Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 sõiduki hagejale. Samuti ei pea kostja tasuma müügi vahendustasu selle eest, et Tallchart OÜ ostis sõiduki turuhinnast tunduvalt odavamalt. Hageja viivisenõue on mõistetamatu ja osaliselt aegunud. Esimese astme kohtu otsus

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 arvestades kolme viimati mainitud puudust, hindas kohus sõiduki turuväärtuseks 2010.a augustis 345 000 krooni. Kohus leidis, et veoki turuväärtust tuleb arvestada ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole selles, et hageja omandas liisingueseme käibemaksukohuslaselt. Hageja palus kostjalt välja mõista müügi vahendamise eest 16 920 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Tallchart OÜ hagejale 24.08.2010.a nimetatud summas arve müügi vahendamise eest. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Arvestades, et Tallachart OÜ ostis sõiduki ise ning tal puudus vajadus otsida kolmandaid isikuid, kellele sõidukit müüa, pidas kohus põhjendatud müügiteenuse tasuks 8 000 krooni. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist 28.12.2010.a seisuga summas 11 558,73 krooni. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p-i 6.7 kohaselt, kui rentnik hilineb ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestusest nähtuvalt arvestati viivist alates 16.11.2009.a, seega ei ole viivise nõue aegunud. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kõik arved tasunud õigeaegselt, seega on põhjendatud viivise nõue summas 11 558,74 krooni. Hageja tasus liisingueseme eest 1 140 000 krooni. Hagejal oli kostja vastu nõue müügiteenuse tasu osas 8 000 krooni ja viiviste osas 11 558,74 krooni. Seega oli hageja nõue kokku 1 159 558,74 krooni. Kostja tasus liisingumakseid 832 382,08 krooni. Vara väärtus liisingueseme tagastamise ajal oli 345 000 krooni (ilma käibemaksuta). Makstud liisingumaksete ja liisingueseme väärtuse kogusumma oli 1 177 382,08 krooni, seega 17 823,34 krooni võrra hageja nõudest suurem. Hageja ei saanud liisingulepingu ülesütlemise taagajärjel kahju ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tasaarvestas osad nõuded kostja vastu. Kuna kohus leidis, et hagejal puudus nõue kostja vastu, siis puudus vajadus hinnata, kas tasaarvestus on tehtud põhjendatult. Apellatsioonkaebus

