lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-43615/64

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-43615/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1849
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 104 lg 2, 4, 5Vastutus süü puhulPankrS § 175 lg 2, 5PankrS § 158 lg 4PankrS § 173 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedVÕS § 175 lg 2Kohustuse ülevõtmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-43615/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.01.20122-11-43615/55Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-43615

Tsiviilasi

Indrek Aljaste pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Aljaste määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (pankrotivõlgnik): Indrek Aljaste, isikukood XXX; esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Puudutatud isik: Eesti Vabariik, esindaja Andrei-Filipp Babak

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 6. septembri 2017 määruse resolutsioon muutmata.
2.Täiendada Viru Maakohtu 6. septembri 2017 määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Indrek Aljaste kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-17684/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17993/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15503/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus kuulutas 17.01.2012 määrusega välja Indrek Aljaste (võlgnik) pankroti. Võlgnik esitas pankrotimenetluses kohustustest vabastamise avalduse. Viru Maakohtu 05.12.2012 määrusega lõpetati pankrotimenetlus PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu, algatati pankrotivõlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi ning vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas välja maksma võlausaldajatele raha ning esitama kohtule iga aasta maikuu viimasel tööpäeval aruandeid tulude ja tuludest võlausaldajatele väljamakstud raha kohta. Võlgnik ei esitanud 17.06.2013 aruannet. 17.06.2013 nõudis kohus võlgnikult aruandluse esitamist ja palus võlgnikul kohtule teatada: 1) kas ja millega võlgnik tegeleb alates 05.12.2012; 2) millised olid võlgniku igakuised sissetulekud kuude lõikes alates 05.12.2012; 3) millises ulatuses võlgniku sissetulekust on jäetud võlgniku kasutada; 4) kui suures ulatuses ja milliste võlausaldajate nõuete täitmiseks on võlgnik raha üle kandnud; 5) kui võlgnikul ei ole tulutoovat tegevust, siis mida võlgnik on selleks teinud ning miks võlgnik sellest kohtule koheselt ei teatanud. Maakohus kohustas võlgnikku esitama dokumentaalsed tõendid võlgniku varade ja sissetulekute kohta ning pangakonto väljavõtted võlgniku poolt jaotusettepaneku alusel võlausaldajate nõuete täitmiseks tasutud summade kohta alates 05.12.2012. Maakohus hoiatas võlgnikku, et kohtu määratud ajaks aruande ja tõendite esitamata jätmisel keeldub kohus vastavalt PankrS § 175 lg 5 kohustustest vabastamisest ja lõpetab omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele aruannet, mistõttu määras kohus asjas istungi. 21.10.2013 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ei tegele millegagi, ta ei ole töötuna arvel, kuid vahepeal oli töötuna arvel. Võlgnik elab juhutöödest ning teda aitab ka ema, kellega koos ta elab. Juhutöödega teenib võlgnik 5-10 eurot päevas; umbes 100-200 eurot kuus ning kindlalt kellegi juures tööl ei käi. Võlgniku sõnul otsis ta tööd, kuid sobivat tööd ei leidnud. Maakohus selgitas võlgnikule, et alates järgmise aasta maikuu viimasest päevast peab võlgnik igal aastal esitama kohtule aruande, milles tuleb kajastada, kui palju aasta jooksul on teenitud raha igakuiselt. Kui võlgnik ametlikult töötada ei saa, siis peab ta kohtule teatama, et on töötuna registreeritud või kirjutama kirja, milles teatab, et ei ole töötuna registreeritud. Maakohus hoiatas, et juhul, kui võlgnik ei esita aruannet järgmine aasta maikuu lõpuks, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ilma hoiatamata.
21.mail 2014 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt ta on aastaga kogunud 200 eurot ja on selle võlausaldajatele välja maksnud (Rahandusministeeriumile 196 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 4 eurot). Võlgniku sõnul tegeleb ta aktiivselt püsiva töö otsimisega, et oleks võimalus rohkem võlgnevust kustutada.
27.mail 2015 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt on ta aastaga kogunud 150 eurot ja on selle võlausaldajatele välja maksnud (Rahandusministeeriumile 144 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 6 eurot). Võlgniku sõnul tegeleb ta aktiivselt tulutoova töö otsimisega, et oleks võimalus rohkem võlgnevust kustutada. Maakohus palus 28. mai 2015 nõudekirjaga esitatud aruannet täpsustada ning kohustas võlgnikku esitama kohtule ja vastama kohtu esitatud küsimustele: 1) detailse arvestuse 2014 aasta jaanuari-detsembri kuudes ja 2015 aasta jaanuari-aprilli kuudes teenitud töötasu või saadud tulu kohta kuude lõikes eraldi; 2) kui võlgnik ei ole ametlikult töötanud, siis tooma kuude lõikes välja, kellele ja milliseid töid võlgnik antud perioodil tegi ning mis nende tööde eest võlgnikule tegelikult välja maksti; 3) kuhu (arveldusarve nr, pank) võlgnikule välja makstud raha laekus; 4) milliseid mahaarvamisi saadud rahast võlgnik tegi; 5) milliste arvestuste järgi jõudis võlgnik järeldusele, et võlausaldajatele kuulub väljamaksmisele vaid 150 eurot; 6) millise ajavahemiku eest võlgnik nimetatud summa kogus; 7) miks võlgnik ei võeta ennast töötuna arvele; 8) miks võlgnik ei asu tööle ametlikult; 9) millega võlgnik tõendab, et otsib tööd või tegeleb tulutoova tegevusega. Maakohus hoiatas võlgnikku, et kohtu määratud ajaks nõude täitmata jätmisel vastavalt PankrS § 175 lg 5 otsustab kohus omal algatusel kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.
15.juunil 2015 esitas võlgnik täpsustatud aruande, mille kohaselt on detailset arvestust kuude lõikes raske välja tuua, kuna ta on töötanud eraisikute juures juhutöödel; näiteks puid lõhkunud, talus abistanud ja teinud pisitöid. Töötasu on ta saanud minimaalselt sularahas ja tihti natuuras. Ainuke lepingu alusel olnud töö oli R. OÜ-s, kus teenis sularahas 250 eurot. Igas kuus 12 kuu jooksul on suutnud võlgnik keskmiselt 10 eurot kõrvale panna, et võlausaldajatele maksta. Võlgniku kasvatada on 8-aastane kasupoeg, kelle ema lahkus ja jättis lapse võlgnikule. Võlgnikku aitab ka pensionärist ema. Võlgnik on töötuna arvel olnud, kuid sellest pole kasu olnud. Kuna võlgnikul puudub eriala ja haridust on ainult 8 klassi, siis on raske leida ametlikku tööd. Võlgnik jätkab töö otsimist ja kuna ta on siiani suutnud siiski nii palju kõrvale panna, et võlausaldajatele maksta, siis tegelikkuses tal endal ei ole sellist sissetulekut, millest jääks üle. Võlgnik on aasta jooksul kogunud 150 eurot ja selle ka võlausaldajatele välja maksnud. Võlgniku sõnul tegeleb ta aktiivselt tulutoova töö otsimisega.
23.mail 2016 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt on aastaga kogunud 100 eurot ja on selle võlausaldajatele välja maksnud (Rahandusministeeriumile 96 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 4 eurot). Võlgniku sõnul tegeleb ta aktiivselt tulutoova töö otsimisega.
23.mail 2017 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt on aastaga kogunud 100 eurot ja on selle võlausaldajatele välja maksnud (Rahandusministeeriumile 96 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 4 eurot). Võlgniku sõnul tegeleb ta aktiivselt tulutoova töö otsimisega.
20.juulil 2017 esitas võlgnik täpsustatud aruande, mille kohaselt töötab ta suviti ja otsib ka pidevat tööd. Võlgniku kasvatada on kasupoeg, kellele kulub palju aega. Võlgniku sõnul tal pangakontod ja vara puuduvad.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus lõpetas 6. septembri 2017 määrusega võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja juhul, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti ei ole ta kohtule esitanud tõendeid, et ta on tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. Maakohus leidis, et sellega on pankrotivõlgnik süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve. Ta ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja ei ole tõenäoline, et ta neid ka tulevikus täidab. Võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks keeldus kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 alusel lõpetas kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Võlgnik esitas 22. septembril 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata tema suhtes võlgadest vabastamise menetlust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tasus võlgnik pikka aega võlgnevust oma võimaluste piires. Võlgnikul on kasupoeg, kelle ema temast ei hooli. Võlgnik käis tööl ja on praegu teist kuud tööl OÜ-s V.. Maakohtu määrus on ebaõiglane. Võlgnik ei ole kohustusi süüliselt rikkunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samas tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
5.PankrS § 175 lõikes 2 on nimetatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muu hulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel pidi maakohus tuvastama, kas võlgnik rikkus PankrS §-s 173 loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastama süü vormi. Maakohus ei ole seda teinud. Ainuüksi võlgniku kohustuste rikkumise kirjeldamine ei ole PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks piisav. Samas saab ringkonnakohus hagita määruskaebusmenetluses ise tuvastada, kas võlgniku kohustuste rikkumine oli süüline.
6.VÕS § 104 lg 2 alusel on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 175 lg 2 punktis 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist (3-2-1-19-16, p 13). Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletus (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletust käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku rikkus oma kohustusi raske hooletuse tõttu.

