Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebe kord

2-11-3292

Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

I Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud avalduse KI osaühingu (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbi viimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja oli KI osaühingu (kustutatud) juhatuse liige. Esitatud avalduse kohaselt kustutas registripidaja äriühingu äriregistrist. Äriühingu kustutamisel ei viidud läbi likvideerimist ning sellega seoses ei võõrandatud ka KI osaühingule (kustutatud) kuuluvat vara. Äriühingule kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot osaühingus DP ning tingimuslik nõue osaühingu L vastu summas 500 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja viia läbi täiendava likvideerimismenetluse ja määrata likvideerijateks EMK ja AR.

II Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada.

2-11-3292 Äriregistri andmete kohaselt on KI osaühing äriregistrist kustutatud 19.10.2011. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast äriühingu registrist kustutamist, on äriühingul järelejäänud oluline vara. Vastavat kinnitab äriühingu poolt esitatud B-kaardi väljavõte ning 17.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuivõrd KI osaühing (kustutatud) on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. ÄS § 218 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uued likvideerijad. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata KI osaühingu (kustutatud) likvideerijateks EMK ja AR, kes on esitanud sellekohased nõusolekud ning kinnituse, et vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning puuduvad muud asjaolud, mis välistaksid tema likvideerijaks määramise. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijateks kaks isikut, kelleks on endine juhatuse liige EMK ning operatiivseks likvideerimise korraldamiseks lisaks AR. Kohus ei näe antud juhul vajadust määrata asjas likvideerijaks isikut, kes ei ole äriühinguga otseselt seotud ning millega võiksid kaasneda puudutatud isikule täiendatud kulutused. Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd EMK on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks ja on kohtu hinnangul võimeline üksinda likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang KI osaühingu (kustutatud) maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt

2-11-3292

TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud juriidilise isiku kanda.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.