Nimetada Indrek Aljaste pankrotihalduriks Reet Relvik (asukoht Laada 29, 44310 Rakvere, tel. 513 4190, e-post: [email protected]).
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest pankrotihaldur Reet Relvik’ule (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
1 (6)
2-11-43615
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 06. veebruaril 2012.a kell 14.00 aadressil Rohuaia 8, Rakvere.
5.Kohustada Indrek Aljaste ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule sundtoomise ja/või trahvihoiatusel.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 - 6 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Jätta pankrotivõlgniku advokaadist esindaja põhjendatud riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud kokku summas 361.27 eurot Eesti Vabariigi kanda.
8.Saata kohtumääruse ärakiri pankrotihaldurile täitmiseks, Viru Maakohtu registriosakonnale, pankrotivõlgnikule ja tema esindajale aga teadmiseks. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.15 septembril 2011.a esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tema majanduslik seisund ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul ei ole mingisugust vara.
2.11.06.2002.a sõlmis võlgnik Eesti Vabariigiga maa ostu-müügi lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu objektiks oli 20.44 hektari suurune xxxx maaüksus (kinnistusregistriosa 2936131), asukohaga xxxx (praegune xxxx), xxxx. Lepingu eseme maksumusest 844 782 kroonist tasus võlgnik lepingu sõlmisel 84 782 krooni. Ülejäänud summa 760 000 krooni tuli tasuda 10 aasta jooksul. 76 000 krooni aastas. Võlgnik ei saanud arvestada majanduslangusega ega suutnud täita laenulepinguga võetud kohustusi, mille tagajärjel võõrandas kohtutäitur täitemenetluse nr 140/2004/1423 käigus kinnistu võlgnevuse katteks enampakkumisel hinnaga 130 684.45 krooni, mis ei katnud kogu võlgnevust. Seisuga 31.10.2010.a võlgnikul on võlgnevus Eesti Vabariigi (Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu) ees 93 377 eurot.
3.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 1 lg 2, § 13 lg 2, § 31 lg 1, lg 4 kuulutada välja enda pankrot.
MENETLUSE KÄIK
4.Koos avaldusega esitatud menetlusabi taotluses palus võlgnik vabastada teda riigilõivu tasumisest.
2 (6)
2-11-43615
5.Viru Maakohtu 03.10.2011.a kohtumäärusega jäeti avaldus ja menetlusabi taotlus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks või avalduselt 9.58 eurot riigilõivu tasumiseks.
6.07. oktoobril 2011.a esitati kohtule maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
7.Viru Maakohtu 17.10.2011.a kohtumäärusega nimetati võlgniku ajutise pankrotihalduriks Reet Relvik.
8.31. oktoobril 2011.a esitas võlgnik PankrS § 171 lg 11 vabastamise menetluse algatamiseks.
avalduse alusel kohustustest
AJUTISE HALDURI ARUANNE
9.28. novembril 2011.a esitatud aruande kohaselt võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank, mille saldo on 5.77 eurot, konto on arestitud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on võlgnikul pensionikonto nr xxxx, mille saldo on
0.Võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud ei ole.
10.11.06.2002.a sõlmitud maa ostu-müügi lepingu järgi võlgnikul on tekkinud võlgnevus 59 248.19 eurot. Kohtumenetluses on Eesti Vabariigi (Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu) hagi võlgniku vastu 54 208.17 eurot nõudes. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul seisuga 07.11.2011.a maamaksu võlgnevus 775.13 eurot, s.h põhivõlgnevus 646.92 eurot ja intress 128.21 eurot. Lisaks on arvestuslik intress 617.15 eurot. Seega võlad kokku 54 983.30 eurot. Kohtutäitur Kairi Laiõun’a juures on 14.11.2006.a võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus täiteasja nr 140/2006/2046 raames 487.45 eurot sissenõudmiseks.
11.Haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Halduri arvates pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused.
