Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

RESOLUTSIOON

32,02% põhinõudelt (3 181,60 eurolt) aastas alates 16. aprillist 2010.a kuni põhinõude täitmiseni (põhivõlgnevuse tasumiseni).

Menetluskulude jaotus

kostjatelt

IM

ja

IK

hageja

BIGBANK

AS

kasuks

solidaarselt

menetluskuludena välja 738,51 eurot.

osas

riigilõiv

summas

16,62

eurot

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank, märkides selgitusse: „lep nr XXX, enammakstud riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. jaanuaril 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal IK on õigus 14 päeva jooksul ja kostjal IM on õigus 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule, kui nende poolt kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtukutse toimetati kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 319,55 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

2-10-18246

Tagaseljaotsus loetakse kostjale IM kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palub hageja kostjatelt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 479,34 eurot, hageja esindaja tasu kohtuistungitel osalemise eest 255,64 eurot, hageja esindaja transpordikulud 59,20 eurot, kostjale avalikult menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 19,17 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse esitamisel 95,87 eurot, kokku 909,22 eurot. Enammakstud riigilõivu summas 16,62 eurot palub hageja tagastada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osalenud järgnevatel kohtu eelistungitel: 04.04.2011.a (kell 11:00 kuni kell 11:36), 12.09.2011.a (kell 11:05 kuni kell 11:23), 07.11.2011.a (kell 10:13 kuni 10:23) ja 11.01.2012.a (kell 10:09 kuni kell 10:20). Kokku on hageja esindaja osalenud istungitel 1 tund ja 15 minutit. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust kohtu eelistungitel osalemisel, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb istungitel osalemise eest kostjatelt välja mõista 100 eurot. Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu tasumise kulud. Üldtingimuste p 6.6. sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimus tühine, millega krediidiandjal

on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu võla sissenõudmisega seotud kuluna hüvitamata jätmise osas selgitab kohus veel järgmist. TsMS § 172 lg-st 9 tulenevalt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p-st 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna maksekäsu kiirmenetluse lõpu päevaks on 30.11.2009.a (s.o avalduse rahuldamata jätmise määruse jõustumise kuupäev tsiviilasjas nr 2-0866371) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 20.04.2010.a, siis ei saa TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaega arvestades lugeda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 31,82 eurot kohtuväliseks kuluks. Seega ei kuulu TsMS § 144 lg 7 ja § 483 lg 2 p 3 alusel menetluskuluna väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 31,82 eurot. Hageja on palunud muu hulgas nimetatud summa kostjatelt välja mõista mitte menetluskuluna, vaid kuluna tuginedes nõude alusena poolte vahel üldtingimuste p-dele 6.6 ja 5.3. Nimetatud nõude rahuldamise välistab TsMS § 174 lg 7, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 98% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Kuna kostjad seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt menetluskuludena 738,51 eurot (s.o 753,58 eurost 98%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 7 760 krooni. Tulenevalt TsMS § 133 lg-st 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 49 781,28 krooni (3 181,60 eurot), millelt tuleb tasuda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 7 500 krooni (479,34 eurot). TsMS § 340 lg 4 kohaselt korraldab kohus kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa

2-10-18246 eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 20.04.2010.a (maksekorraldus nr 92625866) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, kohtu poole pöördumisel riigilõivu 7 760 krooni. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, kuulub enam tasutud osas riigilõiv summas 260 krooni (16,62 eurot) tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank, märkides selgitusse: „lep nr XXX, enammakstud riigilõivu tagastamine“.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.