Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluse käik KÜ Ahtme mnt 27 esitas 22.12.2010 Viru Maakohtule hagi S. F. vastu, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 13 778,04 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx omanik ja korteriühistu Ahtme mnt 27 liige. Kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Seisuga 17.05.2008 oli kostja võlgnevus 11 459,89 krooni ning ta nõustus kustutama võlgnevust vastavalt koostatud maksegraafikule. Kuid kostja pole oma kohustusi siiani täitnud ning tema võlgnevus seisuga 01.11.2010 moodustab 13 778,04 krooni. Kostja oma 25.01.2011 vastuses tunnistas hagi osaliselt, kuna tal on tõesti mingi võlgnevus hageja ees, kuid esitatud haginõue ei vasta tegelikkusele. Alates juunist 2006.a kuni 31.12.2010 esitati kostjale tasumiseks arved, millega nõuti tasu majanduskulude (elamu majanduskulud, remondifond ja kindlustus) üldpinna suuruses 78,3 m2 ja kütte eest –köetav pind 76,10 m2. Kostjale kuuluva korteri üldpind on 75,00 m2. Alles 2011.jaanuaris esitati arve detsembrikuu eest, kus oli toodud õige üldpind, s.o 75,00 m2. Järelikult nõuti kostjalt umbes 4,4% ettenähtust rohkem. 2011 jaanuaris maksis kostja eelmine kuu eest 2480,66 krooni (158,54 eurot) ning selle summa võrra on tema võlg vähenenud. Kostja palub kohustada hagejat korrigeerima võimaliku võlgnevuse arvestust. Juhul, kui hageja nõustub osaliselt oma nõuet vähendama, on kostja nõus sõlmima kompromisslepingu võlgnevuse kustutamiseks maksegraafiku alusel, kestvusega kuni 30 kuud, st et jooksvate arvete tasumisel saab ta lisada 20 eurot võlgnevuse katteks. Hageja esitas 11.03.2011 arvamuse kostja vastusele, mille kohaselt on võlgnevuse summa arvestatud lähtuvalt faktiliselt kostja omandis oleva korteripinnaga, s.o. 75 m2 ja tema võlgnevus seisuga 01.11.2010 on 11 991,89 krooni (766,42 eurot). Peale hagi esitamist on kostja tasunud 158,54 eurot. Hageja nõus vähendama nõudeid ja sõlmima kostjaga kompromissi tingimustel, et kostja tasub võlgnevuse 703,75 eurot (võlg 607,88 eurot ja riigilõiv 95,87 eurot) 1 kalendriaasta jooksul, s.o hiljemalt 01.04.2012, tasudes jooksvad arved täies mahus. Maakohus määras 16.11.2011 lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kostja esitas 08.12.2011 täiendavad vastuväited, mille kohaselt tekkis hagejal õigus nõuda kostja omandis oleva korteriga seotud korteriomandi hooldamise ja majandamise kulusid alates 22.12.2007.a. Poolte vahel kokkulepet aegumistähtaja kohta sõlmitud ei ole. Kostja taotleb kohaldada nõude osas, mis on tekkinud juunist 2006 kuni jaanuarini 2008 summas 443,93 eurot aegumist. Samuti on hageja kostja arvates alusetult arvestanud viiviseid summas 251,80 eurot. Kostja palub kohtul mitte arvestada korteriühistu Ahtme mnt 27 üldkoosoleku protokoll nr 4 24.07.2006 punktiga 7, kuna see punkt ei ole vastavuses Korteriühistuseaduse § 7 lg 4. Seega on kostja arvates viiviseid arvestatud alusetult ja kostja neid ei tunnista. Kostja, tutvudes hageja poolt esitatud arvutustega, leiab, et need ei ole esitatud asjakohaselt ja ta ei saa aru nõuete arvutamise metoodikast. Samuti ei ole suutnud hageja esitada dokumente, mis tõendaksid hageja nõude suurust ja sisu. Kuna hagi hinda on mitmeid kordi muudetud, ei ole võimalik hagi hinnast aru saada. Kostja arvates ei ole hageja nõudmised vastavuses heade tavade printsiibiga, pole motiveeritud ning hageja ei ole esitanud originaaldokumente, mis võiksid tõendada hagis esitatud nõudeid, kuigi kohus andis piisavalt aega hagejale tõendite esitamiseks. Seepärast taotleb kostja mitte arvestada hageja poolt esitatud tõendeid. Kostja arvates on see aluseks, et hagi jäetakse läbi vaatamata ning hagi lõpetatakse.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi on esitatud korteriomandi hooldamise ja majandamisega seotud kulude võlgnevuse seisuga 01.11.2010 summas 13 778,04 krooni ((880,58 eurot) nõudes. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga Ahtme mnt 27 – 24 KohtlaJärvel omanik ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liige (KÜS § 5 lg 1). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majanduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ja maksma maamaksu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 3.2 võttis kostja endale kohustuse tasuda tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus (tl 4551). Tsiviilasja materjalide (tl 8-9, 55) kohaselt on hageja esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 01.11.2010.a. moodustab 13 778,04 krooni (880,58 eurot). Kostja taotleb aegumise kohaldamist hageja nõude osas, mis on tekkinud juunist 2006 kuni jaanuarini 2008 summas 443,93 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 144 lg 1 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hageja poolt esitatud tõenditest (tl 8-9, 57-58) nähtub, et kostjalt hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud alates jaanuarist 2007.a TsÜS § 158 lg1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

