888 Invest OÜ hagi AS SEB Pank vastu nõude tunnustamiseks Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses 1595 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
888 Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant: 888 Invest OÜ (RK: 10663167); esindaja advokaat Andrus Lillo Vastustaja: AS SEB Pank (RK: 10004252); volitatud esindaja Katrin Martinson
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 888 Invest OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. oktoobri 2009 otsusega kuulutati välja Lumira Varahaldus OÜ pankrot. 19. oktoobril 2009 esitas 888 Invest OÜ pankrotihaldurile nõudeavalduse 40 192 355 kr nõudes. Nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel 4. juunil 2009 sõlmitud kinnistu müügileping. Hageja esitas pankrotihaldurile ka nõude ja tagatise olemasolu kinnitavad dokumendid. 3. märtsil 2010 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul pandi hageja nõue kaitsmisele, kuid sellele esitas vastuväite AS SEB Pank, mistõttu jäi hageja nõue tunnustamata. 5. aprillil 2010 esitas 888 Invest OÜ Tartu Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu nõude tunnustamiseks Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses. Hageja leiab, et AS SEB Pank ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millele tema vastuväide põhineb. Nõude tagatiseks on seatud hüpoteek summas 48 000 000 kr.
2.AS SEB Pank hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt algatati Lumira Varahaldus OÜ saneerimismenetlus Tartu Maakohtu 4. mai 2009 määrusega. 4. juunil 2009 sõlmisid 888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Müügihinnaks oli 48 000 000 kr ning tasumise tähtajaks 31. detsember 2012. Ostja ja müüja olid omavahel seotud, kuna Lumira Varahaldus OÜ osad kuulusid kuni
12.veebruarini 2009 888 Invest OÜ-le. Seega oli müüja ostja emaettevõte. Alates 12. veebruarist 2009 sai OÜ Lumira Varahaldus ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks Ilmar Metsanurk. I. Metsanurk oli 888 Invest OÜ ühe asutaja K&V Arendus OÜ nõukogu liige, müüja juhatuse liige kuni 31. detsembrini 2008 ja müüja osanik kuni 19. detsembrini 2008. Kinnistu kinnistusraamatujärgne kasutusotstarve on elamumaa, kuid vastavalt müügilepingu punktile 3.4 asub kinnistul 2004. aastal rajatud puurkaev (pass nr 6919).
16.juunil 2009 sõlmisid Lumira Varahaldus OÜ ja Brivoland Varahaldus OÜ kinnistute võlaõigusliku müügilepingu. Lepingu tulemusel võõrandas Lumira Varahaldus OÜ kinnistud aadressil Aardla 25E ja Aardla 27, Tartu Brivoland Varahaldus OÜ-le. Kinnistud olid koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks. Maksetähtaeg oli 31. detsember 2012. Valdus anti müügilepingu kohaselt Lumira Varahalduse OÜ-le üle 4. juunil 2009. Vaatamata sellele vahendab puurkaevu kaudu vett endiselt 888 Invest OÜ. Arveid vee eest saadetakse tarbijatele meiliaadressilt [email protected]. Müügilepingu alusel esitas 888 Invest OÜ Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses nõude summas 40 192 355,00 kr ja sai pankrotimenetluses valdava häälteenamuse. 2. veebruaril 2010 toimus Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) võlausaldajate erakorraline üldkoosolek. 888 Invest OÜ häälteenamusega otsustas üldkoosolek müüa kogu kinnisvara koos. AS SEB Pank esitas
12.veebruaril 2010 Taru Maakohtusse hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-7639). Hageja leidis, et kinnisvara eraldi müümine annab võlausaldajatele oluliselt suuremat kasu, kuna erinevate kasutusotstarvetega kinnistute ühine müük vähendab võimalike ostjate ringi. Kinnistute müügi puhul tervikvarana tuleks vastavalt PankrS §-le 153 jaotised välja maksta hüpoteegipidajatele proportsionaalselt. Sellise müügi korral saaks ca 68 % jaotisest OÜ 888 Invest. AS SEB Pank kasuks koormatud kinnistute tõenäoline hetke turuhind on 16 500 000 kr. Kuna 888 Invest OÜ kasuks koormatud kinnistu ei ole vabamüügis realiseeritav, pole sellel ka hinda. Seega rikastuks OÜ 888 Invest alusetult AS SEB Pank arvel u 11,2 mlj kr võrra. Kinnistule annab väärtuse kinnistul asuv puurkaev. Puurkaev-pumplal ei esine mingeid spetsiifilisi eripärasid ja selle töövõimsus (30 m3/h) ei ole suuremahulist äri võimaldav. Puurkaevu ei ole alates selle rajamisest välja vahetatud ega oluliselt täiendatud. Puurkaevu ühe meetri kaevamise maksumus on keskmiselt 1000 kr (63.91 eurot). 888 Invest OÜ 2008. a bilansi
