Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-18599
Tsiviilasi
Korteriühistu (KÜ) Kopli 86 hagi Arne Pilveti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1123.85 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kopli 86 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Kopli 86 (registrikood 80153249, asukoht Kopli t 86 Tallinnas), seaduslik esindaja Larissa Ždanova Kostja Arne Pilvet (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.04.2011 otsus tühistada. Tsiviilasi saata tagasi maakohtule asja uueks arutamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.27.09.2007 esitas KÜ Kopli 86 hagi Harju Maakohtusse Arne Pilveti vastu võla 7999.90 krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja suurendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista 24 961.33 krooni (1595.32 eurot), millest viivis on 7376.85 krooni (471.47 eurot).
2.Kostja on korteriühistu liige, kes on kohustatud tasuma korteriühistule igakuiselt temale makseteatisel märgitud suuruses ja tähtajaks elamu haldamise ja hooldamise eest. Maksekviitungitel on välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma. Kostja ei ole alates 2005. aasta märtsist oma kohustusi korteriühistu ees täitnud seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras ning tal on seisuga 18.04.2007 tekkinud võlgnevus 7999.80 krooni, millest 843.55 krooni (53.91 eurot) on viivis. Hageja on kostjat igakuiselt esitatud arvetega ja 05.02.2007 kirjaga võlgnevusest teavitanud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on tasunud igakuiselt kõik maksed talle osutatud teenuste eest. Korteriühistul puudub raamatupidamine. Kostja on korduvalt koos teiste korteriühistu liikmetega pöördunud juhatuse poole, et neile tutvustataks korteriühistu üldkoosolekute otsuseid, pangalaenu dokumentatsiooni, aastaaruandeid, raamatupidamise ja kulutuste algdokumentatsioone jms. Vastuseid nad saanud ei ole. Kostjale on esitatud fabritseeritud arveid, mis sisaldavad hulgaliselt mittevajalikke kulutusi – erisoodustusi, tagasimakseid, töölepinguteta palkasid ja nendelt makstavaid riigimakseid, samuti ebaseaduslikke laene. Sellised kulutused ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus
4.25.04.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud selle seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks
sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
6.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse elamu haldamise ja hooldamise teenuse eest 24 961.33 krooni (1595.32 eurot), millest viivis moodustab 7376.85 krooni (471.47 eurot). Kostja vaidles hagile vastu, kuna ta on igakuiselt tasunud talle osutatud teenuste eest. Kostja vastuväidete kohaselt esitab korteriühistu korteriomanikele põhjendamatult arveid. Hageja juhatuse liikme 29.03.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei tea hageja, mille eest kostja maksab, kuna kostja maksab ainult 25-30% arvel näidatud summast.
7.Kohus leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole avaldanud, millise teenuse eest kostja on tasumata jätnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, millest koosnevad kostjale vaidlusalusel perioodil esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust, mis on tekkinud alates 2005. aasta märtsist. Esitatud tõenditest ei nähtu, kuidas ja mille alusel on tekkinud kostja võlgnevus, samuti ei nähtu, milliste teenuste eest kostja ei ole tasunud. Elamu Kopli t 86 renoveerimiseks on võetud laen, mida eeldatavasti kasutati sihipäraselt elamu renoveerimiseks, kuid nimetatud tõendid ei võimalda kohtul tuvastada, kui palju kuulus elamu renoveerimise kuludest tasumisele kostja poolt vaidlusaluse perioodi eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks hooldus- ja remondifondi suurus, samuti ei ole esitatud võlgnevuse arvestust. Üksikud kohtule esitatud arved ei võimalda tuvastada, kas ja kui palju võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest.
