Hageja T S (ik XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Mati Maksing Kostja AKTSIASELTS ANDMEVARA (rk 10264823), lepinguline esindaja adv. Toomas Kõiv
AKTSIASELTSI
ANDMEVARA
vastu
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2011 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada T S hagi AKTSIASELTS ANDMEVARA vastu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise saamiseks osaliselt.
2.Rahuldada T S hagi ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja tuvastada AKTSIASELTS ANDMEVARA poolt T S 01.09.2009 ülesütlemisavalduse tühisus ja lugeda pooltevaheline 04.08.2003 sõlmitud tööleping lõppenuks 30.11.2009.
3.Välja mõista AKTSIASELTSILT ANDMEVARA T S kasuks kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 5033 (viis tuhat kolmkümmend kolm) eurot 04 senti ja alates kohtuotsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhikohustuse 5033, 04 euro täitmiseni.
4.T S apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 25% T S ja 75% AKTSIASELTS ANDMEVARA kanda. 1(8)
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T S esitas 30.09.2009 töövaidluskomisjonile AKTSIASELTS ANDMEVARA vastu avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks, lugeda, et tema töösuhe ei lõppenud ülesütlemisega, mõista välja hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest ja maksmata jäetud lisatasud. Töövaidluskomisjon rahuldas 01.12.2009 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis AKTSIASELTSilt ANDMEVARA T S kasuks välja alates 2008 novembrist kuni 2009 novembrini maksmata lisatasu 29 206 krooni, millest 5000 krooni on viivitamata täidetav. 13.01.2010 hagiavalduses ja selle täpsustuses AKTSIASELTS ANDMEVARA (kostja) vastu palus T S (hageja) tuvastada 01.09.2009 ülesütlemisavalduse tühisust ja välja mõista hüvitis 157 500 krooni, kehtivas vääringus 10 066,08 eurot, ning VÕS § 113 lg-st 2 tulenev viivis määras 8% aastas alates töösuhte lõppemise ajast. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 11.04.1994 töölepingu nr 195 alusel ja alates 04.08.2003 töölepingu nr 197 alusel tootearendusdirektorina. 20.03.2006 kuni 23.10.2008 oli tööleping peatatud, kuna hagejaga sõlmiti juhatuse liikme leping. 01.09.2009 teatas kostja töölepingu ülesütlemisest koondamise tõttu alates 30.11.2009. Koondamisteates märgiti, et kostja töömaht on majanduslikest põhjustest tingitult vähenenud. Hageja arvates oli töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleks koondada just hageja ametikoht. Kostja ei ole välja toonud, mil viisil vähenesid hageja tööülesanded. Kostja pakutavate tööde maht ei vähenenud. 2009. a suvest soovis kostja leida uut projektijuht-analüütikut, hageja andmetel on koht endiselt täitmata. Töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei muutunud võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise põhjusel, hageja edendatud projektid on jätkuvalt töös ja finantseeritavad, kostja saab piisavalt vahendeid projektide jätkamiseks. Kostja 2008. a majandustulemus, ca 5,5 miljoni krooni suurune kahjum, ei ole seotud hageja töökohal täidetavate ülesannetega. Kostja majandusaasta aruandest selgub, et peamise kahjumi on põhjustanud kaupade, materjalide ja teenuste ostukulu kasv ca 4 miljoni krooni ehk 30% võrra olukorras, kus müügikäive vähenes ca 7 miljoni krooni ehk 15% võrra, tööjõukulud 2008. a vähenesid. Hageja andmetel tulenes kostja 2008. a kahjum manipulatsioonidest raamatupidamise andmetega, nimelt vähendati 2008. a kasumit kunstlikult eraldiste arvelt üle 9 miljoni krooni, tegelikult oli kostja kasum 2008. a ca 4 miljonit krooni. Kostja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul pärast 2008. a majandustulemustest teadasaamist.