kohaselt oli puurkaevu väärtus 2008. aastal maksimaalselt 454 173 kr (eeldades, et hagejal mingit muud põhivara polnud). Seega ei vasta müügilepingu hind headele äritavadele. Kuivõrd 888 Invest OÜ omanik A. Saal on pikaajaline Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) omaniku ja juhatuse liikme I. Metsanurga äripartner ning I. Metsanurk oli Lumira Invest OÜ nõukogu liige kuni 31. detsembrini 2008, oli I. Metsanurk teadlik puurkaevu tegelikust väärtusest. Saneerimisseaduse § 2 kohaselt seisneb ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamises ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ilmselgelt ei ole võimalik ettevõttel, kelle eelmise aasta kahjum oli 12 237 282 kr ja bilansimaht 32 016 341 kr saneerimisseaduses nimetatud eesmärke saavutada 48 000 000 kr suuruseid kohustusi võttes. Müügilepingu sõlmimisel pidi olema muu eesmärk kui ettevõtte saneerimine. 888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud 4. juunil 2009 müügileping ja 16. juunil 2009 Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ja Brivoland Varahaldus OÜ vahel sõlmitud võlaõigusleping on näilised tehingud TsÜS § 89 mõttes. Tehingute tegelik eesmärk on olnud Tartus Aardla 25E ja Aardla 27 asuvate kinnistute tasuta kasutusse andmine Brivoland Varahaldus OÜ-le 31. detsembrini 2012 ning otsustusõiguse saavutamine Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses. Poolte sooviks on välistada 16. juunil 2009 sõlmitud võlaõiguslepingu tagasivõitmine ning tekitada häälteenamuse abil pankrotimenetluses olukord, milles AS SEB Pank kasuks hüpoteekidega koormatud vara oleks samal omanikeringil võimalik omandada pankrotivõlgniku kohustustest oluliselt madalama hinna eest ja seega sama vara jätkuvalt omades vabaneda olulisel määral oma kohustustest AS-i SEB Pank ees. 16. juuni 2009 võlaõiguslepingu muudavad näiliseks järgmised lepingu sätted: 1) võlaõiguslepingu hind ületab turuhinda ca 2 korda. Pole mingit alust arvata, et pikaajaliste ärikogemustega H. Väljak võtab 40 000-kroonise osakapitaliga Brivoland Varahaldus OÜ-le heauskselt kohustuse, mis ületab omandatava vara turuhinda ca poole võrra. Äriühingu tegevuse eesmärk on kasu teenimine, mis selgelt ei ole võimalik vara omandamisel turuhinnast oluliselt kõrgema hinna eest; 2) Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) poolt vaadates on arusaamatu 3,5-aastane maksetähtaeg. Aardla tn hoonete valduse üleandmine toimus võlaõiguslepingu sõlmimisel ja müügihinna tasumine toimuks vaid peale võimatut tehingu tingimust - hüpoteekide kustutamine müügihinna tasumise eeldusena. Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ainus sissetuleku allikas oli opereerimine Aardla tn kinnistutega. Brivoland Varahalduse OÜ ei kohustunud tasuma peale valduse saamist pankrotivõlgnikule Aardla tn kinnistute eest mingeid makseid. Ei ole usutav ega kooskõlas äritavadega, et Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) oleks heauskselt arvanud, et omamata tootmisbaasi saab ta kuskilt raha hüpoteekidega tagatud laenulepingute täitmiseks. AS-i SEB Pank hüpoteekidega tagatud nõude suuruseks Lumira Varahaldus OÜ pankrotimääruse seisuga on 27 763 686.73 kr mille pidanuks Lumira Varahaldus OÜ tasuma omamata maksete tegemiseks mingitki sissetulekut. Hüpoteekide kustutamise eelduseks on kohustuse täitmine; 3) 16. juuni 2009 võlaõiguslepingu punkt 8.2.3 annab Brivoland Varahaldus OÜ-le võimaluse võlaõiguslepingust taganeda, kui asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks pole hüpoteeke Aardla tn kinnistutelt kustutatud. Ilmselgelt ei tee saneerimist sooviv äriühing nii kahjulikku tehingut (vara kolmandale isikule tasuta kasutusse andmine, müük oluliselt alla turuhinna, taganemise võimalus 3 aasta pärast jne) ilma muu põhjuseta. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pole 888 Invest OÜ-l 4. juuni 2009 müügilepingust tulenevat nõuet Lumira Varahaldus OÜ vastu. Kuna tagajärjed, mida Lumira Varahaldus OÜ ja 888 Invest OÜ ning Brivoland Varahaldus OÜ saavutada soovisid, on õigustühised, siis puudub nõude tunnustamise vaidluses vajadus kohaldada Lumira Varahaldus OÜ ja 888 Invest OÜ vahel tegelikult tehtud tehingutele tegelikke tehinguid reguleerivaid sätteid.
