali ja töö eest tasunud vaid osaliselt. 21.01.2008.a tasus kostja eelnimetatud arvest 511,28 eurot (8 000 krooni). Hagiavalduse esitamiseni on kostja poolt tasumata summa 824,64 eurot. Kostja materjali ja tööde mittevastavuse kohta hagejale pretensioone esitanud ei ole. Kostja on andnud vaid korduvaid lubadusi võlgnevus tasuda, kuid hagiavalduse esitamiseni võlgnevust tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on arve osalise tasumisega, summa 824,64 eurot, hilinenud hagiavalduse esitamise seisuga kokku 1 238 päeva, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist summas 255,58 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 824,64 eurot, viivis perioodi eest 18.12.2007.a-09.05.2011.a summas 255,58 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 10.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. (tl 24-26)
3.Hageja esitas 27.06.2011.a seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et kostja väide, et hageja tegi kostjale plekiöid objektidel XXX ja XXX, Kuressaare ebaõigesti ning üritab enda ebaõnnestunud töö tulemusena raisku läinud materjali eest kostjalt alusetult lisaraha nõuda on alusetu, kuna hageja ei ole kostjale objektidel XXX ja XXX, Kuressaare paigaldusteenust osutanud. Arvel märgitud plekitööd sisaldavad sileplekist aknaplekkide valmistamist, mitte plekitöid objektidel. Kostja oma vastuses ei vaidlusta asjaolu, et arvel nr XXX märgitud sileplekk RR40 on kostja poolt vastu võetud. Kostjal oli asju vastu võttes võimalik koheselt üle vaadata ka hageja poolt teostatud tööde kvaliteet. Kostja hagejale ühtegi pretensiooni arvel nimetatud materjali ja töö osas esitanud ei ole. (tl 53)
4.10.11.2011.a vähendas hageja oma nõuet 450 eurot võrra, kuivõrd kostja poolt on nimetatud summa hagejale tasutud. Ühtlasi teatas hageja, et ei nõustu kostja poolt pakutud kompromissiga. (tl 64) Kostja vastuväited
5.Kostja esitas 13.06.2011.a vastuse, mille kohaselt kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses märgitud faktiväited on ebaõiged ja tõendamata ning hagiavaldus on põhjendamata. Kostja ei võta hagi õigeks ega tema vastu suunatud nõudeid hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue summas 824,64 eurot ja viivisenõue summas 255,58 eurot kostja vastu on alusetud. Kostja juhib tähelepanu asjaoludele, et kostja ei ole sõlminud hagejaga sellist hageja poolt väidetud kokkulepet, mille kohaselt on hageja valmistanud kostja tellimisel hageja materjalist plekitöid summas 20 902,80 krooni eest, mis on hageja poolt märgitud 12.12.2007.a arvele nr XXX. Kostja ei ole eelnimetatud arvet tervikuna tasunud ega aktsepteerinud, arvel puudub kostjapoolne kinnitus. Hageja nõue on arusaamatu, sest kostja on 2007.a ja 2008.a hagejaga suheldes mõista andnud, et ta ei tunnista hageja nõuet sellises suuruses, sest hageja tegi kostjale plekitöid objektidel XXX ja XXX, Kuressaare ebaõigesti ning
2-10-59921 üritab enda ebaõnnestunud töö tulemusena raisku läinud materjali eest kostjalt alusetult lisaraha nõuda. Kostja ei tunnista hageja arvel nr XXX märgitud silepleki RR 40 müüki summas 6 474,25 krooni + käibemaks, s.o kokku 7 639,62 krooni. Seega hageja poolt eelnimetatud arvel märgitud summast tunnistab kostja hageja nõuet vaid osaliselt s.o kogusummas 13 263,18 krooni. Kuna kostja on 21.01.2008.a tasunud hagejale tegelikkuses saadud plekitööde eest ja arve osalise tunnistamise eest 8 000 krooni, siis saab kostja siinkohal tunnistada hageja nõuet summas 5 263,18 krooni., s.o 336,38 eurot, mille osas on kostja nõus sõlmima kohtuliku kompromissi. (tl 45-46)
6.03.11.2011.a edastas kostja kohtule ja hagejale kompromisslepingu ning maksekorralduse 450 euro tasumise kohta. (tl 60-62)
7.Kohus kuulas 28.12.2011.a ära kostja lepingulise esindaja Gunnar Linnaski. Kostja esindaja on seisukohal, et hagi on tõendamata. Hageja nõue tugineb ainult ühele arvele 12.12.2007.a nr XXX summas 20 902,80 krooni. Kirjalikku lepingut sellise arve aluseks olevate tööde kohta pooled sõlminud ei ole. Nimetatud arvet allkirja vastu kostja samuti kätte saanud ei ole. Mingeid plekitöid hageja kostjale küll suulise lepingu alusel tegi, kuid arves näidatud sileplekki RR40 koguses 44,65 m2 ja maksumusega 6 474,25 krooni + käibemaks kostja ei ole hagejalt saanud. Kostja on tunnistanud nõuet summas 336,38 eurot ning on teinud hagejale kompromissettepaneku, et kostja tasub hagejale 450 eurot ning asi lõpetatakse kompromissiga. Suuliste läbirääkimiste käigus oli hageja sellise kompromissiga nõus, kuid kostjale üllatusena on selgunud, et hageja ikka kompromissiga ei nõustu. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hagi on tõendamata. (tl 72) Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
9.Kohus tuvastas, et hageja on esitanud 12.12.2007 kostjale arve nr XXX silepleki RR 40 kohta 44,65 m2 summas 6464,25 krooni, silepleki kantimise kohta 180 jooksvat meetrit summas 3600 krooni, plekitööde kohta summas 2800 krooni ja aknapleki kohta 4840 krooni, kokku 17714,25 krooni, millele lisandub käibemaks 3188,57 krooni, kokku tasuda 20902,80 krooni (tl 28).
