Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 100 000 kroonis aamiseks. Kostja esitas vastuväite ning asi anti üle haimenetlusse. Hageja palub kostjalt välja mõista liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamiseks regressnõudena 187267 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 24.02.2009 Tallinnas Vana-Narva mnt- Katleri tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada SEB Liising AS-ile kuuluv sõiduk Cirtoen Jumper, registrimärgiga XXX ja MA. Väärteomenetluses tuvastati, et ksotja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning tal puudus liiklusõnnetuse ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kostja vastutus juhina oli kindlustatud hageja juures. Hageja käsitles kahju ja hüvitas sõiduki liiklusõnnetuse eelse turuväärtuse 290 000 krooni SEB Liising AS-ile, sõiduki liiklusõnnetuse kohalt teisaldamise kulud 1059,31 krooni sõiduki rentnikule R OÜ-le. Käsitluskulud liiklusõnnetuse käsitlemise eest olid 800 krooni. Hageja realiseeris sõiduki jäänuki hinnaga 105 932,20 krooni, millele lisandus käibemaks. Kannatanu MA haiglakulude eest tasus hageja 540 krooni Eesti Haigekassale ning käsitluskulud selle kahju käsitlemise eest olid samuti 800 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole pretensiooniga ja palunud kostjal täita oma kohustus, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja on väärteomenetluses karistatud joobes juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ole selge, kas teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk täitis kõiki liikluseeskirja nõudeid ning millises osas vastutab liiklusõnnetuse kahju eest teine osapool. Hageja ei ole selgitanud, milline oli kahjustatud sõiduki olukord pärast kahju tekkimist ja kas sõidukit oleks olnud võimalik taastada. Soetusmaksumuse hüvitamine tuleb kõne alla üksnes siis, kui sõiduki taastamine ei ole võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Pooled vaidlevad hüvitamisele kuuluva summa suuruse üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas sõiduki taastamine oleks olnud mõttekas ning kas esineb aluseid, mille alusel saaks kahjuhüvitise suurust vähendada. LKindlS § 48 lg 2 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Sama paragrahvi punkt 6 sätestab, et kindlustusandjal on tagasinõude õigus kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et kostjat on karistatud liiklusõnnetuse toimepanemise eest. Kostja ei ole väärteomenetluse otsust vaidlustanud. Indikaatorvahendiga on kostjal tuvastatud alkoholijoove 0,87 milligrammi liitri kohta. Liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht oli kaine. Liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et kostja sõiduk kaldus vastassuuna vööndisse. Väärteomenetluse materjalidest ei nähtu, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks rikkunud liikluseeskirja nõudeid, seega ei ole ta ka süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Liikluseeskirja rikkumise on toime pannud üksnes kostja, mis on käsitletav

õigusvastase teona. Kohtule esitatud liikluskindlustuse lepingust ja poliisist nähtub, et liiklusõnnetuse hetkel oli kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja juures, kuid puudus kehtiv poliis. Hagejal oli kohustus LKindlS § 7 lg 1 alusel hüvitada kannatanutele liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Hüvitatud kahju, isikukahju ja varakahju, tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, sest need on saadud liiklusõnnetuse käigus. Kohtule esitatud väärteomenetluse materjalidest nähtub, et varakahju said mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid ning kergeid kehavigastusi, MA. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus nõuda regressi korras kostjalt välja makstud kindlustushüvitist tagasi, sest kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, samuti seetõttu, et kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv poliis. Kohtule esitatud avariiremondi eelkalkulatsioonist nähtub, et kannatada saanud sõiduki Citroen Jumper taastusremondi maksumuseks oleks olnud ligikaudu 286 000 krooni, sest sõiduk on 80 % ulatuses hävinenud. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga. VE AS põhitegevuseks sõidukite müük, hooldus ja remont mh on see ka Citroeni sõidukitega tegelev äriühing. Kohtu arvates on tegemist dokumentaalse tõendiga, mille on koostanud asjatundja. Kostja väited selle kohta, et kalkulatsioon on ülepaisutatud, sest tegemist on äriühinguga, mis on huvitatud rahateenimisest, ei ole tõsiseltvõetavad. On tavapärane, et liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukite remondi kalkulatsiooni esitavad kindlustusele just remondiga hiljem tegelevad äriühingud. Kohtule esitatud sõiduki maksumuse hinnangust nähtub, et hageja on hinnanud sõiduki õnnetuse eelseks väärtuseks 290 000 krooni. Võrreldes taastusremondi hinda ja jääkväärtust leiab kohus, et need on omavahel vastavuses, seega on ka hageja poolt esitatud sõiduki maksumuse hinnang usutav. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki jääkväärtus oleks olnud teistsugune. Kohus leiab, et taastusremondi asemel sõiduki väärtuse hüvitamise valimine ei kahjustanud kostja olukorda vaid oli mõlemal juhul samaväärne. Kohtule esitatud sõiduki teisaldamiskulude arvest nähtub, et selle eest on tasutud 1059,31 krooni. Sõiduki õnnetuspaigalt teisaldamise kulud on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga, sest liiklusõnnetuse tõttu ei olnud võimalik sõidukiga õnnetuspaigalt ära sõita. Kohtule esitatud haigekassale tehtud väljamakse tõendist nähtub, et väljamakse summas 540 krooni on tehtud õnnetuses kergeid kehavigastusi saanud MA ravimise eest. Väljamakse on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga, sest liiklusõnnetuse tõttu vajas kannatanud meditsiinilist kontrolli. Kohtule esitatud kahjukäsitluse arvest nähtub, et hageja on kahju käsitlemise eest kandnud kulutusi 1600 krooni eest. Hagejal on kohustus kahju käsitleda ja õigus saada selle eest hüvitist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 11 968,54 eurot (187 267 krooni) LKindlS § 48 lg 1 p 2 ja p 6 alusel. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on esitanud kohtule protokolli parandamise taotluse. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli sisu sätestab ära TsMS § 50 lg 1 p 1-13. Kostja poolt taotletud parandustel ei ole õiguslikku tähendust, sest protokoll ei pea olema stenogramm vaid selles peab kajastuma kostja esindaja öeldu põhisisu. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.