8.28.04.2006 üldkoosoleku protokollis on otsustatud hooldus- ja remondifondide igakuiste maksete suurus ja millele kostja on esitanud vastuväite, et need otsused on tühised, kuna koosoleku on kokku kutsunud juhatus, kellel ei olnud selleks volitusi. Tallinna Linnakohtu 06.06.2005 otsusega on tunnustatud korteriühistu 03.08.2004 üldkoosoleku otsuste tühisust. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et koosolekul valiti uus 4-liikmeline juhatus ja juhatuse esimeheks valiti Larissa Ždanova. Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2007 otsusega jäeti linnakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 38 lg 7 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eeltoodust tuleneb, et hageja 28.04.2006 toimunud üldkoosoleku on kokku kutsunud juhatus, kelle osas on kohtuotsusega tunnustatud üldkoosoleku otsuse, millega juhatus valiti, tühisust. Kuna seetõttu on rikutud 28.04.2006 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja kostja on esitanud sellekohase vastuväite, siis on 28.04.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised. Samal põhjusel on tühised ka korteriühistu 05.02.2005 toimunud üldkoosoleku, 15.06.2005 üldkoosoleku ja 09.06.2009 üldkoosoleku otsused. Apellatsioonkaebus
9.KÜ Kopli 86 palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kuidas ja mille alusel on tekkinud kostja võlgnevus, samuti ei nähtu esitatud tõenditest, milliste teenuste eest kostja ei ole tasunud, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks hooldus- ja remondifondi suurus, samuti ei ole esitatud kohtule detailset võlgnevuse arvestust ning tulnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet. Sama kohus samas asjas on oma 05.11.2009 tagaseljaotsuses tulnud aga vastupidiste järeldusteni.
11.Apellant on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtub, et kostja on alates 2005. aasta märtsikuust jätnud osaliselt tasumata talle igakuiselt esitatavatel arvetel toodud summad, mis puudutavad hooldustasu ja remondifondi. Seda asjaolu on tunnistanud kostja ka ise ja tõendatud kohtule esitatud KÜ arvetega.
12.Kohus on ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 20 lg 1, TsÜS § 38 lg 2 ja lg 7 ning MTÜS § 241 lg 1 ja ekslikult leidnud, et juhatusel puudus õiguslik alus KÜ üldkoosolekute kokkukutsumiseks, mille tõttu on kohtu poolt nimetatud üldkoosolekute otsused tühised. Maakohus on teinud viite 28.04.2006 üldkoosoleku tühisusele. Hageja ei nõustu sellega, sest 03.08.2004 üldkoosoleku otsus, millega KÜ juhatus valiti, tunnistati kehtetuks alles peale kolmekordset Tallinna Ringkonnakohtu ja kahekordset Riigikohtu läbivaatamist teise astme kohtu 20.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1128. Enne maakohtu 06.06.2005 otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2/25-7725/04, millega tunnistati korteriühistu 03.08.2004 üldkoosoleku otsuste tühisust, KÜ 15.06.2005 üldkoosolek kiitis heaks 03.08.2004 üldkoosoleku otsused juhatuse liikmete valimise kohta.
13.Registriosakonna registriandmetest nähtub, et KÜ Kopli 86 03.08.2004 üldkoosoleku otsuse alusel oli KÜ neljaliikmeline juhatus kantud registrisse 07.09.2004. Kanne selle tühisuse kohta tehti 16.11.2007. TsÜS § 38 lg 7 teise lause järgi juriidilise isiku organi otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Käesolevas asjas möödus kande tegemisest registrisse üle 3 aasta.
14.KÜ Kopli 86 15.06.05 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek kinnitas ühehäälselt 03.08.2004 üldkoosoleku otsuse, millega KÜ juhatus valiti. Harju Maakohtu 22.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-0285, millega KÜ Kopli 86 hagi korteriomandi Kopli t 86-13 omaniku Larisa Morozova vastu analoogilises nõudes rahuldati, tuvastati, et 15.06.2005 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et üldkoosolek otsustas heaks kiita 03.08.2004 otsused juhatuse liikmete valimiste kohta. Seega maakohtu järeldus, et KÜ Kopli 86 juhatus ei olnud pädev üldkoosolekuid kokku kutsuma, on vastuolus õigusnormidega.
15.KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosolek jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama seaduse § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast alates. Kuna KÜ Kopli 86 liikmete 05.02.2005, 15.06.2005 ja 28.04.2006 üldkoosolekute otsuseid ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud, siis nende tühisusele viitamine on vastuolus õigusnormidega.
16.Hageja ei nõustu ka kohtu poolt tehtud järeldusega KÜ 09.06.2009 üldkoosoleku tühisuse kohta, sest selle üldkoosoleku on kokku kutsunud juhatus, kelle pädevus tulenes maakohtute registriosakondade keskandmebaasist ning ühistu üldkoosoleku otsust kohtu kaudu ei ole vaidlustatud.
