Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

05.04.2010. a esitas 888 Invest OÜ Tartu Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu nõude tunnustamiseks Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses. 01.10.2009. a otsusega kuulutati välja Lumira Varahaldus OÜ pankrot. 19.10.2009. a esitas 888 Invest OÜ pankrotihaldurile nõudeavalduse 40 192 355 krooni nõudes, mis tuleneb hageja ja võlgniku vahel 04.06.2009. a sõlmitud kinnistu müügilepingust. Hageja esitas ka nõude ja tagatise olemasolu kinnitavad dokumendid. 03.03.2010. a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul pandi hageja nõue kaitsmisele, kuid sellele esitas vastuväite AS SEB Pank, mistõttu jäi hageja nõue tunnustamata. AS SEB Pank ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millele tema vastuväide hageja nõudele põhineb. Nõude tagatiseks on seatud hüpoteek summas 48 000 000 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma 10.05.2010. a vastuses hagi ei tunnista. 03.06.1999.a. asutasid A.S. ja H.V. OÜ Lumira Varahalduse OÜ. Lumira Varahalduse OÜ saneerimismenetlus algatati Tartu Maakohtu 04.05.2009.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-09-18601 Lumira Varahalduse OÜ poolt 24.04.2009.a. esitatud avalduse alusel. 24.07.2009.a. esitas Lumira Varahaldus OÜ kohtule avalduse saneerimise lõpetamiseks ning pankrotimenetluse algatamiseks ning 03.08.2009.a. algatas kohus Lumira Varahalduse OÜ pankrotimenetluse. Lumira Varahaldus OÜ pankrot kuulutati välja 01.10.2009.a; Üks kuu peale saneerimismenetluse algatamist 04.06.2009.a. sõlmisid 888 Invest OÜ ja Lumira Varahalduse OÜ mitteeluhoonetega kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Ostja Lumira Varahalduse OÜ osad kuulusid kuni 12.02.2009.a. müüja 888 Invest OÜ-le (ja tema kaudu A.S.). Seega oli müüja 888 Invest ostja OÜ Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) emaettevõte. Alates 12.02.2009.a. sai pankrotivõlgnik OÜ Lumira Varahaldus ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks I.M. (XXXX ; XXX). I.M. oli 888 Invest OÜ ühe asutaja K&V Arenduse OÜ nõukogu liige, müüja juhatusel liige kuni 31.12.2008.a. ja müüja osanik kuni 19.12.2008.a. Kinnistu aadressil Männi 4 Ülenurme Tartumaa kinnistusraamatu järgne kasutusotstarve on elamumaa, kuid vastavalt müügilepingu punktile 3.4. asub kinnistul puurkaev (pass nr 6919). Puurkaevu rajas OÜ Balrock (10782297) 2004.aastal. Puurkaevu sügavus on 190 m ning puurkaevu ehitaja kinnitusel ei ole puurkaev-pumpla eripärasid. 16.06.2009.a. sõlmisid Lumira Varahaldus OÜ ja eelnimetatud Brivoland Varahaldus OÜ mitteeluhoonega kinnistute võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, edaspidi nimetatud Võlaõigusleping, millega pankrotivõlgnik sõlmis AS SEB Pank kasuks koormatud hüpoteekidega kinnistud aadressidel Aardla 25e Tartus ja Aardla 27 Tartus Brivoland Varahaldus OÜ-le maksetähtajaga 31.12.2012.a. Müügilepingu tulemusel esitas 888 Invest OÜ Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 40 192 355,00EEK ja sai pankrotimenetluses valdava häälteenamuse. 02.veebruaril 2010.a. toimus Lumira Varahaldus OÜ võlausaldajate erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli muuhulgas vara müügi otsustamine. 888 Invest OÜ häälteenamusega võttis üldkoosolek vastu 888 Invest OÜ ettepaneku müüa kogu kinnisvara koos. AS SEB Pank esitas 12.02.2010.a. Taru Maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-10-7639) eelnimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et kinnisvara eraldi müümine annab võlausaldajatele oluliselt enam kasu, et erinevate kasutusotstarvetega kinnistute ühine müük vähendab võimalike ostjate ringi ning et kinnistute müügi puhul tervikvarana tuleks vastavalt PankrS § 153 jaotised välja maksta hüpoteegipidajatele proportsionaalselt, sest iga üksiku kinnistu väärtus kõnealuse üldkoosoleku otsuse kohaselt ei ole kindlaks määratud. AS SEB Pank esitas tõendid selle kohta, et AS SEB Pank kasuks koormatud kinnistute tõenäoline hetke turuhind on 16,500,000EEK ja et 888 Invest OÜ kasuks koormatud kinnistu ei ole vabamüügis realiseeritav ning seega pole sellel ka hinda. Kinnistute tervikuna müügi korral saaks ca 68 % jaotisest OÜ 888 Invest.

Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt on AS SEB Pank seisukohal, et nii 04.06.2009.a. 888 Invest OÜ ja Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud Müügileping, kui ka 16.06.2009.a. Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ja Brivoland Varahaldus OÜ vahel sõlmitud Võlaõigusleping on näilised tehingud kehtiva TsÜS § 89 mõttes. Ülaltoodud tõenditele ja asjaoludele kogumis tuginedes leiab AS SEB Pank, et 888 Invest OÜ ning eelnimetatud tehingutega seotud isikute (A.S., H.V., I.M., Brivoland Varahaldus OÜ) tegelik eesmärk on olnud Aardla 25 Tartus ja Aardla 27 Tartus asuvate kinnistute tasuta kasutusse andmine Brivoland Varahaldus OÜ-le 31.detsembrini 2012.a. koos õigusega saada varast vilju ning otsustusõiguse saavutamine Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses eesmärgiga välistada Võlaõiguslepingu tagasivõitmist ning tekitada häälteenamuse abil pankrotimenetluses olukord, milles AS SEB Pank kasuks hüpoteekidega koormatud vara oleks samal omanikeringil võimalik omandada pankrotivõlgniku kohustustest oluliselt madalama hinna eest ja seega sama vara jätkuvalt omades vabaneda olulisel määral oma kohustustest AS SEB Pank ees. Kehtiva saneerimisseaduse § 2 kohaselt seisneb ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamises ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ilmselgelt ei ole võimalik ettevõttel, kelle eelmise aasta kahjum oli 12,237,282 EEK ja bilansimaht 32 016 341 EEK saneerimisseaduses nimetatud eesmärke saavutada 48 000 000 EEK suuruseid kohustusi võttes. Kuivõrd I.M. on pikaajaliste ärikogemustega isik pole võimalik, et sellise lepingu sõlmimine on tavapärane äritegevus ja -risk. Seega pidi Müügilepingu sõlmimisel olema ilmselgelt muu eesmärk kui ettevõtte saneerimine, s.o. efektiivse ja jätkusuutliku äritegevusega tegelemine. Kuivõrd kinnistu on väike ja vaatamata sellele, et kinnistusraamatusse on maa kantud elamumaana, on see kasutusel spetsiifilise kasutusotstarbega, siis annab kinnistule selle väärtuse kinnistul asuv puurkaev. Puurkaev-pumplal ei esine mingeid spetsiifilisi eripärasid ja selle töövõimsus ei ole suuremahulist äri võimaldav (30 m3/h). Puurkaevu ei ole alates selle rajamisest välja vahetatud ega oluliselt täiendatud. Üldiselt teadaolevalt on puurkaevu 1 meetri kaevamise maksumus keskmiselt 1000 kr. Lisaks sellele oli elektroonilises äriregistris sisalduva 888 Invest OÜ 2008.a. bilansi kohaselt puurkaevu väärus 2008.aastal mitte rohkem kui 454 173 EEK (kogu bilansijärgne materiaalne põhivara eeldades, et hagejal mingit muud põhivara polnud). Seega ei vasta Müügilepingu hind headele äritavadele. Kuivõrd 888 Invest OÜ omanik A.S. on pikaajaline Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) omaniku ja juhatuse liikme I.M. äripartner ning I.M. oli Lumira Invest OÜ nõukogu liige kuni 31.12.2008.a, oli I.M. teadlik puurkaevu tegelikust väärtusest. Seega tekib põhjendatud küsimus Müügitehingu tegelikust sisust. Müügilepingu eseme valdus anti Müügilepingu kohaselt Lumira Varahalduse OÜ-le üle 04.06.2009.a. Vaatamata sellele vahendab puurkaevu kaudu vett endiselt 888 Invest OÜ. Arveid vee eest saadab 888 Invest OÜ vee tarbijatele meiliaadressilt [email protected]. Brivoland Varahalduse OÜ omanik ja juhatuse liige on ülalviidatud H.V. Oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks sõlmisid Lumira Varahaldus OÜ ja Brivoland Varahaldus OÜ (juhatuse liige H.V.) 16.06.2009.a, s.o. 1,5 kuud peale saneerimismenetluse algatamist Võlaõiguslepingu, millega sõlmiti Aardla 25e ja Aardla 27 Tarus asuvate kinnistute võlaõiguslik müügileping Brivoland Varahaldus