Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tasutud riigilõivust, s.o 239,66 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot 66 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot ja hageja õigusabikulud summas 625 eurot. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 5 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli Larissa Roosimägi maksekäsu kiirmenetluse avaldus Raivo Saarna vastu võlgnevuse 2198,69 euro nõudes. Kohus tegi 27.07.2011. a määrusega võlgnik Raivo Saarna’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 02.08.2011. a. 17.08.2011. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 07.09.2011.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 06.10.2011 esitas hageja kohtule hagi. 07.10.2011. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse 19.01.2012 Pärnu Maakohtu Kärdla kohtumajas toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Pooled on sõlminud kompromissi alljärgnevatel tingimustel.

Kostja tasub hagejale põhinõude (2 134,65.- eurot), poole hageja advokaadikuludest (625.- eurot) ja poole riigilõivust (239,66.- eurot) (s.o kokku 2 999,31.- eurot) järgmiselt: - 2 400.- eurot 19.01.2012.a. sularahas. Hageja esindaja annab kostjale allkirja raha kättesaamise kohta. 2 400.- euro tasumisel kostja poolt hageja esindajale loetakse, et kostja on oma kohustuse 2 400.- euro tasumise osas hageja ees täitnud. - 599,31.- eurot tasub kostja hageja arveldusarvele * AS-is Swedbank hiljemalt 28.01.2012.a.

Juhul, kui Kostja viivitab Hagejale kompromissisumma 2 999,31.- euro tasumisega, kohustub ta tasuma Hagejale viivist 0,25% päevas võlguolevalt summalt.

Kompromissi sõlmimise ja selle täitmisega loevad pooled vaidluse antud asjas lahendatuks. Hageja kinnitab, et tal ei ole Kostja suhtes kompromissi kinnitamise ja summa 2 999,31.- euro (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa eurot 31 senti) tasumise järgselt mistahes nõudeid ega pretensioone.

Pooled leppisid kompromissi p.1 kokku, et kostja kannab 50% hageja advokaadikuludest (625.- eurot) ja 50% riigilõivust (239,66.- eurot). Kostja kannab oma menetluskulud ise ega esita hageja suhtes menetluskulude tasumise nõudeid.

Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust (s.o. summa 239,66.- eurot) hageja arvelduskontole nr * AS-is Swedbank.

Pooled paluvad kohtul kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine lahendada kirjalikus menetluses kohtumäärusega.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (TsMS §§-d 432 ja 433).

Pooled lepivad kokku, et lühendavad kohtuliku kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 5 päevani.

Kompromiss jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ja tingimusel, et kompromissi kinnitab määrusega kohus, kes ühtlasi lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Käesolev kompromiss on sõlmitud kolmes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, millest kummalegi osapoolele jääb üks eksemplar ning millest üks eksemplar esitatakse Pärnu Maakohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 19.01.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 järgi menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot ja hageja õigusabikulud summas 625 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 415,29 eurot tasus Larissa Roosimägi 04.10.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: hagiavaldus Raivo Saarna vastu ja 64,04 eurot 28.06.2011 viitenumbrile 2900072369. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Larissa Roosimägi’le tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.