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 toodud turuväärtus 235 000 krooni ja eriteadmistega isiku A. Leppiku arvamuses 359 871 krooni). Keskmise turuhinna määramisel ei saa lähtuda üksnes nn anonüümse keskmise sõiduki väärtusest, võtmata arvesse sõiduki juures esineda võivaid puudusi või väärtust suurendada võivaid omadusi (lisavarustus, vähene läbisõit jm). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-118-08 p-s 20 asunud seisukohale, et kasutatud autode harilikku väärtust on põhimõtteliselt võimalik tõendada sarnaste autode müügipakkumistega, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Hageja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on nimetatud järgmised puudused: vasak kütusepaak mõlkis, parem astmelaud katki, vasak udutuli katki, esiklaas kriimustatud, arvuti näitab viga küttesüsteemis ning elektripeeglid ei tööta. Hindamisaktis on välja toodud järgmised puudused: vasak esimene suunatuli katki, parem astmelaud katki, pidurikettad mõralised, vasak ülemine astmelaud katki, elektripeeglid katki, kivitäkked esiklaasis, vasak esimene päikesesirm katki, rool kulunud, vasak kütusepaak mõlkis, parem tagatule klaas katki, veosilla vasak porilapp puudu, konditsioneer katki, pardaarvuti näitab viga küttesüsteemis ning nõuab kohest mootori seiskamist, sidur vajab vahetamist, veosilla rehvid on mõralised. Hageja hinnangul omavad loetletud asjaolud olulist tähtsust sõiduki turuhinna määramisel. Maakohus oleks pidanud nimetatud puudusi sõiduki turuväärtuse hindamisel arvesse võtma või vähemalt otsuses analüüsima, milles tulenevalt on kohus jõudnud valele järeldusele, et nimetatud puudusi ei saanud sõidukil 2010.a augustis esineda või et need ei vähendanud sõiduki hinda. Oletuslik ja täies ulatuses tõendamata on maakohtu väide, et kiirmüük tähendab sõiduki müümist alla turuhinna. Asjaolu, et sõiduk müüakse tavapärasest müügiperioodist kiiremini, ei tähenda, et automaatselt oleks tegemist alla turuhinna teostatud müügitehinguga. Hageja hinnangul saaks vastupidiselt väita, et juhul, kui sõiduki turuhind 2010.a augustis oleks olnud kõrgem kui 235 000 krooni, oleks sellele leidunud mitmeid ostuhuvilisi, kes oleksid olnud nõus ostma sõiduki kõrgema hinnaga. Eriteadmistega isik A. Leppik ei ole oma arvamuses võtnud arvesse hindamisaktis väljatoodud puudusi. Nimetatud arvamus võib tõendada seda tüüpi (MAN TGA) veokite võimalikku keskmist turuhinda, mitte konkreetse vaidlusaluse sõiduki turuhinda. Tallchart OÜ 17.08.2010 sadulveoki hindamisakt väljendab ammendavalt sõiduki juues 2010.a augustis esinenud puudusi, mis mõjutasid sõiduki tagastamisaegse turuväärtuse kujunemist. Hagejal ei ole põhjust kahelda antud hindamisakti õigsuses või sõltumatuses. Hindamistulemust ei mõjuta asjaolu, et Tallchart OÜ omandas hinnatava liisingueseme 23.08.2010.a. Tegemist on ettevõttega, kelle peamiseks majandus- ja kutsetegevuseks on sõidukite hindamine, hooldus ja vahendamine. Praktikas on tavapärane, et analoogses olukorras omandab liisinguvara vahendus- ja müügiteenust osutav ettevõte liisingueseme, et see hiljem edasi võõrandada. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kuna kohtumenetluses on kostja esitanud tõendi (OÜ Transtar-Service arve) selle kohta, et sõiduki sidurivahetus teostati 2010.a veebruaris, siis ei saanud 2010.a augustis sidur katki olla. Kohus on muuhulgas leidnud, et siduri kulumine ei saa olla võimlik ka põhjusel, et tunnistaja ütluste kohaselt on sõiduki siduri ekspluatatsiooni aeg 500 000 kilomeetrit. Hageja hinnangul on oluline täiendavalt arvestada sõiduki kasutamisega kaasnevat amortisatsiooni, sõiduki kasutamise ja hoiustamise tingimusi, heaperemehelikku kasutamist

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 jm. Kui kostja kasutas sõidukit tavapärastel tingimustel, on ilmne, et sõiduki igapäevase kasutamisega majandus- ja kutsetegevuse käigus, eeldatakse sõiduki ja selle osade kulumist. Varasemalt teostatud remondi- või hooldustööde arvetega ei ole võimalik tõendada sõiduki tegelikku seisukorda vara tagastamise hetkel. Samuti ei saa lähtuda eeldusest, et mingit puudust ei saa sõiduki juures tõsikindlalt esineda ainuüksi seepärast, et tavatingimustes eeldaks see teatud arvu kilomeetrite läbimist antud sõidukiga. Samas ei ole kohus lugenud tõendatuks hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ning hindamisaktis märgitud puudusi, rikkudes tõendite sõltumatu hindamise põhimõtet (TsMS § 232 lg 1). Maakohus on pidanud põhjendatuks müügiteenuse hüvitamiskohustust summas 8 000 krooni. Lähtudes VÕS § 367 lg-st 4, kuulub hüvitamisele kogu müügiteenuse arve summas 16 920 krooni. Nimetatud kulutus tulenes otseselt kostja tegevusest või tegevusetusest. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole liisinguvara hoiustamine ja realiseerimine. Sellekohase teenuse hüvitamiskohustus on vastavalt liisingulepingu p-le 12.2 ning VÕS § 367 lg-le 4 liisinguvõtjal, kellest tulenevatel põhjustel on liisinguandja olnud kohustatud vastavat müügiteenust kolmandatelt isikutelt tellima. Vastustaja seisukoht