OÜ-le. Võlaõiguslepingu muudavad näiliseks järgmised lepingu sätted: 1) Võlaõiguslepingu hind ületab turuhinda ca 2 korda. Pole mingit alust arvata, et pikaajaliste ärikogemustega ärimees H.V. võtab 40,000 kroonise osakapitaliga äriühingule Brivoland Varahaldus OÜ-le heauskselt kohustuse, mis ületab omandatava vara turuhinda ca poole võrra. Äriühingu tegevuse eesmärk on kasu teenimine, mis selgelt ei ole võimalik vara omandamisel turuhinnast oluliselt kõrgema hinna eest 2) Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) poolt vaadates on arusaamatu 3,5 aastane maksetähtaeg. AS SEB Pank rõhutab, et Aardla tn hoonete valduse üleandmine toimus Võlaõiguslepingu sõlmimisel ja müügihinna tasumine toimuks vaid peale võimatut tehingu tingimust -hüpoteekide kustutamine müügihinna tasumise eeldusena. Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) ainus sissetuleku allikas oli opereerimine Aardla tn kinnistutega. Brivoland Varahalduse OÜ ei kohustunud tasuma peale valduse saamist pankrotivõlgnikule Aardla tn kinnistute eest mingeid makseid. Ei ole usutav ega kooskõlas äritavadega, et Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) oleks heauskselt arvanud, et omamata

tootmisbaasi ’saab ta kuskilt raha’ hüpoteekidega tagatud laenulepingute täitmiseks. AS SEB Pank hüpoteekidega tagatud nõude suuruseks Lumira Varahalduse OÜ pankrotimääruse seisuga on 27 763 686.73EEK ja selle summa pidanuks Lumira Varahaldus OÜ tasuma omamata maksete tegemiseks mingitki sissetulekut. Hüpoteekide kustutamise eelduseks on kohustuse täitmine. AS SEB Pank poolt esitatud nõude suurus nähtub hagile lisatud nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. 3) Võlaõiguslepingu punkt 8.2.3. annab Brivoland Varahalduse OÜ-le võimaluse Võlaõiguslepingust taganeda, kui asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks pole hüpoteeke Aardla tn kinnistutelt kustutatud. Ilmselgelt ei tee häid äritavasid järgiv äriühing, eriti ennast saneerida sooviv äriühing nii kahjulikku tehingut (vara kolmandale isikule tasuta kasutusse andmine, müük oluliselt alla turuhinna, taganemise võimalus 3 aasta pärast jne) ilma muu põhjuseta. Võlaõigus- ja Müügilepingu sõlmimise põhjus nähtub ka 02.02.2010.a. toimunud Lumira Varahaldus OÜ võlausaldajate erakorralise üldkoosoleku otsusest. Kõnealuse üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas vara müügi otsustamine. 888 Invest OÜ häälteenamusega võttis üldkoosolek vastu 888 Invest OÜ ettepaneku müüa kogu kinnisvara koos. AS SEB Pank esitas 12.02.2010.a. Taru Maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-10-7639) eelnimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. AS SEB Pank esitas tõendid selle kohta, et AS SEB Pank kasuks koormatud kinnistute tõenäoline hetke turuhind on 16,500,000EEK, seevastu 888 Invest OÜ kasuks koormatud kinnistu vabamüügis realiseeritav pole ja seega pole sellel ka hinda. Seega kinnistute tervikuna müügi korral saaks ca 68 % jaotisest OÜ 888 Invest kuigi tema kasuks koormatud vara müügihind oli 0.-EEK ja seega on rikastuks OÜ 888 Invest õigusvastaselt AS SEB Pank arvel summas ca 11,2 miljonit krooni. AS SEB Pank leiab, et ülaltoodud asjaoludega kogumis on tõendatud, et Müügileping, mille alusel 888 Invest on esitanud nõude Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses, on näiline kehtiva TsÜS § 89 mõttes, sest Müügilepinguga sooviti saavutada Müügilepingus vormiliselt kokku lepitud asjaoludest teisi tagajärgi. Näiline tehing on tühine, TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pole 888 Invest OÜ-l Müügilepingust tulenevat nõuet Lumira Varahaldus OÜ vastu. Lisaks – kuivõrd need tagajärjed, mida Lumira Varahalduse OÜ ja 888 Invest OÜ ning Brivoland Varahaldus OÜ saavutada soovisid on õigustühised, siis puudub nõude tunnustamise vaidluses vajadus kohaldada Lumira Varahalduse OÜ ja 888 Invest OÜ vahel tegelikult tehtud tehingutele tegelikke tehinguid reguleerivaid sätteid. Hageja oma 31.05.2010. a vastuses leiab, et ükski kostja vastuses toodud asjaolu ei tõenda lepingu näilikkust. Oluline on tuvastada poolte tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal, mitte aga hilisemalt. Samuti ei olnud kinnistu müük vastuolus saneerimismenetluse eesmärgiga. Kindlasti ei ole saneerimismeetmete rakendamise mõte seejuures takistada ettevõttel oma majandustegevuse jätkamist. Vaidlusaluse müügilepingu puhul oli ostja jaoks tegemist tavapärase majandustegevuse raames sõlmitava tehinguga, kuivõrd tema põhitegevusalaks on muu hulgas kinnisvara ost ja müük. Ostja puhul on tegemist kinnisvaraarendajaga, kes on omandanud kõnealuse kinnistu eesmärgiga arendada sellel kinnistul asuva puurkaevu baasil edasist äritegevust. Halvenenud majanduslikus olukorras, kus pangad keeldusid mistahes uusi äriprojekte finantseerimast, ei ole ta aga seatud eesmärke suutnud täita. Siiski ei ole ostja endale nimetatud tehingut sõlmides võtnud põhjendamatut riski. Ostja on jätkuvalt lootnud oma majandusliku olukorra ja ka turusituatsiooni paranemisele, mida kinnitab tema soov rakendada ettevõtte tervendamiseks esmase abinõuna saneerimist, et suuta jätkata oma kohustuste täitmist lepingupartnerite ees. 16.06.2009. a võlaõiguslik müügileping on sõlmitud Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ja Brivoland Varahaldus vahel, seega ei ole hageja ega kostja selle lepingu pooleks. Järelikult ei puutu antud leping käesoleva vaidluse esemesse. Hageja hinnangul on kostja järeldused kinnistute ühise müügi osas meelevaldsed. Kinnistute ühise müügi tingib asjaolu, et kõnealused kinnistud on eesmärgipäraselt kasutatavad üksnes koos. 08.12.2011. a toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana ära I.M.. I.M. on Lumira Varahalduse OÜ juhatuse liige. Suhted kostjaga ei ole eriti head, 888 Invest OÜ omanik, juhataja on tunnistaja tuttav. 2009 suvel tegeles tunnistaja OÜ Lumira Varahaldus majandustegevusega. 04.06.2009. a toimunud tehing sai sõlmitud pikaajalise ettevalmistuse tulemusena. See tehing oli

üks osa kogu eesmärgist, milleks oli lühidalt vee eksport. Antud kinnistu sai soetatud eesmärgiga vett pudeldada ja ka tarbeveena eksportida. Ettevalmistav osa oli see, et oli vaja leida ostjad, konkreetsed lepingupartnerid, ja sellega oli seotud ka ruumide leidmine, kus siis teostada konkreetne pakendamine ja edasi ekspordi ettevalmistamine. Aardla 25E asuva hoone keldri osa oli igati sobilik selle tegevuse jaoks. Projekti valmistati ette kindlasti üle aasta. Selline välkotsus või emotsionaalne otsus see ei olnud. See oli väga pikalt ette valmistatud, lähtuvalt igasugusest globaalsest suunast, mis on ka täna olemas, mis puudutab veeressurssi ja üldse loodusressurssi. Olid olemas konkreetsed äripartnerid, konkreetsed ostjad sellele kaubale. Edasise tegevuse osas koostati ka kirjalikke dokumente ja plaane. Tasuvuse aeg, kogu see protsess, mis oli ka kirjas rahavoogudes, hakkas tootma kasumit praktiliselt kohe peale käivitamist. See tähendab seda, et sealt tekkisid positiivsed rahavood koheselt. Pudeldamise seadmed pidid tulema ettevõtte poolt, kellega olid kokkulepped eksporditava koguse ostu jaoks. Logistiliselt pidi puurkaevust välja viidama Aardla 25 E tootmishoonesse ja sealt edasi juba valmistatama ette vastavalt pakendile, et seda saaks raudteel transportida ja eeldatavasti läbi Muuga sadama. Rahavood oleksid võimaldanud teenindada ka kohustusi, mis ettevõttel olid. Äriplaan ei ole realiseerunud, sellepärast et partner SEB Pank ja analüütikud ei ole osanud neid asju näha nii nagu tookord nägid ja ei soovinud üheski koostööprojektis osaleda ja hakkasid vastu töötama. See oli ka põhjus, miks nii läks. Äri ülesehituse poolest on võimalik tänapäeval võimalik jätkata. Küsimus on partneri usaldatavuses, kuna tegemist on SEB puhul sellise partneriga, kes on ühel hetkel hea ja pakub võimalusi ja järgmisel hetkel lihtsalt keerab selja. Lähtudes ressursist, siis sisuliselt võib öelda, et oli piiramatu looduslik ressurss, siis see maksumus ja hind 48 miljonit on mõistlik. Suvel 2009 ei olnud teisi pakkumisi Lõuna-Eestis analoogse ressursiga alast. Ka varasemalt on tunnistaja OÜ-ga 888 Invest äri ajanud. Seotus lõppes sellega, et lepiti kokku, et enam äri koos ei aja hr A.S.. Tunnistaja oli teadlik puurkaevu rajamisest ning oli teadlik kulude suurusjärgust. Samas ei saa rääkida sellest, kui palju maksab füüsiliselt maa sisse auk puurida. Kui projekt toodab kasumit ja on läbi mõeldud ja pikaajaline, siis mis saab siin hea äritava vastu olla. Siin ei ole küsimust, kui see on konkreetse eesmärgiga tehtud ja ressursid on väga suured, siis ei pea siin kahtlema. Võib öelda, et tehingud suurusjärgus 48 miljonit Eesti krooni olid Lumira Varahaldusele tavapärased tehingud. Toonase partneriga sai selliseid tehinguid ka eelnevalt sõlmitud. SEB-l ei olnud selle vastu midagi, et sellises suurusjärgus summasid välja käia. Sellise kohustuse võtmisega tunnistaja kui Lumira Varahalduse juhatuse liige pidas reaalseks, et oli võimeline kohustust tasuma ja teenima ka kasu. Seda pidigi tegema, kuna äripartner SEB hakkas selga keerama. Pidi vastu võtma otsuseid, et olukorda päästa, et saaks teenindatud ka muud võetud kohustused. Kulutused kuus olid väga suured – suurusjärgus 1 rekka koorem tunnis, ligikaudu 20 000-30 000 liitrit tunnis. Selline maht võimaldas realiseerida kirjeldatud äriplaani. Kõik osapooled peaksid olema selle rahavooga kursis, kõik on seda näinud. Aardla 25 E ja Aardla 27 kinnistud vajasid edasist investeeringut, mida ei suutnud selgeks teha SEB-le. Seetõttu sai tehtud see tehing, et oleks kindel, et SEB Pank saaks oma laenu tagasi ja pooled saaksid investeerida ja kogu see territoorium saaks edasi töötada. Investeeringu tegemine oli seotud territooriumi edasise haldamisega, et rahavood sealt ära ei kaoks. Soojustusi oli vaja panna, katuseid parandada jne. Need olid hädavajalikud kulutused. See ei olnud näiline, nagu SEB väidab. Selleks, et asi korralikult toimiks ja jätkuks see, mille jaoks need asjad olemas olid, oli seda vaja. Selle tehingu hind oli sõltuv kiirusest. Tehingu hind ületas kohustuse, mis SEB ees oli ja sõltuvalt sellest, kui ruttu tehingusse minnakse, olid nii-öelda lisaboonused ette nähtud. Lisaboonus seisnes selles, et iga aasta, mida Brivoland Varahaldus venitab, lisandus summale 1 miljon krooni. Lepingusummat ei makstud korraga, sest selline oli pooltevaheline kokkulepe. Oluline oli see, et ostu-müügi summaga oleks kaetud SEB kohustus. Selle tehingu juures oli teisi võimalikke ostjaid ja pakkumisi, aga midagi tõsiseltvõetavat ei olnud. Püüdlused olid seda võimalikult odavalt ja kohustustevabalt kokku saada. Kui oleks olnud reaalne ostja, oleks seda tehtud. Eesmärk oli saada raha, et SEB kohustustest lahti saada ja toote ekspordiga tegeleda. Saneerimisavalduse esitamise eesmärgiks oli säilitada ettevõtte töö ja kaitsta seda ettevõtet selliste inimeste ja grupi eest, kes SEB-s töötavad.

