2-01-220/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-01-220 (2/3-227-1843/01) kasutanud Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ õigusabi. Õigusabi teenuse (kohtukulud, õigusteenus ja õigusteenuskulu) eest on tasutud 06.02.2002 esitatud arve nr 20031 summas 40 297 krooni (2 575.45 eurot). Tallinna Linnakohtu 15.02.2002 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille tulemusena laekus pankrotivarasse 236 000 krooni (15 083.15 eurot). Haldur märgib, et ta ei ole esitanud ja ei kavatse esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused RPAS (pankrotis) (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud on näidatud käesoleva määruse jaotises, nimetusega pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Karol Kampus märgib lõpparuandes, et RPAS (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oli 2001. aastal suurkliendiga (AS EP) koostöö suhte lõpetamine, varalised vaidlused AS-iga EPja konkurents AS-iga EP. Eeltoodud põhjustel vähenesid järsult jooksvad tulud kuid kulud ei vähenenud ning varemvõetud kohustusi ei suudetud enam täita ega uusi kohustusi võtta. Võlgnik muutunud oludes ei kohanenud ega tervenenud, tema igapäevast majandustegevust ei olnud võimalik jätkata, ettevõte otsustati lõpetada, alustati likvideerimist, läbirääkimised kompromissiks võlausaldajatega ebaõnnestusid, vaidlused olid pooleli ja võlgniku suhtes esitati kohtule pankrotiavaldus. Haldur ei ole täheldanud maksejõuetuse põhjustamisel juhatuse liikmete tegevuses juhtimisvigade, majanduskuritegude ja muude õigusrikkumiste tunnuseid. Haldur märgib lõpparuande täienduses, et kuigi mõned lõpparuandes viidatud asjaolud ja episoodid viitavad juhatuse kohustuste rikkumisele, ei ole need põhjustanud võlgniku maksejõuetust, on raskesti tõendatavad, mistõttu praktikas taolistes ebaselgetes ja küsitavates olukordades prokuröril ja politseil puudub oluline huvi menetlemiseks ja kriminaalasja alustamisest keeldutakse. Haldur on kõigis kohtule esitatud ettekannetes, lõpparuandes ja selle 27.01.2011 täienduses jõudnud veendumusele, et võlgniku maksejõuetuse põhjused on majanduslikku laadi. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt võlgnik ei ole nõuete tunnustamise käigus esitanud vastuväidet ühelegi nõudele. Kohus leiab, et RPAS pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada ning pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid tuvastada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotihalduri esitatud lõpparuande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 2001. a suurkliendiga koostöö lõppemine. Samas ei ole pankrotihaldur välja toonud põhjuseid, miks koostöö lõppes ja kas selle lõppemise põhjustas võlgniku juhtorganite liikmete juhtimisvead. Samuti on pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse põhjustena välja toonud varalised vaidlused aktsiaseltsiga EPja konkurentsi EPiga. Pankrotihaldur ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt tekkisid varalised vaidlused, samuti ei ole pankrotihaldur esitanud kohtule asjaolusid, milles seisnes konkurents aktsiaseltsiga EP ja kas see oli asjaolu, mida võlgniku juhtorgani liikmed oma kohustuste, eelkõige hoolsus- ja planeerimiskohustuse täitmisel, arvestama pidid. Võlausaldaja Ühinenud Ajakirjad AS pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul võlgnevused juba 2000. a juunist

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. RPAS (pankrotis) pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, millest töömahukaim on olnud võlausaldajate, keda on käesolevas menetluses keskmisest oluliselt suurem arv, täpsete isikuandmete ja pangakontode väljaselgitamine ning nendele jaotise alusel raha ülekandmine. Pankrotihaldur Aivi Karu on vastavalt 08.03.2003 aruandele nõudnud juhatuse liikmetelt selgitusi vara iseloomu ja asukoha kohta, tutvunud varaga ja vara müünud pankrotitoimkonna nõusolekul enam kasulikul viisil, koostanud ja esitanud töötajatele väljamaksmisele kuuluva hüvitise saamiseks vabariigi tagatisfondist raha nõude (lõpparuandest nähtuvalt ei ole rahasid töötajatele pankrotihaldur Aivi Karu tegevusperioodil välja makstud). Vastavalt 08.03.2003 aruandele on pankrotivara müügist ja nõuete laekumisest pankrotihaldur Aivi Karu tegevuse perioodil pankrotivarasse laekunud 253 279.27 krooni (16 187.50 eurot).

