Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

Kostjad palusid kohtul võtta seisukoht nõude aegumise osas ja nõude aegunuks lugemisel teha lõppotsus TsMS § 449 lg 3 tulenevalt. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kostjate taotlusel tuleb teha asjas vaheotsus, lahendamaks küsimus, kas hageja nõue on aegunud või mitte. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Pooled ei vaidle, et kostjate ja Kxxx Sxxxxxx vahel oli 30.05.2003.a sõlmitud kirjalik laenuleping pealkirjaga „Võlakiri“(t lk 17), mille kohaselt on Kxxx Sxxxxx andnud kostjatele Mxxx Kxxxxxxja Sxxxx Kxxxxxxlaenu 25 000 krooni. Lepingust nähtuvalt kohustusid kostjad tasuma Kxxx Sxxxxxxxx iga kuu 27.-ks kuupäevaks 600 krooni kuni võla 25 000 krooni tasumiseni. Hageja on laenuandja Kxxx Sxxxxxxxõigusjärglane (pärija, t lk 28) ja nõuab laenu tagastamist kostjatelt. Poolte vahel on vaidlus laenusaajate poolt laenulepingu täitmise tingimuste tõlgendamise üle, mis omab tähtsust nõude aegumistähtaja arvutamisel. Kostjate väitel oli nende ja laenuandja tahe lepingu sõlmimisel, et nad asuvad laenu tagastama ja kokkulepitud osamakseid tasuma lepingu sõlmimisele järgneva kuu 27.-st kuupäevast, s.o esimene tagasimakse tuli tasuda 27. juunil 2003. a ja viimane osamakse pidi olema tasutud 27. novembril 2006. a. Hageja leidis, et lepingus on määratletud, et laenu osamaksed tuleb kostjatel tasuda iga kuu 27.-ks kuupäevaks, kuid ei ole määratletud, mis ajast alates tuleb tagasimakseid tasuda. Hageja oli seisukohal, et kuna kohustuste täitmise aega ei ole kindlaks määratud on võlausaldajal õigus VÕS § 82 lg 7 alusel nõuda võlgnikelt kohustuste täitmist mõistliku aja jooksul ja hageja on seda õigust realiseerinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 17.01.2011. a. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab, et kuna laenuandja isik Kxxx Sxxxxx on surnud, siis ei ole võimalik üheselt välja selgitada lepingupoolte ühist tahet lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingu olemust ja eesmärki, saab lepingupooltega sarnane mõistlik isik järeldada, et kostjad, kes said 30.05.2003.a sõlmitud kokkuleppe alusel laenuandjalt laenu, kohustusid laenu maksma tagasi osade kaupa kokkulepitud summas iga kuu 27.-ks kuupäevaks alates lepingu sõlmimisele järgnevast kuust ehk alates 27. juunist 2003.a, nii nagu kostjad seda väidavad. Kuna osamaksete tasumise kuupäev oli kokku lepitud, oleks ebamõistlik järeldada, et poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, millisest kuust laenumaksete tasumine pidi algama. Siinjuures saab arvestada ka laenulepingute sõlmimise tavasid, mille järgi üldjuhul alustatakse laenumaksete tagasimaksmist järgmisel kuul pärast lepingu sõlmimist ja laenu saamist. Vastasel juhul antakse laenusaajale maksepuhkust. Tavade kohaselt määratakse hilisema tagasimakse kokkuleppe korral ka ära konkreetne tagasimakse alustamise aeg. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendi, mis viitaks lepinguosaliste vahel teistsuguse kokkuleppe olemasolule. Eeltoodu alusel saab mõistlikult järeldada, et kostjad kohustusid laenulepingu järgi alustama tagasimakseid KxxxxSxxxxxxxx alates 27. juunist 2003. a. Arvestades kokkulepitud laenusummat (25 000 krooni) ja minimaalselt kuus tasumisele kuuluvat summat (600 krooni) pidid kostja viimase laenumakse tegema hiljemalt 27. novembril 2006. a.

3(4)

TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 154 näeb ette, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodu alusel muutus viimane laenumakse, mis kostjad laenuandjale pidid tasuma, sissenõutavaks 27. novembril 2006. a. Seega laenu viimase osamakse aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2007. a kell 00.00 ja TSÜS §-s 154 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes seega 31. detsembril 2009. a kell 24.00. Kuna sel ajal lõppes viimase laenumakse nõude aegumistähtaeg, siis tuleb lugeda selleks ajaks aegunuks ka varasemate maksete nõuded. Hageja asus kostjatelt võlgnevust sisse nõudma, esitades maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.01.2011. a ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus kohaldab hageja nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata. Kohus märgib ka, et laenulepingu pool, Kxxx Sxxxxx suri pärast aegumistähtaja lõppu 23.08.2010.a, kuid ei pidanud ei enne aegumistähtaja lõppu ega ka pärast seda vajalikuks esitada nõuet kostjate vastu võla tasumiseks. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.