Projekti käivitamiseks oli olemas loodusressurss. See oli üks põhivahendeid, et seda peaks müüma. Tootmine pidi tulema läbi ressursi, mis oli puurkaev. Ei tootnud, kuna SEB ei võimaldanud seda enam teha. Kahe kuu jooksul ei jõudnud käivitada tootmist, kuna võlausaldajatega ei olnud võimalik kokku leppida. Kohustust võttes nägi tunnistaja ette, et tootmine käivitub ettevõtete abil, kellega olid kokkulepped sõlmitud. Antud juhul ei saa ettevõtteid nimetada, vaadates seda tegevust, mis SEB teinud on; kui on midagi nimetatud, siis sellele on järgnenud sihikindlad tegevused nende ettevõtete suhtes, keda tunnistaja nimetab. SEB-poolsed investorid on algusest peale kinnistust huvitatud ja huvitatud sellest, et need kinnistud madala hinnaga omandada. Oli olemas puurkaevu pass ja vee kvaliteedi tõendid, näitajad, mis on vee puhul oluline. Vee tööstuslikuks välja pumpamiseks uuringuid ei tellitud. Ehkki vee tootmiseks oli ideaalne koht Aardla kinnistu, müüs tunnistaja selle maha, et saada lahti SEB kohustusest ja samas ikka edasi toota. Peale seda võlaõigusliku lepingu sõlmimist pidid suured kohustused ära minema ja oleks saanud konkreetselt keskenduda vee tootmisele ja ekspordile. Kinnistud said müüdud seetõttu, et kinnistud vajasid hoolt, et kogu need territooriumid ära ei laguneks ja seal edasi saaks töötada. Lumira seda teha ei saanud, sest Lumiral ei olnud enam sellised rahavoogusid. Olid sellised ajad, kus maksedistsipliin oli nullilähedane ja rahavood olid kaootilised ja lisainvesteeringuid ei olnud võimalik teha. Tunnistaja ei ole kontrollinud, mis seisundis need kinnistud on. Tehing sai tehtud, kokkulepped ja eesmärgid olid olemas, et tootmine käivitada. Oli olemas ettevõte, kes hakkab tooteid ostma.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. 888 Invest OÜ nõue Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleneb nende vahel 04.06.2009. a sõlmitud mitteeluhoonetega kinnistu müügilepingust (tl 35-45). Müügilepingu esemeks oli majandusliku otstarbega elamumaa asukohaga Männi 4, Ülenurme vald, Ülenurme alevik ning müügihind oli lepingu p 2.1. kohaselt 48 miljonit Eesti krooni. 8 miljonit tuli tasuda 30.06.2009. a ja ülejäänud osa hiljemalt 31.12.2012. a. AS SEB Pank on seisukohal, et tegemist on näiliku tehinguga, mistõttu puudub hagejal nõue Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 p-s 12 märkinud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Järelikult on AS’il SEB Pank kui Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) võlausaldajal õigus tugineda tehingu tühisusele. Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka

nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus (ja tulenevalt viidatud 17. detsembri 2009. a otsusest kohustus) esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Järgnevalt analüüsib kohus, kas antud juhul võib tegemist olla näiliku tehinguga. Leping on sõlmitud kuu aega peale Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) saneerimismenetluse algatamist. Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse mõttes abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Hageja leiab, et vaidlusaluse tehingu puhul oli tegemist tavapärase majandustegevuse raames sõlmitava tehinguga, kuivõrd tema põhitegevuseks on muu hulgas kinnisvara ost ja müük. Tunnistaja I.M. selgitas, et Lumira Varahalduse OÜ pidas reaalseks, et oli võimeline kohustust tasuma ja teenima ka kasu – olid olemas konkreetsed äripartnerid ja konkreetsed ostjad. Edasise tegevuse osas koostati ka kirjalikke dokumente ja plaane. Kogu protsess oleks hakanud tootma kasumit praktiliselt kohe peale käivitamist. Rahavood oleksid võimaldanud teenindada ka kohustusi, mis ettevõttel olid. Äriplaan ei ole realiseerunud, sellepärast et partner SEB Pank ja analüütikud ei ole osanud neid asju näha nii nagu tookord nägid ja ei soovinud üheski koostööprojektis osaleda ja hakkasid vastu töötama. Kahe kuu jooksul ei jõudnud käivitada tootmist, kuna võlausaldajatega ei olnud võimalik kokku leppida. Kohustust võttes nägi tunnistaja ette, et tootmine käivitub ettevõtete abil, kellega olid kokkulepped sõlmitud. Hageja esindaja sõnul ei saa pidada näilikuks tegevuseks lihtsalt seda, et asi ostetakse ja reaalselt tegevust ei näidata. Kohus märgib, et kui pidada silmas tunnistaja kirjeldatud äriplaani ja kavatsusi ning tootmise potentsiaali, oleks olnud võimalik alustada tootmistegevust ja päästa sellega ettevõtet. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et reaalselt ei asutud äriplaani teostama ning tunnistaja on toonud põhjuseks üksnes AS-i SEB Pank käitumise. Kinnistu müügi eesmärgiks olevat olnud kinnistu eest hoolitsemine ja laenude tagastamine, kuid reaalselt seda ei tehtud. Samuti ei osanud tunnistaja põhjendada ostuhinda. Arvestades lepingupoolte omavahelist seotust (mõlemad asuvad samal aadressil, müüja 888 Invest OÜ osanik on A.S., ostja Lumira Varahalduse OÜ osad kuulusid kuni 12.02.2009. a müüjale, alates 12.02.2009. a sai OÜ Lumira Varahaldus OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks I.M., I.M. oli 888 Invest OÜ ühe asutaja K&V Arenduse OÜ nõukogu liige, müüja juhatuse liige kuni 31.12.2008. a ja müüja osanik kuni 19.12.2008. a) oleks I.M. pidanud olema teadlik kinnistul asuva puurkaevu tegelikust väärtusest. 888 Invest OÜ 2008. a bilansi kohaselt oli puurkaevu väärtus 31.12.2008. a mitte rohkem kui 454 173 Eesti krooni. Tunnistaja ütlustest ja lepingupoolte käitumisest pärast tehingu tegemist ja tunnistaja ütlustest nähtub, et reaalselt ei tehtud midagi tehingu eesmärkide saavutamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Tunnistaja ei põhjendanud, miks tehing ei täitnud poolte püstitatud eesmärke, ehkki selleks olevat olnud kõik eeldused ja äriplaan ning kasu teenimise perspektiiv olemas. Pärast nimetatud 04.06.2009. a tehingu alusel kohustuse võtmist sõlmis Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) 16.06.2009. a võlaõigusliku lepingu, millega sisuliselt loobus oma ainsast sissetulekust, andes selle tasuta Brivoland Varahaldus OÜ-le. Pärast nimetatud tehingute tegemist esitas Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) 24.07.2009. a avalduse saneerimise lõpetamiseks ja pankrotiavalduse. Kohus on seisukohal, et 888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) vahel 04.06.2009. a sõlmitud mitteeluhoonetega kinnistu müügileping on näilik tehing. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt näilik tehing on tühine. Kuna tehing on tühine, ei ole sellel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1), mistõttu ei saa 888 Invest OÜ-l olla Lumira Varahalduse OÜ (pankrotis) vastu nõuet.

Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud 888 Invest OÜ.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.