3.Hageja vastuväidete kohaselt ei tõenda ükski kostja vastuses toodud asjaolu lepingu näilikkust. Oluline on tuvastada poolte tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal, mitte hilisemalt.
Kinnistu müük ei olnud vastuolus saneerimismenetluse eesmärgiga. Kindlasti ei ole saneerimismeetmete rakendamise mõtteks takistada ettevõttel oma majandustegevuse jätkamist. Vaidlusaluse müügilepingu puhul oli ostja jaoks tegemist tavapärase majandustegevuse raames sõlmitava tehinguga, kuivõrd tema põhitegevusalaks on muu hulgas kinnisvara ost ja müük. Ostja puhul on tegemist kinnisvaraarendajaga, kes on omandanud kõnealuse kinnistu eesmärgiga arendada sellel kinnistul asuva puurkaevu baasil edasist äritegevust. Halvenenud majanduslikus olukorras, kus pangad keeldusid mistahes uusi äriprojekte finantseerimast, ei ole ta aga seatud eesmärke suutnud täita. Siiski ei ole ostja endale nimetatud tehingut sõlmides võtnud põhjendamatut riski ja müüja on tehingu sõlmimisel sellist tagasimaksetähtaega pidanud reaalseks. Ostja on jätkuvalt lootnud oma majandusliku olukorra ja ka turusituatsiooni paranemisele, mida kinnitab tema soov rakendada ettevõtte tervendamiseks esmase abinõuna saneerimist, et suuta jätkata oma kohustuste täitmist lepingupartnerite ees. 16. juuni 2009 võlaõiguslik müügileping on sõlmitud Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ja Brivoland Varahaldus vahel. Hageja ega kostja ei ole selle lepingu poolteks ning järelikult ei puutu antud leping käesoleva vaidluse esemesse. Kostja järeldused kinnistute ühise müügi osas on meelevaldsed. Kinnistute ühise müügi tingib asjaolu, et kinnistud on eesmärgipäraselt kasutatavad üksnes koos. Kinnistud on majanduslikult seotud, kuna Aardla 25 E ja Aardla 27 hoonete keldrikorrused on mõeldud Männi 4 kinnistul asuva puurkaevu vee töötlemiseks. Kostja väide, et Männi 4 kinnistul puudub hind ning see pole realiseeritav, on üksnes hüpoteetilised. Ka ei selgu viidatud ekspertarvamusest, et kinnistute eraldi müük oleks igal juhul tõhusam.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 28. detsembri 2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb 888 Invest OÜ nõue Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nende vahel 4. juunil 2009 sõlmitud mitteeluhoonetega kinnistu müügilepingust. Müügilepingu esemeks oli majandusliku otstarbega elamumaa asukohaga Männi 4 Ülenurme vald Ülenurme alevik ning müügihind oli lepingu p 2.1 kohaselt 48 milj kr, millest 8 milj kr tuli tasuda 30. juuniks 2009 ja ülejäänud osa hiljemalt 31. detsembriks 2012. AS SEB Pank on seisukohal, et tegemist on näiliku tehinguga, mistõttu puudub hagejal nõue Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-95-11 p-s 12 märkinud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Järelikult on AS-il SEB Pank kui Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) võlausaldajal õigus tugineda tehingu tühisusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-09 p-s 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldaja peab esitama tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Viidatud lahenditele tuginedes analüüsis maakohus, kas antud juhul võib tegemist olla näiliku tehinguga. Leping on sõlmitud kuu aega peale Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) saneerimismenetluse algatamist. Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse mõttes abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Hageja leidis, et vaidlusaluse tehingu puhul oli tegemist tavapärase majandustegevuse raames sõlmitava tehinguga, kuivõrd tema põhitegevuseks on muu hulgas kinnisvara ost ja müük. Tunnistaja I. Metsanurk selgitas, et Lumira Varahaldus OÜ pidas reaalseks kohustuste tasumist