17.Maakohus märkis, et on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõuet ning andnud võimaluse täiendavaid tõendeid esitada. Hageja juhib teise astme kohtu tähelepanu asjaolule, et mainitud dokumendiga palus kohtukonsultant, viidates kostja taotlusele, esitada raamatupidamise dokumentatsioon, laenulepingud ning rahaliste vahendite kulutamise deklaratsioonid ja algdokumendid, mida hageja jättis esitamata, sest mainitud dokumendid ei olnud tulenevalt TsMS § 5 lg-ga 1 seotud hagiga.
Vastustaja seisukoht
18.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja rakendanud ebaõigesti materiaalõigusnorme, mistõttu tuleb otsus tühistada. Kuna olulises ulatuses on maakohtu poolt täitmata eelmenetluse ülesanded, ei ole ringkonnakohtul võimalik ise tsiviilasja lõpuni lahendada, vaid see tuleb saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga selles, et vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht kostja vastuväidete põhjendatuse kohta ehk kas saab nõustuda, et hageja 05.02.2005, 15.06.2005, 28.06.2006 ja 09.06.2009 üldkoosolekute otsused on tühised kostja poolt esile toodud asjaolude alusel. 05.02.2005, 28.06.2006 ja 09.06.2009 üldkoosolekute protokollidest (t I kd lk 128-132, 91 ja II kd lk 5-7) nähtub, et neil otsustati teatud liiki majanduskulude suuruste üle. Hageja on nimetatud koosolekute otsustest lähtuvalt esitanud ühistu liikmetele, sealhulgas ka kostjale, igakuiseid arveid, mistõttu nimetatud otsuste kehtivuse tuvastamine on käesolevas asjas vajalik. 15.06.2005 koosolekul (protokoll t I kd lk 26) jäeti juhatusse samad isikud, kes olid sinna valitud 03.08.2004 ja muudeti hageja põhikirja otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi osas ning selle kehtivus võis mõjutada hilisemate koosolekute otsuste, mis võeti vastu kuni 15.06.2005 kehtinud põhikirja redaktsioonis kokkulepitust väiksema häälte arvuga, kehtivust. Kanne põhikirja muutmise kohta tehti äriregistrisse 13.08.2005 (t I kd lk 123124). 26.05.2007 koosolekul valiti senine juhatus tagasi ja vastav kanne tehti registrisse 08.08.2007 (protokolli ei ole esitatud, kuid kanne nähtub registrist).
21.TsÜS § 38 lg-dest 1 ja 2 nähtub, et vastuväitega saab kohtumenetluses juriidilise isiku organi otsuse puudulikkusele tugineda vaid juhul, kui esiletoodud faktilised asjaolud annavad aluse tuvastada otsuse tühisus (otsuse kehtetus tuleb tuvastada hagimenetluses). Tühisuse alused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2 ja mittetulundusühingute puhul ka MTÜS §-s 241: vastav tagajärg on otseselt sätestatud seaduses; otsus on vastuolus heade kommetega; otsus rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuste tühisusele kohtumenetluses tugineda ka vastuväite esitamisega, kuid tagamaks õiguskindlust on sellise vastuväite esitamise aeg juhul, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse, piiratud kahe aastaga kande tegemisest. Vastuväite esitamise korral hindab kohus otsuse tühisust kohtuotsuse põhjendavas osas ja teeb selle kohta järelduse. Ajaline piirang on kehtestatud põhimõttel, et kui otsuse tühisuse tuvastamist ei taotleta kohtus pikema aja vältel, tekib kolmandatel isikutel usaldus otsuse alusel tehtud võimalike kannete kohta avalikku registrisse. Sellisel juhul jääb vastav vastuväide tähelepanuta ja kuigi vormiliselt jääb tühine otsus edasi tühiseks, kaotab selle tühisus oma õigusliku tähenduse, kuna sellele ei ole võimalik enam tugineda. Sama on sätestatud ka MTÜS § 241 lg-s 3.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis hageja üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamisel arvestamata TsÜS § 38 lg-s 7 sätestatud vastuväite esitamise ajalise piirangu ega arutanud pooltega (ei andnud pooltele võimalust selles osas oma seisukohta avaldada) selle sätte mõju kostja õigusele esitada käesolevas asjas vastuväiteid. Nimelt nähtub äriregistrist, et 15.06.2005 koosoleku otsuse alusel on 13.08.2005 tehtud äriregistrisse kanne nr 9 põhikirja muutmise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas vastuväite selle koosoleku otsuste tühisuse kohta esmakordselt 26.10.2007, seega enam kui kaks aastat peale registrikande tegemist. Seega isegi kui 15.06.2005 koosoleku kokkukutsumisel oli rikutud MTÜS §-s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise
korda, võib olla alust jätta kostja vastuväide tähelepanuta ning 15.06.2005 otsuseid käsitleda õiguslikku tähendust omavatena. Maakohus jättis otsuse tegemisel seisukoha võtmata kostja vastuväite kohta 26.05.2007 koosoleku otsuste tühisuse kohta, kuigi ka selles osas oli vastuväide esitatud. Samas kuna selle koosoleku otsuse alusel oli tehtud juhatuse kanne registrisse 08.08.2007 (kanne nr 10) ja kostja esitas vastuväite 22.09.2010 (t II kd lk 186-187), siis ka nimetatud vastuväite suhtes võib olla alust jätta see tulenevalt TsÜS § 38 lg-st 7 tähelepanuta. Kui käsitleda õiguslikku tähendust omavatena 15.06.2005 otsust põhikirja muutmise kohta ning arvestades asjaolu, et kostja ei väitnud, et hilisematel koosolekutel oleks rikutud muudetud põhikirjas kokkulepitud kvoorumi nõudeid (väide on, et rikuti asutamisel vastuvõetud põhikirja nõudeid), siis ei ole kostja vastuväited kvoorumi puudumise tõttu hilisemate üldkoosolekute tühisuse kohta põhjendatud.
23.Küll aga saaksid olla põhjendatud kostja vastuväited 05.02.2005 koosoleku otsuste tühisuse kohta põhjusel, et selle kutsus kokku juhatus, kel selleks tegelikult pädevust ei olnud, kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et nimetatud juhatuse valimise kohta 03.08.2004 vastuvõetud üldkoosoleku otsus oli kehtetu. Tähtsust ei oma, et vastav kohtulahend jõustus alles juunis 2007, sest kehtetud olid nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused juba nende vastuvõtmisest alates. Kuna 05.02.2005 otsuste alusel avalikku registrisse kandeid ei tehtud, siis ka nende tühisuse alusel vastuväidete esitamiseks TsÜS § 38 lg 7 mõttes ajalisi piiranguid seaduses ette ei nähta. Ka ei tehtud kandeid registrisse juhatuse kohta 15.06.2005 otsuse alusel ega 28.04.2006 otsuste alusel. 28.04.2006 koosolekul muudeti majanduskulude makseid alates 01.05.2006 ja nende alusel hakati esitama ühistu liikmetele igakuiseid arveid. Kuna aga selle kokkukutsunud juhatusel tulenevalt kohtuotsusest vastavaid volitusi ei olnud, võis tõepoolest olla tegemist MTÜS §-s 20 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, millest tulenevalt on koosolekul vastuvõetud otsused tühised.
24.Kostja vastuväidete osas on hageja muuhulgas seisukohal, et 15.06.2005 koosolekul kiideti 03.08.2004 otsus juhatuse liikmete valimise kohta heaks ja seega hilisem kohtuotsus tähendust ei oma. Selle hageja väite osas maakohus seisukohta ei võtnud. Kuna tulenevalt TsMS § 658 lg-st 2 on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtule kohustuslikud vaid õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise osas, siis ei pea kolleegium otstarbekaks hageja väite osas konkreetset seisukohta siinkohal kujundada, kuid juhib menetlusosaliste tähelepanu, et TsÜS § 38 lg 5 mõttes saab heaks kiita vaid otsust, mille puudused annaksid aluse selle kehtetuks tunnistamisele kohtu poolt. Kui aga tuvastatud puudus annab aluse otsuse tühisusele, siis tühist otsust ei ole võimalik seaduse kohaselt kinnitada, kuid saab vastu võtta uue sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hageja vastuväidet kontrollida.
25.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses muuhulgas, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kuidas ja mille alusel on tekkinud kostja võlgnevus ehk et hageja nõue on tõendamata. Apellant on seisukohal, et tema nõue on tõendatud igakuiste arvetega, millised korteriühistu oma liikmele esitas. Kolleegium apellandi seisukohaga nõustuda ei saa. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 16.06.2010 selgitanud, et juhul, kui pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja majanduskulusid KÜS § 151 lg 1 mõttes tasuma, peab hageja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnda liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (näiteks küte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli ühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab ühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, liikmel kohustusi ei
teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma.
