2-10-54495/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 14.12.2010.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.01.2011.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.09.2005.a liisinglepingu, millega hageja andis kostja kasutusse veoki MAN. Liisingleping sõlmiti tähtajaga 15.09.2010.a. Alates 01.05.2010.a esitatud arvest kostja arveid nõuetekohaselt ei tasunud. Kostja debitoorne võlgnevus oli 27 664,98 krooni. Seetõttu ütles hageja liisinglepingu alates 15.07.2010.a üles. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5000 krooni. Kostja liisingueset ei tagastanud, mistõttu tellis hageja W OÜ-lt liisingueseme otsimisteenuse. 16.08.2010.a sai hageja esindaja T OÜ liisingueseme kostjalt enda valdusesse. Tagastusteenuse eest tasus hageja 3000 krooni. 16.08.2010.a alustas hageja liisingueseme müüki ning 23.08.2010.a müüs hageja liisingueseme 235 000 krooni eest. Hageja tasus liisingueseme ostmisel müüjale 1 140 000 krooni. Kostja hüvitas sellest liisingumaksetega 832 382,08 krooni ning vara müügist saadud summaga 235 000 krooni. Seega on hageja müügikahjum 72 617,92 krooni. Hagejal on kostjalt õigus nõuda ka kindlustusmakse hüvitamist summas 941,23 krooni. Tegemist oli kapitalirendi lepinguga ja lepingu alguses tasus kostja hagejale käibemaksu kogu ostusummalt. Kuna hageja ütles lepingu üles ja liisinguvara tagastati, siis on hageja kohustatud tagastama kostjale käibemaksu summas 55 371,23 krooni. Hageja on selle tasaarvestanud debitoorse võlgnevuse nõudega summas 27 664,98 krooni, leppetrahvi nõudega 5000 krooni, kindlustusmakse nõudega 941,23 krooni, tagastusteenuse tasu nõudega 3000 krooni ja müügikahjumiga 18 765,02 krooni. Lisaks laekus hagejale 720,28 krooni kaskokindlustuse katkestamisest ja 708 krooni liikluskindlustusmakse katkestamisest. Samuti tasus kostja 29.08.2010.a hagejale 281,07 krooni. Ka need kolm makset arvestati müügikahjumi katteks. Seega nõuab hageja kostjalt müügikahjumi jääki 52 143,55 krooni, müügiteenuse tasu 16 920 krooni ja viivist 28.12.2010.a seisuga 11 558,73 krooni. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 80 622,28 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja müüs sõiduki turuhinnast madalama hinnaga. Sõiduki turuväärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sõiduki hinnast koos käibemaksuga. Kuna T OÜ hindas sõiduki väärtuse ning seitse päeva hiljem ostis ise sõiduki ära, siis see seab sõiduki turuväärtuse hindamise õigsuse kahtluse alla. Lisaks on tavaliselt kasutatud veoki müügiaeg

Eestis vähemalt mõned kuud. Asjatundja A. L arvamuse kohaselt oli sõiduki turuväärtus 359 871,8 krooni, millele lisandub käibemaks. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma viimase kindlustusmakse 15.08.2008.a ning viimase intressimakse 15.09.2008.a. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kajastas hageja intressimakset ja kindlustusmakset veel 2010.a mais, juunis ja juulis väljastatud arvetel. Samuti on selgusetu, millest lähtudes on hageja väljastanud kostjale 16.08.2010.a arve kindlustusmakse tasumise kohta. Kostjale jääb ka mõistetamatuks, miks peab kostja tasuma vara tagastusteenuse eest, kui kostja tagastas sõiduki hagejale ise. Kostja ei pea tasuma ka müügi vahendustasu selle eest, et T OÜ ostis sõiduki turuhinnast tunduvalt odavamalt. Hageja viivisenõue on mõistetamatu ja see on osaliselt aegunud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 08.09.2005.a kapitalirendilepingu veoki MAN suhtes. Vaidlus puudub selles, et kostja jäi hagejale lepingujärgsete maksetega võlgu. 15.07.2010.a ütles hageja lepingu üles. Kostja tagastas sõiduki hagejale 16.08.2010.a. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli veokil järgmised puudused: vasak kütusepaak mõlkis, parem astmelaud katki, vasak udutuli katki, veosilla vasak porilapp puudu, juhiistmes koniaugud, esiklaasis kivitäkked, vasak päiksesirm katki, arvuti näitab viga kütusesüsteemis, elektripeeglid ei tööta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab kostjalt müügikahjumi jääki summas 52 143,55 krooni ja tasu müügiteenuse eest summas 16 920 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 28.12.2010.a seisuga 11 558,73 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli veoki turuväärtus selle hagejale tagastamise ajal. T OÜ poolt 17.08.2010.a teostatud sõiduki hindamise akti kohaselt on sõiduki turuhinnaks 235 000 krooni (ilma käibemaksuta). Hindamisakti kohaselt on sõidukil järgnevad puudused: vasak esimene suunatuli katki, parem astmelaud katki, pidurikettad mõralised, vasak ülemine astmelaud katki, elektripeeglid ei toimi, kivitäkked esiklaasis, vasak esimene päiksesirm katki, rool kulunud, vasak kütusepaak mõlkis, parem tagatule klaas katki, veosilla vasak porilapp puudu, konditsioneer ei tööta, pardaarvuti näitab viga kütusesüsteemis, sidur vajab vahetust ja veosilla rehvid mõralised. 