Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sotsiaalmaks 131,01 eurot Einar Vallandi ́le arveldusarve nr XXXX AS SEB Pank. Selles osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

18.10.2011 esitas OÜ Fortmont juhatuse liige Hans Mikael Cederholm Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks OÜ Fortmont suhtes. 25.10.2011 tegi kohus määruse, millega kohustas avaldajat kõrvaldama puudused. 4.11.2011 esitas võlgniku esindaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. 10.11.2011 nimetas kohus OÜ Fortmont ajutiseks halduriks Einar Vallandi. 30.11.2011 toimus eelistung, kus osales võlgnikulepinguline esindaja Siret Saks ja ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi. Ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi avaldas eelistungil, et mingisugused andmed varade kohta on olemas, kuid samas peaks hakkama üürileandjaga vaidlema varade üle. Võlgniku lepinguline esindaja avaldas, et kuna tema klient viibib välismaal, siis ei saa esindaja võtta seisukohta raugemise osas. 30.11.2011 kohtumäärusega andis kohus võimaluse Hans Mikael Cederholm ́l tasuda pankrotimenetluse kulude katteks 1 500,00 eurot. 15.12.2011 esitas võlgniku lepinguline esindaja kohtule teavituse, et Hans Mikael Cederholm ei näe perspektiivi pankrotimenetluse läbiviimisel, mistõttu ei tasu ka kohtu määratud deposiiti. 16.12.2011 avaldas kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 27.12.2011 1 500,00 eurot OÜ Fortmont pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. 30.12.2011 seisuga ei ole kolmas isik ega võlausaldajad esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku üldandmed Võlgnik registreeriti äriregistris 19.09.2007. Osakapital 42000 krooni tasuti asutaja poolt rahas. 27.09.2007 omandasid Anthony Dalton ja Hans Mikael Cederholm kumbki 21 000 krooni suuruse osa ning valisid end juhatuse liikmeteks. Hiljem ei ole muudetud osakapitali suurust, osade jaotust ega juhatuse koosseisu. Siiski, minu andmetel on Anthony Dalton osanike omavahelise kokkuleppe alusel Hans Mikael Cederholm’ile 2010. ja 2011. aastal maksnud kokku 76 599 krooni eesmärgiga pärast kokkulepitud summa tasumist saada Hans Mikael Cederholm’i osa omanikuks. Võlgnik tegeles alates 01.11.2007 Tartus Ülikooli tn 5 asuva toitlustus- ja meelelahutuskoha “Illegaard” pidamisega. Ruumid üüriti 10.10.2007 sõlmitud üürilepinguga OÜ-lt Illegaard viieks aastaks. Võlgniku enese väljendusviisi kohaselt üüris ta kohvik-klubi ruumid ning kujundas need kohe ümber spordi- ja muusikabaariks. Ajutise halduri arvates võlgniku ettevõte ei suutnud teenida enese majandamiseks vajalikku tulu ning ilma osanike toetuseta olnuks tema netovara ammu hävinud. Võlgniku tegevus lõppes 2011. septembris seoses üürilepingu ülesütlemisega. Kuuldavasti lahkus baari igapäevaselt juhtinud Anthony Dalton’i pärast seda kohe Eestist.

