2-11-59469/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 23.03.2011 jõustunud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas 15.03.2011. a otsusega nr 1-11-3381 tunnistati Siim Vaikne (isikukood *) kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi seoses 08.05.2010 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele SA Läänemaa Haigla ja Käina Tervisekeskus OÜ poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 13 101,65 krooni (837,35 eurot), mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. Samast juhtumist tingituna on kannatanule väljastatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt töövõimetusleht nr * kestusega 08.05.2010 kuni 17.05.2010, mille alusel haigekassa määras ja maksis ajutise töövõimetuse hüvitist summas 805 krooni (51,45 eurot) ja Käina Tervisekeskus OÜ poolt väljastatud töövõimetusleht nr * kestusega 18.05.2010 kuni 21.06.2010, mille alusel haigekassa määras ja maksis ajutise töövõimetuse hüvitist summas 10 871 krooni (694,78 eurot). Kokku kahe töövõimetuslehe alusel on haigekassa kandnud kulusid summas 11 676 krooni (746,23 eurot). Seega on haigekassa kostja poolt kannatanu vastu toime pandud õigusvastase teo tagajärjel kandnud rahalisi kohustusi ehk saanud kahju kokku 24 777,65 krooni (1583,58 eurot). 31.07.2011 saatis Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post tähitud kirja tagastanud ei ole ja AS Eesti Posti postisaadetiste jälgimise elektroonilise lahenduse andmetel on kostja Siim Vaikne ettepaneku kätte saanud 02.08.2011. 05.12.2011 esitas Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Siim Vaikne (edaspidi kostja) vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 1583,58 eurot välja mõista. 13.12.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 14.12.2011. a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 05.12.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi koos kirjaliku vastuse nõudega isiklikult allkirja vastu üle antud 14.12.2011. a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1583,58 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks 15.03.2011. a kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-11-3381 /tlk 4-6/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 7/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 8/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 9/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 10/; töövõimetuslehe nr * /tlk 11/; töövõimetuslehe nr * /tlk 12/; hageja ettepaneku kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 13-14/ ning e-postiga kostjale saadetud e-kirja /tlk 15/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.