2-09-59451
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder 17. jaanuar 2012. a Kuressaare kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-59451
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja K M (P) ( ), esindaja Jüri Reede (epost: [email protected])
K P hagi A P vastu kaasomandi lõpetamiseks ja A P vastuhagi K P vastu ühisvara jagamiseks
Kostja/vastuhageja A P ( Esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Menetlustoiming
Otsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus
2-09-59451 Kostja taotluse kohaselt umbes paar päeva peale 20. septembrit 2011.a., mil said maja ostjad pangast laenu saamise kohta jaatava kinnituse, teatas kostja viivitamatult K Mle maja müümise tingimused (hinna, mis vastas kompromissi tingimustele) ning edaspidi ka notari aja ning notar saatis lepingu mõlemale lepingupoolele. K M oli maja müümisega kuni viimase ajani nõus ning lubas ka ise kõik müügi asjaolud nii pangast, ostjatelt kui ka notarilt välja uurida ning tegi seda. Seega oli kostja leidnud poolte nõuetele vastavad ostjad enne kohtumääruses sätestatud aja möödumist, üksnes müügi vormistamine jäi peale aasta möödumist kompromissi kinnitamisest, kuna ostjad elasid Norras ning neil polnud varem võimalik Saaremaale tulla. Kuigi K M tuli 27. detsembril 2011. a Kuressaare notari Marika Leisi büroosse, ei olnud ta nõus müüma poolte kaasomandis olevat kinnisasja, seda millegagi põhjendamata. Kuna 9. novembri 2009.a. kohtumääruses ei ole konkreetset viidet otsuse täitmise kohta, kui teine pool pole kaasomandi müügiga põhjendamatult nõus, siis kostja taotleb, et kohus määraks täiendavalt kindlaks otsuse täitmise viisi ja/ või korra ning kohustaks notarit sõlmima ostu- müügi leping ilma teise poole nõusolekuta, kui ostu- müügilepingu tingimused vastavad poolte poolt kokkulepitud ning kohtumääruses kajastatud tingimustele. Hageja vastus 10.01.2011 esitas hageja/vastukostja K M vastuse A P taotlusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning püüdes kohut eksitada, on 28.detsembri 2011 taotluses esitanud hulgaliselt valeväiteid. Hageja ei olnud eelnevalt teadlik ei M kinnistu ostjate isikutest, tehingu väärtusest ega ühestki muust tehingu asjaolust. Esimest korda sai hageja müügilepingu projektiga tutvuda vahetult enne tehingu tegemiseks määratud. Hageja tegi 27.detsembril 2011 kostjale notar Marika Leisi büroos läbi oma lepingulise esindaja ettepaneku, et ostab ise ära kostjale kuuluva 1⁄2 osa M kinnistust, pakkudes tehingu hinnaks täpselt sama summa (50 000 eurot), mis kostja oleks saanud notari poolt kostja tahte kohaselt ette valmistatud lepingu projekti kohaselt, kuid kostja keeldus sellest kategooriliselt ilma mingi omapoolse põhjenduseta. Hagejapoolne oferdi tegemine on tõendatud hageja 27.detsembri 2011 e-kirjaga ning notar Marika Leisi poolt 29.detsembril 2011 kostjale notariaalkorras edastatud avaldusega. Hageja ei ole kostja huve mitte kuidagi kahjustanud, kuna hageja oli ja on valmis kostjale maksma poole kinnistu osa eest täpselt sama summa, mille kostja oleks saanud ärajäänud tehingu tulemusel. Kostja on sellisest tehingust kategooriliselt ilma mingi mõistliku põhjuseta keeldunud, mida tõendab notar Marika Leisi tõend selle kohta, et kostja ei ilmunud 10.jaanuaril 2012 kell 10:00 tehingut tegema, mis on käsitletav ettepaneku mitteaktsepteerimisena. Hageja leiab, et kostja taotlus, et kohus määraks täiendavalt kindlaks 09.novembril 2010 tehtud ja 13.novembril 2010 jõustunud kohtumääruse täitmise viisi ja/või korra ning kohustaks notarit sõlmima ostumüügi leping ilma teise poole nõusolekuta, kui ostu-müügi lepingu tingimused vastavad poolte poolt kokkulepitud ning kohtumääruses kajastatud tingimustele, on õiguslikult ainetu ning kohtul puudub seaduslik alus sellist taotlust rahuldada. Hageja leiab, et kompromisslepingut kinnitav kohtumäärus ei ole niinimetatud tavapärane kohtumäärus, vaid sisuliselt võlaõiguslik leping, mille puhul kohtu kinnitus asendab notariaalset vormi. Kohtul puudub pädevus tungida lõpetatud tsiviilasjas poolte poolt sõlmitud võlaõiguslikku lepingusse. Kinnitatud kompromissi võlaõiguslikust olemusest annab tunnistust ka TsMS § 430 lg 8. Hageja on seisukohal, et käesoleva asjas sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise lepingu tähtajaga maksimaalselt 1 aasta, mis nähtub kompromissi kinnitava kohtumääruse punktist
2-09-59451 Eeltoodust tulenevalt on kostja 28.detsembri 2011 taotlus ainetu ja hageja palub selle rahuldamata jätta või tagastada kostjale läbivaatamatult. Hageja palub kostja taotluse lahendamisel tekkinud menetluskuludest jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud mõista kostjalt hageja kasuks välja. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kostja taotluse asjaoludega asub seisukohale, et kostja taotlus tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohus on ts asjas 3-2-1-31-10 kinnitanud, et pärast otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada TsMS § 445 lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg ega muul viisil ise oma lahendit selgitada. Erandlikult näeb selgitamise võimaluse ette TsMS § 478 lg 6, kuid üksnes hagita menetluse asjades ja tingimusel, et selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 7 kohaselt kompromiss võib olla tingimuslik. TsMS § 430 lg lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 368lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tuvastushagi, vaid taotluse otsuse täitmise viisi määramiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja taotlus ei vasta seaduse nõuetele ning tuleb jätta läbivaatamata. Taotlus tuleb kostjale tagastada. Taotluse esitamisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda. Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.