2(8)
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja klientidest on üle 90% avaliku sektori asutused, enamus töödest saadakse riigihangete kaudu. Riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve vähenemise tõttu loobusid kostja kliendid IT arenduste tellimistest ning püütakse vähendada andmekogude majutuse ja haldusteenuste rahalisi mahtusid. Kostja müügitulu vähenes 49,6 miljonilt kroonilt 2007. a 19,6 miljonile kroonile 2010. a. Kulude vähendamiseks vähendati ettevõtte üldkulusid 20%, töötajaid viidi kokkuleppel osalisele tööajale, koondati töökohti. 2009. a koondati 5 töötajat, 3 töötajat asus tööle osakoormusega, mitmed vastutusvaldkonnad ühendati. Kostja majanduslik olukord ei ole paranenud, 2010. a esimese poolaasta jooksul on ära kasutatud kõik reservid, teisel poolaastal võib ettevõttel tekkida tõsiseid majandusprobleeme, koondamisi tuleb 2010. a suuremal määral kui 2009. a. Hagejale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus oli piisavalt põhistatud. Endise juhatajana ja 2009. a toimunud infoüritustel osalemise tõttu teadis hageja ettevõtte majanduslikku seisu. Arvestades hageja haridust ning töökogemust, tundus ilmselgete asjaolude töölepingu ülesütlemisavaldusse lisamine otstarbetu. Kostja lähtus töömahu vähenemisel toimunud koondamiste puhul eelkõige töötajate töökoormustest ja –tulemustest. Hageja tööülesanded ei andnud kokku kaheksatunnist tööpäeva, infrastruktuuri divisjonis olid temal kõige nõrgemad töötulemused, alates 23.10.2008 ei tutvustanud hageja mitte ühtegi tootearenduse strateegilist plaani, Pro Konsultatsioonide antud hinnangu kohaselt ei ole ükski hageja juhi kompetentsus hea, kõik olid kas ebapiisavad või rahuldavad, hageja arendatud küsitlustarkvara ja RISER Eesti projektid ei olnud edukad, rahvastikuregistri projektigrupist eemaldamine toimus põhjusel, et hageja ei suutnud antud perioodi jooksul saavutada reaalseid töötulemusi. Kostja, võttes arvesse töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 5, jättis tööle sarnase profiiliga alla kolme aastast last kasvatava töötaja, kes võttis üle säilinud tootearendusdirektori tööülesanded. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 07.06.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Otsuse kohaselt oli hageja koondamine TLS § 89 lg 1 alusel põhjendatud, ülesütlemisteade vastab TLS § 95 lg-s 2 sätestatule ja on kehtiv, hageja koondamisel ei ole rikutud TLS § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Tulenevalt TLS § 89 lg-st 3 peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Vastavalt TLS § 95 lg 2 esimesele ja kolmandale lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja teatas 01.09.2009 hagejale, et majanduslike põhjuste tõttu on kostja sunnitud 30.11.2009 koondama infrastruktuuri divisjoni tootearendusdirektori ametikoha, kostja lõpetas 2008. a majandusaasta XXXXXXX kahjumiga, töölepingu lõpetamise hetkeks ei ole kostja turusituatsioon paranenud ning kostja peab muude kulude kokkuhoiu kõrval koondama tööjõudu. Teates on märgitud, et kostja töömaht on vähenenud ja antud situatsioonis ei ole võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Kostja on töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel piisavalt põhjendanud, teates on selgelt väljendatud, et koondamise tingivad majanduslikud põhjused, milleks on eelneva majandusaasta lõpetamine kahjumiga,
3(8)
turusituatsiooni mitteparanemine koondamise ajaks, kulude kokkuhoidmise vajadus mh tööjõu koondamise arvel ja töömahu vähenemine, mille tõttu ei ole hagejale võimalik teist tööd pakkuda. Seega on TLS § 95 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise nõue täidetud. Ülesütlemisavalduse põhjendamiskohustuse järgimiseks ei pidanud kostja detailselt põhjendama, milles seisneb töömahu vähenemine, miks tuleks koondada just tootearendusdirektori ametikoht infrastruktuuri divisjonis ja kuidas konkreetselt vähenes töömaht hageja ametikohal. TLS § 89 lg 1, § 95 lg 1, 2 ega võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 sätestatust ei saa järeldada, et kostja peaks koondamise korral ülesütlemisavalduses esitama töötajale laiaulatusliku analüüsi tööandja majanduslikust olukorrast ja tegevusstrateegiast. Ka ei ole selliste nõuete esitamine lepingu ülesütlemisvaldusele põhjendatud ega mõistlik ning oleks tööandjale liialt koormav. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et tal oli töötaja koondamise õigus, kui ta majanduslikel põhjustel ei suuda töötajat enam kokkulepitud tingimustel tööga kindlustada. Hageja töölepingu ja selle lisaga 3 on tõendatud, et 2009. a töötas hageja tootearendusdirektori ametikohal infrastruktuuri divisjonis ning ametijuhendiga, et ametikoha eesmärk oli vastavalt firma strateegiale uute toodete ja teenuste väljaarendamine, selleks vajaliku tootearenduse korraldamine ja osalemine selles ning olemasolevate toodete arendamine, tootekirjelduste loomine ja süstematiseerimine. Kostja esitatud tõenditega kostja majandusliku olukorra kohta ja tunnistajate I P ja R K ütlustega leidis tõendamist hageja ametikoha koondamise majanduslikud põhjused, töö ümberkorraldamise vajadus ja töötajate valikud. Samuti on tõendatud, et 2008. a majandusaasta lõppes XXXXXX kroonise kahjumiga ning 2009. a majandusaasta halvast prognoosist tingituna korraldas kostja oma töö ümber ning vähendas kulusid, sh tööjõukulusid, hageja ametikoht koondati ning tööülesanded jaotati teiste infrastruktuuri divisjoni töötajate vahel, mistõttu hagejaga töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks. Kostja on tõendanud, et hageja oli divisjoni nõupidamisel osalemise tõttu teadlik kostja halvast majanduslikust olukorrast, 2008. a kahjumist ning 2009. a tegevusstrateegiast. Hageja väited nõupidamise protokollide tegelikkusele mittevastavuse kohta on paljasõnalised. Hageja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest on alusetud. Kostja pidi koondamisel järgima TLS § 89 lg 5, mille kohaselt on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last ning ta on tõendanud, et C K oli koondamise ajal alla 3-aastane laps. Seega välistas TLS § 89 lg 5 kohaldamine hageja ja C K vahel valiku tegemise TLS § 89 lg 4 järgi. TLS § 89 lg 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb järgida eelkõige töötajate koondamisel, mitte ametikohtade koondamisel. Eelnevale vaatamata tõendas kostja, et ta kaalus ametikoha koondamisel hageja tööülesannete mahtu ja töötulemusi ning jõudis järeldusele, et need ei ole rahuldavad. Hageja ei ole tõendanud enda eeliseid teiste kostja töötajate ees. Kohus ei nõustunud hagejaga, et 01.09.2009 oli möödunud VÕS § 196 lg-s 3 sätestatud mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks, kuna kostja sai 2008. a kahjumist teada juba aprillis 2009. Kostja viitas ülesütlemisavalduses ka 2009. a olukorra mitteparanemisele. Hageja kui lepingulise töötaja jaoks oli soodsam, et leping lõpetati 01.09.2009, mitte kevadel 2009, mistõttu ei ole kostja hageja õigusi viivitamatult koondamata jätmisega mingil moel kahjustanud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et hagejale ei olnud võimalik teist tööd pakkuda, kuna esiletoodud müügikuulutuste alusel ei võtnud kostja koondamise ajal ega vahetult peale seda tööle ühtegi töötajat. Hageja väited selle kohta, et kostjal ei lõppenud töö valdkondades, millega hageja tegeles ning tema ettepanekud kostja majandustegevuse paremaks korraldamiseks ja kohtule esitatud sellekohased tõendid ei ole asjakohased, sest hageja ei saa antud vaidluse raames vaidlustada kostja tegevusstrateegiat ega lepingulise töötajana õpetada kostja juhatust töö ümberkorraldamisel. Antud vaidluse lahendamisel ei
4(8)
leidnud tuvastamist, et kostja oleks ülesütlemisavalduse esitamisel käitunud vastuolus VÕS §s 6 või TLS §-s 106 sätestatud hea usu põhimõttega ja teadlikult tuginenud ülesütlemisavalduse esitamisel valedele asjaoludele. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet, et kostja eesmärgiks oli vabaneda hagejast mingitel muudel kaalutlustel. Menetlusosaliste väitlus hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise põhjuste kohta on ainetu, mistõttu jättis kohus selle tähelepanuta. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kui ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks, muuta menetluskulude jaotust kas sel viisil, et jätta menetluskulud poolte endi kanda või panna kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses esitanud piisavaid ja selgeid põhjendusi, miks tuli koondada just hageja ametikoht. Tööandja ei saa töötajaid valimatult koondada, põhjendades seda majandusliku olukorra halvenemisega. 