26.Samas ei saa kolleegium nõustuda maakohtuga selles, nagu oleks kohus korduvalt menetluse kestel juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõuet ja sellega täitnud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tõendamiskoormust selgitas kohus hagejale alles viimasel kohtuistungil 29.03.2011 (protokoll t II kd lk 278-281), kuid ei teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks, vaid lahendas asja sisuliselt ära. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba 28.10.2009 kohtuistungil (protokoll t II kd lk 61) oli hageja esindaja selgitanud, et kõik dokumendid, millede alusel maksed on arvestatud, on kuude kaupa olemas ja hageja võib need kohtule esitada, kuid kohus vastavat ettepanekut hagejale ei teinud. Otsuses on maakohus viidanud korraldusele tõendite esitamiseks 08.10.2009 (t II kd lk 19), milles kohustati hagejat (viitega kohtu 09.09.2009 kirjale (samas lk 11)) esitama kostja poolt 18.12.2008 taotletud dokumendid. Kui aga tutvuda kostja vastava taotlusega (t I kd lk 185), siis taotleti hagejalt välja nõuda sisuliselt kogu ühistu raamatupidamine – aastaaruanded, bilansid, laenulepingud, laenu- ja ühistu rahaliste vahendite kulutamise deklaratsioonid ja algdokumendid. Seega kohtu 08.10.2009 kirjas ei sisaldunud kohtu ettepanek hagejale oma nõude tõendamiseks asjakohaste tõendite esitamiseks ja selle kirjaga ei saa lugeda täidetuks TsMS-s sätestatud eelmenetluse ülesanded. Lisaks ei võtnud maakohus enne hagejale korralduse andmist seisukohta, kas kostja taotluses sisalduvad kõik dokumendid ikka on käesoleva asja lahendamise seisukohalt asjakohased (kohtuistungitel 26.10.2010 ja 29.03.2011 arutatu põhjal saab teha järelduse, et maakohus vähemalt enamikku nõutud dokumentidest käesolevas asjas vajalikuks ei pidanud).
27.Ringkonnakohtul ei ole võimalik käesoleva asja lahendamiseks vajalikul määral eelmenetluse ülesandeid ise täita ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Käesolevat asja on vaja arutada algusest (eelmenetlusest) peale. Vastavalt TsMS § 351 tuleb kohtul arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukohta. Pooltega tuleb arutada TsÜS § 38, sealhulgas selle lg 7, rakendumist käesolevas vaidluses ning neile tuleb anda võimalus esitada selles osas oma seisukohad ja vajadusel ka täiendavad tõendid. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel pooltele konkreetselt selgitada tõendamiskoormust ja teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Samuti tuleb anda hagejale võimalus korrigeerida nõuet selliselt, et kohtul oleks võimalik peale üldkoosolekute otsuste tühisuse kohta seisukoha võtmist kontrollida, kas kostjale olid arved esitatud kehtivate tariifide järgi. Sellise kontrolli võimaluse peab andma nõude arvestus, see tähendab, et hagejal tuleb nõue tuua välja selliselt, et iga kuu iga makse kohta on näha selle aritmeetiline kujunemine ja vajadusel on kostjal ja/või kohtul võimalik asendada näiteks rakendatud tariif varemkehtinuga ning seeläbi võtta seisukoht hagi rahuldamise ulatuse kohta. Hageja nõue sisaldab ka viivist, kuid täielikult puudub vastav arvestus, mille õigsuses (ka aritmeetiliselt) oleks kostjal ja kohtul võimalik veenduda. Arvetelt nähtuvat viivisvõlgnevust (selle kujunemist, perioodi jmt) kontrollida võimalik ei ole. Ka viivise arvestuse esitamiseks tuleb hagejale tähtaeg anda.
28.Vastuses apellandile selgitab kolleegium, et asjaolu, et sama kohus samas asjas on eelnevalt tagaseljaotsuses hagi rahuldanud, iseenesest ei välista, et sisulises lahendis jõuab kohus vastupidisele järeldusele. Tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus veenduma nõudel õigusliku aluse olemasolus, mis käesolevas asjas KÜS-i sätete näol olemas on. Sisulises lahendis aga peab kohus võtma seisukoha ka nõude tõendatuse kohta ning tõendamatuse korral jääb hagi rahuldamata.
29.Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel arutamisel maakohtul. Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.