Toimiku kirjalikest materjalidest nähtub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlgnevuse kustutamise graafik, milles kostja on võtnud endale kohustuse tasuda võlgnevus seisuga 17.05.2008.a summas 11 459,89 krooni 13 kuu jooksul (tl 6). Samuti on kostja 20.04.2011 esitatud arvamuses (tl 25) tunnistanud võlgnevust seisuga 01.11.2010.a summas 8735,41 krooni (558,29 eurot). Kohus leiab, et kuna kostja on võlgnevust 17.05.2008.a seisuga summas 11 450,89 krooni (sh ajavahemikus jaanuar 2007 kuni jaanuar 2008.a tekkinud võlgnevus) tunnistanud, siis aegumine katkes ning nimetatud nõude osas ei olnud TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3. aastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajal, s.o 22.12.2010 möödunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks pole põhjendatud. Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest osaliselt tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Asja materjalidest (tl 20, 71). nähtub, et kostja on võlgnevusest 13778,04 krooni tasunud novembris 2010 3256,41 krooni (208,12 eurot). Seega 208,12 euro osas on hageja nõue enne hagi esitamist täidetud ning hagi kuulub nimetatud osas rahuldamata jätmisele. Kostja poolt kohtule esitatud pangaväljavõtte kohaselt on kostja tasunud 18.01.2011 arvet nr K1220102724 summas 158,54 eurot. Kuna kostja on lähtuvalt VÕS § 88 lg1 määratlenud, millist kohustust ta on täitnud (maksnud arvet 2010.a detsembri eest), puudub kohtul alus nimetatud summat võlgnevusest 01.11.2010 seisuga maha arvestada. Kuna hageja on peale hagi esitamist teinud lähtuvalt kostja omandist oleva korteriomandi reaalosa suurusest 75 m2 võlgnevuse osas ümberarvestuse (tl 61), kuulub hagi hinnast mahaarvamisele 1767,72 krooni (112,98 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele korteriomandi hooldamise ja majandamisega seotud kulude võlgnevus seisuga 01.11.2010 summas 8753,91 krooni (559,48 eurot). Ülejäänud osas, s.o.5024,13 krooni (321,10 euro/208,12+112,98/) nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Hagi esitamisel 22.12.2010 hageja kostjalt viiviseid 01.11.2010 seisuga nõudnud ei ole. Kuigi hageja esindajad on oma kirjalikus arvamuses ja kohtuistungil antud seletustes muutnud võlgnevuse suurust, ei ole hageja kohtule TsMS 334 lg 1 ja 363 sätetele vastavat avaldust, millest nähtub, et hageja nõuab kostjalt lisaks võlgnevusega ka viiviseid 01.11.2010 seisuga, esitanud. Seetõttu jätab kohus hageja poolt esitatud tõendid, sh viiviste arvestused (tl 53-54, 62-63) tähelepanuta. Samal põhjusel ei pea kohus anda ka hinnangut kostja poolt viiviste osas esitatud vastuväidetele. Kostja vastuväite selles, et hageja ei ole esitanud originaaldokumente jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja ei ole täpsustanud, millised originaaldokumendid on hageja jätnud esitama. Hageja poolt esitatud tõendid sisaldavad ja tõendavad piisavalt selgelt kostja korteriomandi hooldamise ja majandamise kulusid võlgnevuse suurust seisuga 01.10.2011.a. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust jätta hagi läbivaatamata ning asja menetlus lõpetada. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Otsuse täitmine

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise ajatamist 30 kalendrikuu jooksul igakuiste maksetena 20 eurot kuus. Kohus peab põhjendatuks otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist. Kohus mõistis kohtuotsusega S. F.lt KÜ Ahtme mnt 27 kasuks 518 eurot 88 senti. Arvestades, et kostja ja tema elukaaslane on töötud, peres kasvab kaks alaealist last, siis leiab kohus, et otsuse sundtäitmine võib ohustada kostja igapäevast toimetulekut ning süvendada tema majanduslikku puudust veelgi. Kohus on seisukohal, et igakuiste maksetena 31,08 eurot (viimase osamakse suurus 31,12 eurot) on võla tasumine korteriühistule reaalne ja täidetav 1,5 aasta jooksul. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 163 lg1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 64 % ulatuses. Sellest tulenevalt jaotab kohus menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud kannab 64% ulatuses kostja ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 36% ulatuses. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.