ja kasu teenimist – olid olemas konkreetsed äripartnerid ja ostjad. Edasise tegevuse osas koostati ka kirjalikke dokumente ja plaane ning kasumit oleks saanud praktiliselt kohe pärast käivitamist. Äriplaan ei realiseerunud sellepärast, et partner SEB Pank ja analüütikud ei soovinud enam üheski koostööprojektis osaleda ja hakkasid vastu töötama. Kahe kuu jooksul ei jõutud tootmist käivitada, kuna võlausaldajatega ei olnud võimalik kokku leppida. Kohustust võttes arvas I. Metsanurk, et tootmine käivitub ettevõtete abil, kellega olid kokkulepped sõlmitud. Hageja seisukoha järgi ei saa pidada näilikuks tegevuseks lihtsalt seda, et asi ostetakse ja reaalselt tegevust ei näidata. Kohus märgib, et kui pidada silmas tunnistaja kirjeldatud äriplaani ja kavatsusi ning tootmise potentsiaali, oleks olnud võimalik alustada tootmistegevust ja päästa sellega ettevõtet. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et reaalselt ei asutud äriplaani teostama ning tunnistaja on toonud põhjuseks üksnes AS-i SEB Pank käitumise. Kinnistu müügi eesmärgiks olevat olnud kinnistu eest hoolitsemine ja laenude tagastamine, kuid reaalselt seda ei tehtud. Samuti ei osanud tunnistaja põhjendada ostuhinda. Lepingupooled on omavahel seotud. Mõlemad asuvad samal aadressil, ostja Lumira Varahaldus OÜ osad kuulusid kuni
12.veebruarini 2009 müüjale, alates 12. veebruarist 2009 sai OÜ Lumira Varahaldus ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks I. Metsanurk, I. Metsanurk oli 888 Invest OÜ ühe asutaja K&V Arenduse OÜ nõukogu liige, müüja juhatuse liige kuni 31. detsembrini 2008 ja müüja osanik kuni 19. detsembrini 2008. Seega oleks I. Metsanurk pidanud olema teadlik kinnistul asuva puurkaevu tegelikust väärtusest. 888 Invest OÜ 2008. a bilansi kohaselt oli puurkaevu väärtus 31. detsembril 2008 mitte rohkem kui 454 173 kr. Tunnistaja ütlustest ja lepingupoolte käitumisest pärast tehingu tegemist nähtub, et reaalselt ei tehtud midagi tehingu eesmärkide saavutamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Tunnistaja ei põhjendanud, miks tehing ei täitnud poolte püstitatud eesmärke, ehkki selleks olevat olnud kõik eeldused ja äriplaan ning kasu teenimise perspektiiv olemas. Pärast 4. juuni 2009 tehingu alusel kohustuse võtmist sõlmis Lumira Varahaldus OÜ 16. juunil 2009 võlaõigusliku lepingu, millega sisuliselt loobus oma ainsast sissetulekust, andes selle tasuta Brivoland Varahaldus OÜ-le. Pärast nimetatud tehingute tegemist esitas Lumira Varahaldus OÜ 24. juulil 2009 avalduse saneerimise lõpetamiseks ja pankrotiavalduse. Kohus leidis, et 888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) vahel 4. juunil 2009 sõlmitud mitteeluhoonetega kinnistu müügileping on näilik tehing. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt näilik tehing on tühine. Kuna tehing on tühine, ei ole sellel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1), mistõttu ei saa 888 Invest OÜ-l olla Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) vastu nõuet.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.888 Invest OÜ esitas Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant panna vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus ega vastaspool põhistanud, milline tehing poolte vahel tegelikult sõlmiti. Tehingu näilikkuse tuvastamiseks tuleks kas tuvastada tehing, mida näiliku tehingu tegemisega sooviti varjata või tuvastada asjaolu, et pooltel puudus üldse kavatsus tehingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul on tõendamiskoormis vastustajal, kes pole oma väidet tõendanud; 2) ei selgu kohtuotsusest, miks konkreetselt oli antud tehingu tegemine vastuolus saneerimise eesmärkidega. Saneerimisseadusest ei tulene saneeritavale ettevõttele keeldu tehingute tegemiseks. Vaidlusaluse müügilepingu puhul oli ostja jaoks tegemist majandustegevuse raames sõlmitava tehinguga, kuna tema põhitegevusalaks on ka kinnisvara ost ja müük. Viidatud tehingu tegemisega soovis Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) arendada uut tegevussuunda, et olemasolevatest võlgnevustest vabaneda. Tehingut ei vaidlustanud ka saneerimisnõustaja;