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 märkimisväärselt lühike – 7 päeva ning sõiduk müüdi Tallchart OÜ-le, st samale isikule, kes sõiduki müüki vahendas. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks veenvalt järeldada, et isik, keda hageja sõiduki müügi korraldamisel kasutas, tegi piisavaid jõupingutusi selleks, et saada sõiduki eest võimalikult kõrget hinda. Nii ei ole näidatud, et sõidukit oleks kohaselt, piisavalt pika aja jooksul ja võimalikult paljudes kanalites reklaamitud või müügiks pakutud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tavapärane on see, et sõiduki ostabki endale sõidukite vahendamisega tegelev ettevõtja selleks, et sõiduk hiljem edasi müüa. Ringkonnakohus leiab, et tavapäraseks saab lugeda seda, et sõidukite vahendamisega tegelev ettevõtja, kellele tehakse ülesandeks sõiduki müügi korraldamine, võtab sõiduki müügi eesmärgil enda valdusesse ning tegeleb sõiduki müügiks pakkumisega ning müügi korraldamisega ning juhul, kui sõidukile leidub ostja, vahendab sõiduki müüki. Kohus loeb selle asjaolu, et tagastatud liisinguautode müüki tavapäraselt selliselt korraldatakse üldteadaolevaks, sest see vastab valdavas osas praktikale, mis nähtub kohtu ette toodud sõidukiliisingute alaste tsiviilvaidluste asjaoludest. Isegi siis, kui see ei oleks tavapärane, nähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest, et hageja toimis konkreetsel juhul just selliselt – tellis Tallchart OÜ-lt sõiduki vahendamise teenuse. Juhul, kui hageja ja Tallchart OÜ vaheline koostöö oleks korraldatud selliselt, et Tallchart OÜ omandab koheselt hageja poolt toodud sõidukid ning üritab neid siis hiljem kolmandatele isikutele võõrandada, oleks hageja ka käesoleva sõiduki koheselt kolmandale isikule müünud ja ei oleks tellinud sõiduki müügi vahendamise teenust. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et sõidukite müügi vahendusega tegelev ettevõtja, kellelt tellitakse sõiduki müügi vahendamise teenus, omandab seitsmendal müügipäeval sõiduki endale juhul, kui sõiduki pakkumise tingimused on keskmistest tingimustest soodsamad. Seega, asjaolu, et sõiduk võõrandati juba seitsmendal päeval ja selle omandas isik, kellelt telliti sõiduki müügi vahendamise teenus, viitab samuti sellele, et hageja poolt liisingueseme väärtuse tõendamiseks esitatud tõend hageja väiteid tõendada ei saa. Selline järeldus tuleks käesoleval juhul teha isegi siis, kui kostja ei oleks omapoolseid tõendeid esitanud. Kuid kostja esitas omapoolse tõendi- spetsialisti arvamuse, milles leiab spetsialist, et konkreetse sõiduki väärtus oli 23000 eurot (vt t lk 113 jj). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetega, mille kohaselt ei arvestatud selle arvamuse koostamisel sõiduki tegeliku seisundiga ning sõidukil esinenud puudustega. Spetsialist on oma arvamuses konkreetsetele puudustele viidanud ning ta võttis sõiduki hindamisel muuhulgas aluseks ka sõiduki üleandmise akti ja hindamisakti. Käesoleva tsiviilasja raames nimetatud sõiduki puudused ei ole sellised, mida ei saaks adekvaatselt hinnata ilma sõidukit nägemata. Kuigi apellant väitis kaebuses, et arvestatud ei ole konkreetsete puuduste mõju sõiduki väärtusele, ei ole hageja ei maakohtus ega apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud selgeid väiteid ega asjaolusid, milles hageja väidaks ja millest saaks järeldada, et mingid konkreetsed puudused vähendasid sõiduki väärtust mingis konkreetses suuruses. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et hageja poolt esitatud sõiduki väärtust puudutavad väited ei ole tõendatud ning maakohus leidis õigesti, et sõiduki tagastamisaegse väärtuse määramisel saab ja tuleb lähtuda kostja poolt esitatud tõendist. Apellatsioonkaebuses esitatud väited teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna.

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-10-54495 liisinguesemel võivad olla puudused, mis vastavad kulumisele, mis tavapärase kasutamise juures vastava perioodi jooksul tavaliselt tekivad.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.