2-10-43670
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-43670
Tsiviilasi
OÜ B (EK OÜ õigusjärglane) hagi MA’u ja KK’i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
130 732.36 krooni (8 355.32 eurot)
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ B (EK OÜ õigusjärglane, registrikood XXX,
esindajad
asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II KK (isikukood XXX, elukoht XX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-10-43670 kompromiss alljärgnevas:
Kostja I tasub hagejale 6 071.61 eurot järgnevalt: a) 3 035.80 eurot hiljemalt 20.01.2012; b)
3 035.80
eurot
hiljemalt
20.08.2012.
Tasumine
toimub
hageja
arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
Hageja loobub oma nõudest kostja II vastu.
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-10-43670 ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku § 391 lg 1 järgi võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav äriühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. 30.07.2010 sõlmisid OÜ B ühendava ühinguna ja EKOÜ ühendatava ühinguna ühinemislepingu, mille kohaselt EKOÜ ühines OÜ-ga B ning EKOÜ loetakse lõppenuks. Kanne ühinemise kohta kanti äriregistrisse 22.09.2010 ning EKOÜ kustutati registrist. Seega on OÜ B EK üldõigusjärglane. Kuna EKOÜ on lõppenud, on tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 järgi. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS § 209 lg 1, lubab kohus OÜ-l B astuda hagejana menetlusse esialgse hageja asemel ning asendab hageja EKOÜ uue hagejaga OÜ B. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.08.2010 (maksekorraldus nr 869) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 15 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 7 500 krooni (479.34 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
2-10-43670 Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.