3) ei saa näilikuks tegevuseks pidada lihtsalt seda, et ostetud asjaga seotud reaalselt tegevust hilisemalt ei toimu. Riigikohus selgitab lahendis nr 3-2-1-11-02, et tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. See, kui isik ei ole elamus kunagi käinud, seal elanud ega seda kasutanud, ei anna alust pidada tehingut näilikuks. Analoogselt, kui ostetud objektil ei ole tegevust alustatud, ei tähenda see iseenesest, et tehing on näilik; 4) seiskus planeeritud tootmine pangapoolse algselt lubatud finantseeringu äralangemise tõttu. Ei vastaspool ega kohus pole vaidlustanud kavatsust puurkaevu kasutusele võtmiseks ja tootmistegevuse alustamiseks. Dokumentatsiooni ettevalmistamiseks ja muude eelprojektidega tegelemiseks ei oleks kulutatud niipalju, kui ettevõttel puurkaevuga seonduvalt reaalne tootmise soov puudunuks. Tehingu näilikkuse hindamisel tuleb analüüsida neid asjaolusid, mis tehingu pooltele olid või pidid olema enne tehingu tegemist teada. Pole tõendatud, et tehingu pooled oleks olnud teadlikud puurkaevuga seotud äriplaani realiseerimise võimatusest; 5) märkis maakohus, et tunnistaja ei ole suutnud põhjendada kinnistu kõrget ostuhinda. Kohus on eksinud siin tõendamiskoormuse määratlemisel. Hoopis tehingu pankrotimenetluses vaidlustanud kostja oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et tehingu hind ei ole reaalne; 6) on kohus lähtunud bilansis kajastatud materiaalse põhivara väärtusest ja ekslikult leidnud, et puurkaevu hind poleks saanud olla suurem kui 454 173 kr. Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-67-08 ja 3-2-1-68-08 ning lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on müügihind kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii kõrgem kui madalam; 7) eeldab vastustaja väide lepinguobjekti hinna ja turuväärtuse olulisest erinevusest konkreetseid andmeid sama veeressursi ja logistilise asukohaga kinnistute turuhindade osas, milliseid ei ole aga eelnevas menetluses esitatud; 8) ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajaks (4. juuni 2009) enam tegemist seotud äriühingutega ega ka seotud äriühingute vahelise tehinguga, kuivõrd äriühingute osanikud tegutsesid juba erinevatel kaalutlustel ja erineva tegevuskava alusel.
6.AS SEB Pank palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohus piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toonud, miks jäeti hagi rahuldamata. Samuti on kohus otsuse leheküljel 7 põhjalikult analüüsinud tunnistaja (pankrotivõlgniku juhatuse liikme) ütlusi. Kohus ei nõustunud hagejaga kõnealuste ütluste ja selgituste tõlgendamisega; 2) oli apellandi ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingul muu eesmärk ja sisu kui ettevõtte saneerimine. Sellise tehingu sõlmimine on ilmselgelt vastuolus kohtu poolt välja toodud saneerimismenetluse eesmärkidega. Ettevõttel, kelle eelmise aasta kahjum oli 12 237 282 kr ja bilansimaht võrreldes tehinguga vaid 32 016 341 kr, ei ole võimalik likviidsust taastada ega kasumlikkust parandada 48 milj kr suuruseid kohustusi võttes. Arvestada tuleb ka asjaolu, et AS SEB Pank ees võetud poole väiksemad kohustused viisid Lumira Varahaldus OÜ pankrotti; 3) oli saneerimismenetluse ajal soetatud kinnistu tegelik hind (0,45 milj kr) ostjale teadaolevalt ca 106 korda väiksem kui müügihind (48 milj kr). Selline hinnavahe ei ole normaalne, mõistlik ega vasta headele kommetele. Vastustaja on tõendanud vaieldava tehingu turuhinda. Pindi KV atesteeritud hindaja arvamuse kohaselt vaieldava tehinguga võõrandatud kinnistul väärtus puudub; 4) on asjakohatud apellandi viited, et saneerimisseadusest ei tulene saneeritavale ettevõttele