24.08.2010.a müügilepingust selgub, et T OÜ ostis ise ka nimetatud sõiduki ära 235 000 krooni eest (käibemaksuta). Eriteadmistega isiku AL 25.04.2011.a arvamuse kohaselt oli vaidlusaluse sõiduki hinnaks 2010.a augustis 23 000 eurot (s.o 359 871,80 krooni), millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et veoki väärtuse hindamisel selle tagastamise hetkel tuleb lähtuda eriteadmistega isiku AL arvamusest. Nimetatud arvamuses on sõiduki väärtus saadud

kontrollitaval viisil, s.o sarnaste veokite müügihindade võrdlemise teel. T OÜ hinnangu usaldusväärust kahandab see, et ta ostis ise sõiduki sama hinnaga ära. Samuti tuleb arvestada, et sõiduk müüdi mõned päevad pärast hindamist, s.o kiirmüügina. Eriteadmistega isiku AL arvamusest nähtuvalt tähendab kiirmüük sõiduki müümist alla turuhinna. Tunnistaja TS ( TS on vaidlusalust sõidukit 2010.a veebruaris remontinud OÜ TSjuhatuse liige) ütluste kohaselt võib veoauto müügiaeg küündida aastani. Märkida tuleb, et AL arvamuses ei ole arvestatud 17.08.2010.a sõiduki hindamisaktis märgitud puudusi. Võrreldes sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud puudustega on sõiduki hindamisaktis märgitud järgnevad täiendavad puudused: pidurikettad mõralised, vasak ülemine astmelaud katki, rool kulunud, parem tagatule klaas katki, konditsioneer ei tööta, sidur vajab vahetust, veosilla rehvid mõralised. Osad nimetatud puudustest – vasak ülemine astmelaud katki, rool kulunud, parem tagatule klaas katki – on visuaalselt tuvastatavad. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis neid puudusi ei märgitud. Sellest tulenevalt ei loe kohus nende puuduste olemasolu tõendatuks. Samuti ei ole tõendatud see, et sidur vajaks vahetust. OÜ TS teatise kohaselt vahetati vaidlusalusel sõidukil 2010.a veebruaris sidur välja. Tunnistaja TS ütluste kohaselt on siduri ekspluatatsiooni aeg 500 000 kilomeetrit. Seega ei ole usutav hindamisaktis märgitu, et sidur vajab vahetust. Mis puudutab ülejäänud puudusi – pidurikettad mõralised, veosilla rehvid mõralised, konditsioneer ei tööta – siis tegemist ei ole selliste puudustega, mis mõjutaksid oluliselt veoki hinda. Lähtudes AL arvamusest ja arvestades kolme viimati mainitud puudust, hindab kohus sõiduki turuväärtuseks 2010.a augustis 345 000 krooni (käibemaksuta). Kohus leiab, et veoki turuväärtust tuleb arvestada ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole selles, et hageja omandas liisingueseme käibemaksukohustuslaselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista müügi vahendamise eest 16 920 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on T OÜ 24.08.2010.a nimetatud summas esitanud hagejale müügi vahendamise eest arve. Tulenevalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Arvestades, et T OÜ ostis sõiduki ise ära ning tal puudus vajadus otsida kolmandaid isikuid, kellele sõidukit müüa, siis peab kohus põhjendatuks müügiteenuse tasuks 8000 krooni. Hageja on nõudnud kostjalt ka viivise tasumist 28.12.2010.a seisuga summas 11 558,73 krooni. Kapitalirendilepingu üldiste tingimuste p 6.7 sätestab, et kui rentnik hilineb ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summalt. Viivisearvestusest nähtuvalt on viivist arvestatud alates 16.11.2009.a. Seega ei ole viivisenõue aegunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kõik arved tasunud õigeaegselt. Seega on viivisenõue summas 11 558,74 krooni põhjendatud. Hageja tasus liisingueseme eest 1 140 000 krooni. Samuti on hagejal kostja vastu nõue müügiteenuse tasu osas 8000 krooni ja viiviste osas 11 558,74 krooni. Seega on hageja nõude suurus kokku 1 159 558,74 krooni. Kostja on tasunud liisingumakseid 832 382,08 krooni. Vara väärtus liisingueseme tagastamise ajal oli 345 000 krooni (käibemaksuta). Seega on makstud liisingumaksete ja liisingueseme väärtuse kogusumma (1 177 382,08 krooni) 17 823,34 krooni võrra hageja nõudest suurem. Seega ei ole hageja liisingulepingu ülesütlemise taagajärjel kahju saanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.