Võlgniku raamatupidamist korraldas algul OÜ Rimess. Alates 2008. aasta sügisest osutas võlgnikule raamatupidamisteenust OÜ Tähe Raamatupidamisbüroo (registrikood 11349740, juhataja S.S. , telefon XXXX, e-post: XXX). Raamatu-pidamist on korraldatud raamatupidamisprogrammi HansaRaama abil. Raamatupidamisteenuse osutaja esitas ajutisele haldurile tutvumiseks võlgniku 2010. aasta pearaamatu elektrooniliselt ning 2010.a raamatupidamisdokumendid paberil. Varasemate aastate raamatupidamisdokumendid olevat tagastatud võlgniku juhatuse liikmele Anthony Dalton’ile. 2011. aasta esimeste kuude kohta koostatud ning raamatupidamisteenuse pakkujale üle antud dokumendid esitati ajutisele haldurile samuti tutvumiseks koos märkusega, et tegemist võib olla mittetäieliku andmekoguga ning koonddokumente ei ole koostatud, sest juhatuse liige ei ole seda tellinud ega ole avaldanud valmisolekut pakutava teenuse eest jooksvalt tasuda. Raamatupidajad on esitanud maksuhaldurile deklaratsioone 2011. aasta esimesel poolaastal. Võlgnik on koostanud majandusaasta aruanded 2008., 2009. ja 2010. aasta kohta. Seejuures kaks esimest aruannet on allkirjastatud ja esitatud äriregistrile. 2010. aasta aruanne on juhatuse poolt allkirjastamata ning äriregistrile esitamata. ajutisele haldurile ei ole alust väita, et raamatupidamises kirjendatud andmed võiksid olla ebausaldusväärsed. Kuna aga tegevuse lõppfaasis ei ole dokumente raamatupidajatele korrektselt esitatud ning neid ei ole raamatupidamisregistrites kirjendanud, ei saa täpselt tuvastada võlgniku tegevuse mahtu, tulemit, võlausaldajaid ning muid andmeid ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. II Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta, vara tagasivõitmise võimalused 2.1 Võlgniku varad Perioodil, mille kohta võlgnik on koostanud raamatupidamise aruanded, oli tema vara väärtus ja koosseis järgmine:

31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010

Raha

Nõuded

Ettemaks

Varud

Põhivara

Kokku

77843 53158 163937

135925 135925 135925

64632 79895 50040

119613 182661 158511

402864 453704 514084

Aruannetes kajastatud ettemaks on ruumide üürilepingu p 5 alusel OÜ-le Illegaard makstud tagatis, mille arvel viimane võis üürilepingu lõppemisel rahuldada üürniku vastu olevaid nõudeid ning mis minu andmetel on praeguseks täies ulatuses selleks otstarbeks ära kasutatud. Võlgniku raamatupidamise aruannetes kajastatud põhivara koosneb järgnevast:

Vara nimetus

Soetusmaksumus

Sõiduauto BMW Chrysler Grand Voyager Muusikakomplekt Kohvimasinad 2 tk Teler Külmik Teler Kohvimasin Jura Kaamerakomplekt Nõudepesumasin Kassasüsteem

21000 84000 31000 21000 10593,25 10152,57 11988,98 25415 16000 11864,4 18000

Jääkmaksumus 31.12.2008 16100 23767 16100 8121,25 7783,57 9790,98 22450 15500

Jääkmaksumus 31.12.2009 11900 79800 16534 11200

19485 15000 10085

Jääkmaksumus 31.12.2010

63000 10334

3530,6 3384,06 5195,18 14402 11800 7711,52 15600

Mobiiltelefon Kokku:

