Tsiviilasi nr.2-11-22969
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-11-22969
Tsiviilasi
EE hagi OÜ EE vastu põhivõla 168 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
168 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja EE, isikukood XXX, elukoht XXX
esindajad
Kostja OÜ EE, registrikood XXX Kostja esindaja advokaat Kai Amos, AB Amos Rävala pst 6 Tallinn [email protected]
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Rahuldada EE hagi OÜ EE vastu põhivõla 168 euro ja viiviste nõudes osaliselt. Välja mõista OÜ-lt EE põhivõlg 134,40 eurot EE kasuks. Välja mõista OÜ-lt EE viivis 18,75 eurot põhivõlalt 134,40 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 23.04.2010 kuni 13.01.2012 EE kasuks. Välja mõista OÜ-lt EE viivis põhivõlalt 134,40 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.01.2012 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg EE kasuks. Välja mõista OÜ-lt EE menetluskulu 51,12 eurot EE kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtunik
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 168 eurot, seadusjärgne viivis 9,25 % aastas alates 21.04.2010 kuni 06.08.2011 summas 17,37 eurot ja edasi alates 07.08.2011 jooksev viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagejal olid broneeritud lennupiletid suunal Tallinn-London, kuid reis tühistati seoses Islandil toimunud vulkaanipurskega. Hageja ostis 20.04.2010 kostja kodulehe vahedusel bussipileti Londonisse, väljumisega 24.04 201 Riiast. Hageja soovis 22.04.2010 bussireisi tühistada, sest õhturuum avati ja tal oli võimalik sõita Londonisse lennukiga, kuid reisi tühistamine ei olnud võimalik. Kostja keeldus hagejale raha tagastamast ning hageja pöördud tarbijakaebuste komisjoni, mis rahuldas hagejakaebuse. Kostja keeldus ka tarbijakaebuste komisjoni otsust täitmast.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Islandil toimunud vulkaanipurse mõjutas otseselt kostja tegevust. Lennureiside ärajäämise tõttu kerkis üles vajadus tuua reisijad Eestisse tagasi. Probleemiga tegeleti Euroopa Komisjoni ja Eestis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tasandil, kust pöörduti otseselt vedajate poole palvega anda käiku lisaliine. Tekkis erakorraline vajadus lisatööjõu ja busside järgi. Kõik selle probleemiga tegelenud isikud, nii lennufirmad, bussifirmad kui ka reisikorraldajad,, kandsid kahju. Ka kostja kandis kahju. Kostja leiab, et tegemist oli vääramatu jõuga ja erakorralise olukorraga. Kostja muutis 18.04.2010 oma reisijateveo tingimusi selliselt, et ostetud pileteid ei saa tühistada ega reisi kuupäeva muuta. Teave oli üleval ka kostja kodulehel ning hageja oli sellest teadlik. Kostja sätestas eritingimuse, et ta saaks kindel olla lisavedude vajaduses. Pileti tühistamisest oleks tekkinud kostjale kahju, sest kostja oli reisi organiseerinud lähtuvalt ostetud piletitest. Tavapärases olukorras oleks kostja äririskiks piletite tühistamine, kuid graafikuväliste vedude puhul mitte. Hageja pöördus kostja poole pileti tühistamise sooviga alles 22.04.2010. Ka tavaolukorras oleks kostja pidanud hüvitama hagejale 80 % pileti maksumusest. Hageja ei ole üles näidanud tavapärast hoolsust lepingu sõlmimisel, sest pole tutvunud lepingu tingimustega. Hageja viivise nõue on esitatud seadusest suuremana.
Kõik see, mida tegid riiklikud või Euroopa Liidu institutsioonid, ei puuduta konkreetset vaidlust, kus hageja tarbijana ei soovinud kasutada ostetud bussipiletit ja pidi sama selle tagastada. Hageja ei vastuta kostja kahju eest ja ei pea seda ka korvama. Hageja õigused bussipileti tagastamisel ei saa olla sõltuvuses sellest, kas ta teatas kostjale eelnevalt oma reisisihi. Pole vaidlust, et hageja tutvus kostja kodulehel oleva infoga, kuid kas sai sellest aru, et tegemist on eritingimusega ja kuidas pidi selle sisust aru saama. oli teadlik tüüptingimusest, seega sai see lepingu osaks formaalses mõttes, kuid kohtul on kohustus kontrollida ka selle sisulist kehtivust. Kas on tegemist hagejat ebamõistlikult koormava tingimusega. Reisi kuupäeva muutmine võiks kõne alla tulla, kuid reisi tühistamine e siis lepingust taganemise keelamine on küll liigselt hagejat koormav tüüptingimus ja seega tühine. Hageja on tarbija, kes ei peagi tarbijalepingut sõlmides üles näitama tavapärast hoolsust, seda enam, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja ainus valik, mida hageja oleks saanud teha, on ka s leping sõlmida või mitte. Ja kas siis oleks hageja võinud olla sundolukorras, eriti arvestades asjaolusid.
?? Kas tegemist oli erakorralise reisiga või tavalise liinireisiga? Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.