7.VÕS § 104 lõike 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11). Maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole aastate jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik märkis vastustes kohtule, et on teinud juhutöid ja saanud selle eest väikest tasu sularahas või natuuras. Hoolas võlgnik pidi saama aru, et juhutööd eraisikute juures ei ole mõistlikult tulutoovad. Seda näitab võlgniku äärmiselt madal, sisuliselt olematu deklareeritud aruandeaastate sissetulek. Võlgnik ei ole kõigi aruandeaastate jooksul sisuliselt tööle asunud või on saanud oma sissetuleku varjatud kujul. See näitab, et võlgnik ei ole mingilgi määral näidanud üles hoolsust oma kohustuste täitmisel. Võlgnik on töövõimeline isik. Ringkonnakohus leiab, et tööjõuturg pakub töövõimalusi ka isikutele, kellel puudub eriharidus. Võlgnik ei ole veenvalt selgitanud, miks tal ei ole võimalik tulutoova tegevusega tegeleda ning sellist tegevust otsida. Eeltoodu väljendab käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral rakendamata jätmist ning selline hoolsuse puudumine on mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu käitus võlgnik raskelt süüliselt ja maakohus keeldus õiguspäraselt võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 ja PankrS § 175 lg 5 alustel kohustustest vabastamast.
8.Võlgnik väidab määruskaebuses, et on nüüd teist kuud tööl OÜ-s V.. Samas ei esitanud võlgnik tõendeid, et talle on laekunud sealt sissetulek.
9.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-23-2082/37Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja