2-10-33867/12 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-33867 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-33867, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud J.K.S.OÜ (hageja) esitas 14.07.2010 Harju Maakohtule hagi OÜQI(kostja) vastu võlgnevuse 1 333.88 euro ja viivise 932.90 euro nõudes. 16.01.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust. Hageja ei taotle kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja teatas kohtule 17.01.2012 elektronkirjas, et sõlmis hagejaga kokkuleppe, vastuväiteid hagist loobumise avalduse suhtes ei ole ja ei taotle hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Antud juhul on pooled kohtule kinnitanud, et nad ei soovi vastaspoolelt menetluskulude hüvitamist. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-10-33867 Hageja on tasunud 27.01.2011 (maksekorraldus nr 82) arvelduskontolt Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26.76 eurot. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15.30 eurot (s.h käibemaks 2.55 eurot), kuulub kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11.46 eurot, hagejale tagastamisele. Tagastatav summa tuleb kanda hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 5 250 krooni. Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 20 870.66 krooni (1 333.88 eurot). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb tasuda kuni 25 000 kroonise hinnaga hagilt riigilõivu 5 000 krooni. Hageja on tasunud 12.07.2010 (maksekorraldus nr 72) arvelduskontolt Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, kohtu poole pöördumisel riigilõivu 5 250 krooni. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, kuulub enam tasutud osas riigilõiv summas 250 krooni (15.98 eurot) tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust summas 2 500 krooni (159.78 eurot), kuna hageja loobub hagist. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole Swedbank AS-is.