12.Ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus on tekkinud vähemalt 2008.a, mil kohtutäitur müüs xxxx kinnistu ja oli selge, et ostu-müügihinnast ei jätku võlgade tasumiseks. Pankroti põhjuseks peab ajutine haldur ebamõistlikult kõrge hinnaga xxxx kinnistu soetamist ja kaasnevaks põhjuseks majanduslangusest tingitud majandusolukorra muutumist kinnisvaraturul. Kuriteo tunnustega tegu ei ole seni tuvastatud.
13.Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 11 sätted.
14.Ajutine haldur palus PankrS § 1, § 13 ja § 31 kuulutada välja füüsilise isiku Indrek Aljaste pankrot. PankrS § 23 alusel palus ajutine haldur välja mõista ajutise halduri tasu 447.37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puudub vara, palus haldur tasu välja mõista riigi vahenditest.
3 (6)
2-11-43615
MENETLUSOSALISTE SELETUSED KOHTUSITUNGIL
15.Kohtuistungil avaldaja ja tema esindaja toetasid pankrotiavaldust. Avaldaja selgituste kohaselt kinnisasja ostu-müügilepingu sõlmimisel ei olnud tal töökohta ja töötas mitteametlikult. Kogutud raha eest maksis ta kinnistu sisseostuks 10%. Ostetud metsas langetas võlgnik paar tihumeetrit metsa. Seoses majanduslangusega tekkisid võlgnikul võlad.
16.Võlgniku esindaja seletuste kohaselt võlgnik on esindajale avaldanud, et tahab omandada eriala ja minna tööle kasvõi xxxx. Võlgnik on lihtne tööinimene ja ta ei oska seletada, mis tegelikult juhtus.
17.Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu juurde. Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 172 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist, haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur nõustus pankrotihalduriks määramisega.
MENETLUSE KÄIK
18.08. detsembril 2011.a kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatas, et võlgnikul ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ning tegi võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikule ettepaneku kuni 09.01.2012.a kohtu deposiitarvele 550 eurot ette tasumiseks pankrotimenetluse kulude katteks.
19.10. jaanuaril 2012.a esitatud menetlusabi taotluses palus ajutine haldur vastavalt TsMS § 183 - § 185 menetlusabi pankrotiavalduse menetlemisega seotud vajalike kulude hüvitamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud pankrotiavaldusega ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära avaldaja, tema esindaja ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
22.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi kokku 54 983.30 eurot, s.h Eesti Vabariik (Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu) 54 208.17 eurot ja maamaksu võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti) kaudu 775.13 eurot. Lisaks kohtutäitur Kairi Laiõun’a juures on täitmisel täiteasi nr 140/2006/2046 võlgnikult 487.45 eurot sissenõudmiseks. Võlgniku ainsaks varaks on AS-is Swedbank asuva arvelduskonto jääk 5.77 eurot.
23.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas
4 (6)
2-11-43615 puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest 31.10.2011.a võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotiasja menetlust pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
24.Võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtub kohus ka sellest, et ajutise halduri aruande kohaselt, halduri arvates, pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
25.Kohtuistungil võlgnikul ja tema esindajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab Reet Relvik’u võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumiseks ajaks 06.02.2012.a kel kell 14.00. Ajutise pankrotihalduri tasu
26.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
27.Pankrotihaldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 teise lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
28.TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § lg 3 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti
5 (6)
2-11-43615 välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
29.Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on arvestanud 7 tunni eest tasu, lähtudes 63.91 eurot tunnis. Kuigi ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, puudub seaduslik alus ajutisele haldurile tema poolt nõutud ulatuses tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahendites tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest. et 08.11.2011.a väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus Indrek Aljaste võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 550 eurot ette tasumiseks kuni 09.01.2012.a. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud. Avaldaja esindaja menetluskulud
30.Viru Maakohtu kohtunikuabi 18.01.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-65768 rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ja avaldajale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. TsMS § 172 lg 8 teise lause alusel jätab kohus avaldaja advokaadist esindaja põhjendatud riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud kokku summas 361.27 eurot Eesti Vabariigi kanda.
31.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1-lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 03. veebruaril 2012.a Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov Tea Toming
Tea Toming
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.