2-01-220 (2/3-227-1843/01) Pankrotihaldur Karol Kampus on vastavalt täiendatud lõpparuandele ja vastustele kohtu täpsustavatele küsimustele, täitnud RPAS (pankrotis) haldurite vahetusest tulenevad ülesanded, s.h võtnud pankrotihaldur Aivi Karu’lt üle ja kontrollinud senise menetluse dokumentatsiooni, kusjuures vajadusel teinud eelmise halduri tehtud ja tellitud tööd ulatuslikult üle; tellinud dokumentatsiooni ekspertiisi, süstematiseerimise, osalise taastamise, korrastamise, jm toimingud seoses materjali ettevalmistamisega arhiveerimiseks; pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust; korraldanud raamatupidamiskohustuslasest võlgniku raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele; valitsenud pankrotivara; täpsustanud töötajate isikuandmed ja välja maksnud hüvitised töötajatele; korraldanud toimkonna ja võlausaldajate koosolekuid. Karol Kampus märgib, et ta on võimaldanud tutvuda toimkonna liikmetel kõigi dokumentidega, esitanud kinnitamiseks toimkonna nõusolekut vajavad tehingud ja kooskõlastanud toimingud, koostanud ja esitanud kohtule ettekanded ja lõpparuande. Aivi Karu tegevuse perioodil on pankrotivarasse laekunud 253 279.27 krooni (16 187.50 eurot). PankrS § 651 lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 16 187.50 eurot halduri tasu alammääraks 2 928.52 eurot. Aivi Karu on 21.12.2011 avaldusega loobunud temale kui esimesele pankrotihaldurile võimalikult määratavast halduri tasust ning palunud kogu halduri tasu määrata Karol Kampus’ele. Aivi Karu on kasutanud enda õigust tasust loobuda teise pankrotihalduri kasuks. Kohus leiab, et Aivi Karu tasust loobumine Karol Kampus’e kasuks ei kahjusta võlgniku ega võlausaldajate huve ja tasust loobumine teise pankrotihalduri kasuks tuleb vastu võtta. Karol Kampus on taotlenud halduri tasu määramist, lähtudes lõpparuande kohaselt tema tegevusperioodile vastava pankrotivara suurusele 289 976.39 krooni (18 532.87 eurot), alammääras, summas 49 897 krooni (3 188 eurot) ning kinnitanud, et 06.12.2010 toimunud koosolekul on RPAS (pankrotis) pankrotitoimkond halduri poolt taotletava tasuga nõustunud. PankrS § 651 lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 18 532.87 eurot halduri tasu alammääraks 3 186.50 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Karol Kampus’e tasuks 3 188 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks ja millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 3 188 eurolt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 1 052.04 eurot.

4.Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. RPAS pankrotimenetlust läbi viinud pankrotihaldurite poolt on tehtud kulutusi kogusummas 678 704.24 krooni (43 377.18 eurot), osa kulutusi on tehtud enne lõpparuande esitanud pankrotihalduri tööleasumist. Ajutise halduri tasu ja kulud koos maksudega 25 815.80 krooni (1 649.93 eurot) on välja makstud Tallinna Linnakohtu 06.06.2001 otsuse alusel, pankrotitoimkonna liikmete tasu 15 048 krooni (961.75 eurot) on välja makstud Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 määruse alusel. Kohus leiab, et need kulud kohtu poolt täiendavat kinnitamist ei vaja. Muude pankrotimenetluse kuludena on menetluses välja makstud enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku poolt esitatud hagi (tsiviilasi nr 2/3/227-1599/01) koostamisel ja läbivaatamisel kasutatud õigusabi teenuse eest 40 297 krooni (2 575.45 eurot). Selles tsiviilasjas Tallinna Linnakohtu 15.02.2002 kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe tulemusena on laekunud pankrotivarasse 236 000 krooni (15 083.15 eurot). Haldur märgib lõpparuande täienduses, et kõik muud õigusteenuse kulud, mis ei ole seotud eelnimetatud kohtuasjaga, on lõpparuandes kajastatud massikohustustena. Massikohustustena on 9 aasta kestel pankrotihaldurite poolt välja makstud erinevatele firmadele nende poolt osutatud teenuste (raamatupidamisteenuse, võlausaldajate nõudevalduste analüüsi, deebitoride nõuete arvestuse, materjalide kogumise, sissenõudmise, erikontrolli, õigusteenuse, töötajate hüvitiste arvestuse, tehingute analüüsi, meeldetuletuste vormistamise, vara ja dokumentatsiooni inventuuri, erikontrolli, koosolekute ruumi üüri, dokumentide hoiustamise, sorteerimise ja utiliseerimise, pankrotimenetluse jooksva teenindamise, pankrotivara müügi vahendamise, töötajatele riigi hüvitiste maksuarvestuse, raamatupidamise korrastamise ja taastamise, pankrotivara arvestuse, posti- ja transporditeenuse) eest, maksudena, pankade teenustasudena, riigilõivu ja notari tasudena kokku 597 543.44 krooni (38 190.05 eurot). Haldur on tõendanud eelloetletud kulutusi RPAS (pankrotis) lõpparuandele lisatud kuludokumentide loeteluga ja arvetega. Pankrotimenetluse kulutused on 06.12.2010 pankrotitoimkonna poolt heaks kiidetud. Haldur on täpsustavates kirjades selgitanud, et käesolevas menetluses on esinenud osaliselt kokkulangevusi haldurite töös ja sisseostetud teenuse osutajatel. Kokkulangevuse üheks põhjuseks oli halduri vahetusest tingitud asjaolud,