10.Kostja on tasunud arve XXX osaliselt 21.01.2008 summas 8000 krooni (tl 29). Kostja ei tunnista hageja arvel nr XXX märgitud silepleki RR 40 müüki summas 6 474,25 krooni + käibemaks, s.o kokku 7 639,62 krooni, tunnistades hageja arvest tulenevat nõuet seega osaliselt, summas 13 263,18 krooni (20902,80 – 7639,62). Võttes arvesse, et kostja on summa 8000 krooni arvest tasunud, moodustab kostja arvates tema võlgnevus summa 5263,18 krooni (20902,807639,62-8000, so 336,38 eurot.
11.Menetluse käigus tasus kostja hagejaga kompromissi sõlmimise eesmärgil 03.11.2011 täiendavalt 450 eurot (tl 62). Hageja kompromissiga ei nõustunud.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Kohus leiab, et hageja nõue kostja poolt pakutud kompromissi ületavas osas on tõendamata. Hageja ei ole esitanud peale arve XXX silepleki RR 40 44,65 m2 müügi kohta kostjale summas 6464,25 krooni, pluss käibemaks (7639,62 krooni) mingeid tõendeid. Ainuüksi arve esitamine tehingu toimumist arves näidatud tingimustel poolte vahel ei tõenda. Vaatamata asjaolule, et kostja on silepleki ostu-müüki vaidlustanud, ei ole hageja esitanud selle kohta ka täiendavaid
2-10-59921 tõendeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõue summas 488.26 eurot (7639.62 krooni) tõendamatuse tõttu rahuldamata.
14.Hageja nõuab kostjalt perioodi 18.12.2007 kuni 09.05.2011 viivist summas 255,58 eurot ja alates 10.05.2011 viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kohus hageja viivisearvestusega ei nõustu. Viivise arvestusel lähtub kohus asjaolust, et hageja arvest XXX tulenev nõue on tõendatud summas 13263,18 krooni ning pooltevahelise kirjaliku lepingu ning arvel XXX kostja allkirja puudumisel loeb kohus nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 21.01.2008, so aja, mil kostja tasus arve osaliselt summas 8000 krooni. Eeltoodust lähtudes arvestab kohus viiviseid summast 336,38 eurot alates 22.02.2008. Võttes arvesse VÕS 113 lg 1 ja 94 sätestatud intressimäära arvestab kohus summalt 336,38 eurot perioodi eest 22.02.2008 kuni 30.06.2008 viivist 16,1 eurot (336,38 x 0.0003 x 161), perioodi eest 01.07.2008 kuni 31.12.2008 viivist 18,4 eurot (336,38 x 0.0003 x 184), perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 summas 15,75 eurot (336,38 x 0.00026 x 181), perioodi eest 01.07.2009 kuni 31.12.2009 summas 13,61 eurot (336,38 x 0,00022 x 184), perioodi eest 01.01.2010 kuni 31.12.2010 summas 27,01 eurot (336,38 x 0.00022 x 365), perioodilt 01.01.2011 kuni 30.06.2011 summas 13,61 eurot (336,38 x 0.00022 x 181) ja perioodilt 01.07.2011 kuni 03.11.2011 summas 9,5 eurot (336,38 x 0.00026 x 126) ,so kokku summas 113, 98 eurot
15.Võttes arvesse, et kostja on tasunud menetluse ajal 03.11.2011 hagejale 450 eurot, st 113.64 eurot enam kui on hageja tõendatud põhinõue (824.62-488.26-450), loeb kohus nimetatud summa arvel hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summalt 336.36 eurot tasutuks.
Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskukud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.