2008. a majandustulemused ja 2009. a olukord ei ole kohane alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Maakohus ei ole nimetatu suhtes seisukohta võtnud. Kostja sai 2008. a kahjumist teada hiljemalt aprillis 2009. Hageja hinnangul möödus VÕS § 196 lg-s 3 nõutud mõistlik aeg sel alusel lepingu ülesütlemiseks kolme kuuga ehk sama aasta juulis. Hageja arvates muudab maakohtu seisukoht, et hageja kui lepingulise töötaja jaoks oli soodsam, et leping lõpetati 01.09.2009, mitte aga sama aasta kevadel, VÕS § 196 lg 3 sisutuks, sest praktiliselt alati on sellele poolele, kelle suhtes taganemist või ülesütlemist kohaldatakse, kasulik lepingu võimalikult kaua kestmine. Normi üheks eesmärgiks on vähendada poolte ebakindlust, s.t mingi asjaolu selgumisest alates peab pool mõistliku aja jooksul otsustama, kas see võib olla lepingu lõpetamise aluseks ega tohi sellise otsustusega piiramatult venitada. Hagejale ei pakutud uut tööd. Kostja töökuulutused sooviga leida uusi töötajaid projektijuhtanalüütiku ja müügispetsialisti ametikohale näitavad, et kostjal oli võimalus pakkuda tööd. Hageja on võimeline neid töid tegema, vajadusel saanuks kostja korraldada hageja asjakohase täiend- või ümberõppe mõistlike kuludega. VÕS § 14 lg 3 lausest 2 tuleneb, et tööandja ei või ilma tegelikult töötaja tööle võtmise soovita töökuulutust avaldada. Seega ei ole käesoleval juhul oluline, kas kostja kuulutuste alusel kedagi tööle võttis, vaid üksnes kuulutuste avaldamise fakt, mille üle pooled ei vaidle. Kostja vastuväide uute töötajate tööle võtmata jätmisest on tõendamata. Hageja tõendas oma paremust teiste töötajate ees. Selle asemel, et müügitöötaja, kellel oli alla kolmeaastane laps ja kellele hageja tööülesanded üle läksid, vallandada, eelistati hageja kui professionaalselt tunduvalt tugevam töötaja koondada. Selline käitumine ei ole kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud hea usu ja §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Asjakohatu ja põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja ei suutnud tõendada enda paremust müügiesindajaga võrreldes. Hageja lojaalsuse puudumise kohta tõendid (ja ka väited) puuduvad, kuid hageja on näidanud kõnealuse teise töötaja lojaalsuse puudumise. Hageja ettepanekud kostjale töö korraldamiseks ei ole asjakohatud, sest kostja kui tööandja ei tohi töötajaid koondada olukorras, kus töötajate kaasabil on võimalik majanduslikku olukorda parandada. Otsusest ei nähtu, millist tähtsust omab 1999. a hagejale antud hinnang töölepingu lõpetamisel 2009. a. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
5(8)
Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asjas on võimalik teha TsMS § 657 lg 2 alusel uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt 01.09.2009 hagejale esitatud töölepingu ülesütlemiseavaldus on tühine või mitte. Hageja väitel on ülesütlemine tühine, kuna kostja 2008 majandustulemused ja 2009 olukord ei olnud piisav alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Hageja peab ebaõigeks kostja väiteid, et kostja majanduslikest põhjustest tulenevalt vähenes kostja töömaht, kuna 2009 suvel soovis kostja leida uut projektijuht-analüütikut, avaldades 19.06.2009 vastava töökuulutuse. Hageja on tuginenud samuti asjaolule, et talle ei pakutud enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu teist tööd, kuigi selline võimalus oli olemas, sest projektijuht- analüütiku koht oli täitmata. Kostja väitel oli ülesütlemisavaldus kehtiv ja hagejaga töölepingu lõpetamine seaduslik, sest esinesid alused hagejaga 04.08.2003 sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu. Maakohus jättis hageja nõude 01.09.2009 ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata, leides, et kostjal oli hageja koondamiseks objektiivne vajadus ja tööleping lõpetati seaduslikult. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu, leides, et kostja ei ole hageja koondamist 01.09.2009 ülesütlemise teates TLS § 89 lg 1 alusel piisavalt põhjendanud ja tõendanud, et koondamise tinginud majanduslikud põhjused kostjal esinesid. Kostja on käitunud vastuoluliselt. Tema poolt on esitatud tõendid, et eelnev 2008 majandusaasta lõppes kahjumiga ja kostja 23.04.2009 nõukogu poolt kinnitatud strateegia kohaselt oli eesmärgiks üldkulude vähendamine. Kostja väitel turusituatsioon hageja ametikoha koondamise ajaks ei paranenud ja säilis vajadus kulusid kokku hoida, mh tööjõu koondamise arvel. Nimetatud seisukohal oli kostja ka töövaidluskomisjonile 20.11.2009 esitatud vastuses, kus selgitas, et antud majanduslikus situatsioonis ei ole võimalik luua uusi töökohti (TVK toimiku lk 48). Kostja on 01.12.2009 istungil uue töötaja otsimist eitanud (TVK lk 12). Nimetatud väited ei ole veenvad ja asjas esitatud materjalidega kinnitamist ei leidnud. Hageja selgitas 01.12.2009 töövaidluskomisjoni istungil vastupidist ja esitas oma väidete tõendamiseks kostja poolt kodulehel 19.06.2009 avaldatud töökuulutuse, kus teatas, et tööd leiab projektijuht-analüütik tähtajalise töölepingu alusel kuni 01.08.2010 (TVK toimiku nr 9.4-02/5091/09 lk 35, 36). Pärast hageja poolt oma väidete tõendamist võttis kostja töökuulutuse avaldamise ja seega uue töötaja otsimise omaks, kuid esitas uue vastuväite, et kuulutuses avaldatud ametikohale uut töötajat tegelikult tööle võtta ei soovitud. Sama kinnitas kostja esindaja ka apellatsioonikohtu istungil, et tegelikult puudus kostjal soov uut ametikohta täita. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tuleneb, et tööandja ei või ilma tegelikult töötajat tööle võtmise soovita töökuulutust avaldada. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja sellele ametikohale esitatud nõudmistele ei oleks vastanud. Seega ei olnud hageja töölepingu ülesütlemiseks koondamise tõttu alust, kuna kostja töömaht niivõrd ei vähenenud ja vaatamata väidetud majandusraskustele oli tal soov ja võimalus enne hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist uus töötaja tööle võtta. Arvestada tuleb, et kostja tugines hageja ametikoha koondamisel 2008.a majandusaasta kahjumile ja majanduslikele põhjustele, mis olid talle eeldatavalt teada 2008 lõpus või hageja väitel
6(8)
hiljemalt 2009 kevadel. Hageja arvates oli 01.septembriks 2009 möödunud lepingu ülesütlemiseks mõistlik aeg ja kostja ei käitunud ülesütlemisavalduse esitamisel VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja on selgitanud, et tegelikult oli kostjal soov temast vabaneda, mistõttu tööleping ka üles öeldi. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid kogumis, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole hageja ametikoha koondamist piisavalt põhjendanud ja on töölepingu ülesütlemisel rikkunud TLS § 89 lg-s 2 sätestatud kohustust pakkuda hagejale teist tööd, millest tulenevalt on TLS § 104 lg 1 kohaselt hagejaga töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja esitas 09.04.2010 taotluse, et juhul, kui kohus tuvastab kostja poolt 01.09.2009 töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse, siis palub ta lõpetada hagejaga tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.11.2009 (t.lk 32). Kostja väitel ei ole ta nõus hagejaga töösuhet jätkama. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus juhindudes TLS § 107 lg-st 2 kostja taotlusel hagejaga töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o 30.11.2009. Tulenevalt kostja vastusest täpsustas hageja 10.05.2010 oma rahalise nõude suurust ja palus kostjalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seoses hüvitise TLS § 109 lg 1 kohaselt kuue kuu keskmise töötasu suuruses kokku 10 066,08 eurot (I kd lk 45). Kui kohus lõpetab töölepingu § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1). Käesolevas asjas on töötaja toonud kaalumist vääriva asjaoluna esile pikaajalise staaži kostja juures ja töölepingu ülesütlemise mittenõuetekohasuse. Hageja palus välja mõista hüvise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja hüvise nõue kuulub osaliselt rahuldamisele kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5033, 04 eurot. Hageja taotlus viivise väljamõistmist alates töösuhte lõppemisest 8% aastas. Apellatsioonkaebuses täpsustas hageja viivise nõuet perioodi 01.12.2009 kuni 7.06.2011, s.o 554 päeva eest määras 8% ja palus välja mõista viivise 1 222,27 eurot (II kd lk 11) ja edasi viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhisumma tasumiseni. Kostja vastuväitel ei muutu viivis sissenõutavaks alates lepingu lõppemisest 30.11.2009, vaid alates kohtulahendi jõustumisest (I kd, lk 114).
Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et nõue viivise 1222, 27 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus määrab töölepingu lõpetamise korral TLS § 107 lg 2 juhul hüvitise suuruse TLS § 109 lg 1 suuruses otsusega ja seega muutub kohtu poolt määratud hüvitis sissenõutavaks käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Hageja kasuks mõistab ringkonnakohus käesoleva otsusega väljamõistetud 5033,04 eurolt välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivise alates otsuse jõustumisest kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni.
Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda põhjusel, et maakohus on hagejat kohustanud ekslikult tasuma hagiavalduselt riigilõivu. Hagejale on 13.06.2011 määrusega tagastatud menetluses juba tasutud riigilõiv,
7(8)
mistõttu on põhjendamatud hageja väited, et riigilõivu nõudmisega halvendas kohus oluliselt tema olukorda. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit ja teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab esimese astme kohtuotsuse ning rahuldab hagi osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud 1/3 osas hageja ja 2/3 osas kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Reet Allikvere
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.