10624,04 271638,24

119612,8

182661

8853,37 158510,73

Põhivara kohta märgib ajutine haldur järgmist: Sõiduauto BMW 525 (1992, reg märk XXX) on küll liiklusregistris registreeritud võlgniku nimele, kuid selle asukoht ei ole ajutisele haldurile teada. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel oli sellel sõidukil kehtiv liikluskindlustus viimati 03.12.2008. Maanteeameti andmetel oli sellel sõidukil kehtiv tehnoülevaatus viimati augustis 2010. On põhjust arvata, et sõiduk ei ole viimasel ajal osalenud teeliikluses. Ajutise halduri andmetel kasutas võlgnik mahtuniversaali Chrysler Grand Voyager, mis on esmakordselt registreeritud 1999. aastal ning mille registreerimismärk on XXX. Võlgniku raamatupidamises on selle sõiduki soetamise kuupäevaks märgitud 01.10.2009. Sõiduki omandamist tõendavat dokumenti ajutisel halduril ei ole, samuti ei ole ajutisel halduril tõendit raamatupidamises märgitud ostuhinna tasumise kohta. Liiklusregistris on see sõiduk alates 24.07.2008 registreeritud Nigel Gerald Shaw nimele. Anthony Dalton kajastub liiklusregistris selle sõiduki kasutajana. Sõidukile on kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud 14.01.2011 käsutamise keelumärke. Kui mobiiltelefon välja arvata, peaks muu põhivara ja varud eeldatavalt asuma võlgniku tegevuskohaks olnud ruumides. Ruumide üürileandja on 22.09.2011 teinud üürilepingu ülesütlemise avalduse ning lugenud üürilepingu üles öelduks 26.09.2011 seisuga. 18.10.2011 seisuga on üürileandja arvestanud oma nõude suuruseks 30 619,30 eurot ning on teatanud, et teostab ruumis olevate esemete suhtes VÕS § 305 sätestatud üürileandja pandiõigust. Väitmata siin, et üürileandja nõue on täies ulatuses põhjendatud, kahtleb ajutine haldur siiski selles, et üüritud ruumides olnud võlgniku varast piisab millekski muuks kui üürileandja nõuete rahuldamiseks. Võlgniku maksude ettemaksukonto saldo 690,04 eurot on MKS § 106 lg 21 kohaselt võimalik tasaarvestada 37,62 euro suuruse intressinõudega. Tasaarvestamata osa (652,42 eurot) tagastamise võib maksuhaldur MKS § 107 lg 31 kohaselt peatada kuni puuduvate deklaratsioonide esitamiseni. Võlgnik ei ole esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone (vorm TSD) alates 2011.a maikuust ning käibedeklaratsioone (vorm KMD) alates 2011. aasta juunikuust. Nende tagantjärgi esitamise muudab keerukaks see, et deklaratsioonide esitaja vastutab deklareeritavate andmete õigsuse eest. Puuduvad usaldusväärsed algandmed, mille alusel saaks kujuneda veendumus seni deklareerimata võlgniku käibe ning sisendkäibemaksu summa õigsuse suhtes. Seega leiab ajutine haldur, et maksuhalduri ettemaksukonto saldot tõenäoliselt tagasi taotleda ei õnnestu. Praegu teadaolevate andmete kohaselt saab võlgniku arvelduskontol olevat 210,60 euro suurust summat pidada võlgniku ainsaks reaalseks varaks, mille arvel on võimalik osaliselt katta ajutise halduri tööga seotud menetluskulu. 2.2 Võlgniku kohustused Täpseid andmeid võlgniku võlausaldajate ja nende nõuete suuruse kohta ei ole, sest võlgniku 2011. aastal toimunud tegevuse kohta ei ole koostatud raamatupidamisarvestust. Pankrotiavaldusest nähtub, et Hans Mikael Cederholm peab end jätkuvalt võlgniku võlausaldajaks 236 956,02 krooni (15 144,25 euro) ulatuses. Ajutine haldur möönab, et ei ole näinud avaldust, mille alusel on osaniku laenu tagastamise nõue raamatupidamises arvatud tuluks. Seisuga 31.12.2010 koostatud raamatupidamisaruande kohaselt oli ka Anthony Dalton’il 128 834 krooni (8 233,99 euro) suurune nõue võlgniku vastu. Kuna võlgniku tegevuse viimast faasi kajastav

raamatupidamine puudub, on raske hinnata, kas see nõue tegevuse lõppemise ajaks suurenes või vähenes. Pankrotiavalduses on võlgniku võlausaldajatena nimetatud väidetavad töötajad E.P., K.R., M.H. ja K.K.. Võlgniku dokumentide hulgas ei ole selliste isikutega sõlmitud töölepinguid. Ajutine haldur on suhelnud isikuga, kes nimetas end töötajate esindajaks, kuid samas möönis, et tal ei ole töölepinguid. Ajutine haldur tegi talle ettepaneku esimesel võimalusel esitada nõuded koos nõuet tõendavate dokumentidega. Kui edaspidi selgub, et võlgnikul ongi töölepingute alusel tekkinud kohustusi, saab nende kohustuste täitmist taotleda Eesti Töötukassalt. OÜ Illegaard on teatanud oma nõude suuruseks 30 619,30 eurot. Kahjuks ei jõudnud ajutine haldur põhjalikult analüüsida võlgniku ja OÜ Illegaard vahel sõlmitud üürilepingu tingimusi ja üürisuhtega seotud faktilisi asjaolusid, mistõttu ei esita ajutine haldur argumenteeritud vastuväiteid üürileandja nõude suuruse osas. Kindlasti on võlgnikul tsiviilasjas nr 2-10-39689 tehtud maksekäsust tulenev 1226,53 euro suurune kohustus OÜ Kyyrix ees. Võlgniku raamatupidamise aruannetes kajastatud kohustuste suurus ja koosseis on aastate lõikes olnud järgmine: Laenud 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010

13116

Võlad hankijatele Võlad töövõtjatele 235365 168517 224228

22170 41746 12429

Maksuvõlad 104358 123314 83410

Võlg seotud isiku ees

Võlad kokku

128834

375009 336577 448901

Kokkuvõttes puuduvad täpsed andmed võlgniku võlausaldajate ringi ning nende nõuete suuruse kohta. Ilmselt on võlgniku võlgade maht siiski suurem tema vara harilikust väärtusest. III Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest Seni teadaoleva põhjal ei saa ajutine haldur väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo toimepanemise tagajärjel. Seetõttu peab ajutine haldur esialgu võlgniku maksejõuetuks muutumist ärilise riski realiseerumise tulemuseks. Võlgnik alustas oma tegevust vahetult enne üldist majanduskriisi. Tema tegevuse maht on olnud üsna stabiilne, kuid tegevus ei ole kunagi olnud piisavalt tulus. Sellise äri pidamist võib pidada riskantseks ka paremal ajal. Antud juhul võis ebaõnnestumisele kaasa aidata üldine majanduslangus, mille ulatus ja mõju ei olnud võlgniku tegevuse alustamise ajal (2007. aasta sügisel) ettenähtav enamikule ettevõtjatest. Arvestades võlgniku tegevuse lõppemisele eelnenud perioodi suhtes valitsevat teadmatust ning igapäevast tegevust korraldanud juhatuse liikme radikaalset eemaldumist võlgnikust võib juhatusele etteheiteid teha. Tegevuse lõppfaasis võis juhatuse liige süvendada makseraskusi, kuid ajutise halduri arvates ei saanud sellel perioodil tehtud teod olla maksejõuetuse algpõhjuseks.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.12.2011 Ametlikes Teadaannetes avaldas kohus teate, milles tegi ettepaneku tasuda 10 päeva jooksul teate ilmumisest pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 1 500 eurot. Ettemaksu ei ole käesoleva ajani tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Fortmont pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjusena saab välja tuua juhatuse liikme ühe juhatuse liikme poolt juhatuse liikme kohustustega mittetegelemist ja teise juhatuse liikme toimetulematust majanduslangusega. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu, vaid pankrotiseaduse tähenduses muu asjaolu. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Fortmont kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Fortmont registrist kustutamist tuleb Einar Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. OÜ Fortmont dokumendid tuleb anda hoiule OÜ Fortmont lepingulise esindaja Siret Saks ́a 15.12.2011 teavituse kohaselt OÜ Fortmont juhatuse liikmele Hans Mikael Cederholm ́ile (ik 36705142753, elukoht Tartu, e-post: [email protected]). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Einar Vallandi kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 246,60 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum ja ajutise pankrotihalduri tasu 900,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks Einar Vallandi ́le. Tulenevalt OÜ Fortmont ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest tuleb määrata riigi vahenditest hüvitatavaks summaks 397,00 eurot, millele lisandub sotisaalmaks ja ülejäänud summad tuleb välja mõista OÜ-lt Fortmont, 503,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja 246,60 eurot koos käibemaksuga.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.