keeldu tehingute tegemiseks. Tulenevalt saneerimismenetluse sisust ja mõttest saavad need tehingud olla vaid väikese ja kaalutud riskiga tavapärase majandustegevuse raames sõlmitavad tehingud. Vaieldav tehing ei ole kuidagi tavapärane. Samalaadseid tehinguid polnud pankrotivõlgnik varem sõlminud; 5) on asjakohatu, tõendamata ja eksitav seostada vaieldavat müügilepingut vastustajapoolse krediteerimisega. Krediteerimise ootuseks ei ole pankrotivõlgnikul kunagi alust olnud ning ta pole mitmeaastase kohtumenetluse vältel esitanud ka ühtegi tõendit (nt e-kirjavahetuse vormis)
tõendamaks vastustaja poolse krediteerimise ootuse põhjendatust. 8. detsembri 2011 istungi protokollist nähtub üheselt, et pankrotivõlgniku juhatuse liige teadis juba enne saneerimismenetluse algatamist ja vaieldava müügilepingu sõlmimist, et AS SEB Pank ei finantseeri pankrotivõlgniku ärisid; 6) väitis vastustaja esindaja 8. detsembri 2011 kohtuistungil, et vee tööstuslikuks välja pumpamiseks uuringuid ei tellitud. Sellist tunnistust arvestades on põhjendatud kohtu seisukoht tehingu näilikkuse kohta; 7) viitab apellant apellatsioonkaebuses oma äriplaanile. Kohus ei võtnud äriplaani vastu kui tõendit ega uurinud seda kohtuistungil ning seega ei saa apellant äriplaanile tugineda; 8) on asjakohatud apellandi väited, et kui kohus loeb Ülenurmes Männi 4 asuva kinnistu hinnaks 454 173 kr, siis peaks apellandil olema samas summas nõudeõigus Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses. Kui kohus tuvastab tehingu näilikkuse, siis on tehing näilik kogu ulatuses ning seega ei saa apellandil olla mingeid hääli pankrotimenetluses; 9) on kõnealuse tehingu tegelik eesmärk olnud Tartus Aardla 25E ja Aardla 27 asuvate kinnistute tasuta kasutusse andmine Brivoland Varahaldus OÜ-le 31. detsembrini 2012. Selle tulemusena tekkis võimalus eelnimetatud isikutel saada varast vilju ning saavutati otsustusõigus Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses, eesmärgiga välistada vaidlusaluse müügilepingu tagasivõitmist ning tekitada häälteenamuse abil pankrotimenetluses olukord, milles AS SEB Pank kasuks hüpoteekidega koormatud vara oleks samal omanikeringil võimalik omandada pankrotivõlgniku kohustustest oluliselt madalama hinna eest ja seega sama vara jätkuvalt omades vabaneda olulisel määral oma kohustustest AS SEB Pank ees.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.detsembri 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud rahuldamata 888 Invest OÜ hagi AS SEB Pank vastu nõude tunnustamiseks Lumira Varahaldus OÜ pankrotimenetluses.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kostja võlausaldajana on jätnud täitmata enda kohustuse tõendada esitatud vastuväiteid vaidlusaluse nõude näilikkuse kohta. Asja materjalidest nähtub, et kostja on enda vastuväiteid igakülgselt tõendanud ning maakohus on nende alusel põhjendatult leidnud, et puudub alus apellandi nõude summas 40 192 355 krooni tunnustamiseks. Riigikohtu 02.11.2011 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 (p-d 12, 13, 14) tuleneb, et lepingu näilikkuse üle otsustamisel tuleb hinnata vaidlusalust lepingut sisuliselt ja mitte lähtuda pelgalt lepingu formaalsest tekstist, samuti tuleb hinnata lepingupoolte käitumist enne ja pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist, lepingupoolte seotust ning lepingu majanduslikku eesmärki. TsÜS § 89 lg-st 1 tulenevalt võib näilik tehing olla tehtud kahel viisil: 1) pooltel ei olnud soovi üldse mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada ja näilik tehing on tehtud ainult õigusnäivuse, s.o mulje loomiseks, nagu tehing oleks tehtud, või 2) näiliku tehinguga soovitakse varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult soovitakse. Ringkonnakohus leiab, et 04.06.2009 müügilepingu puhul ei olnud lepingupooltel soovi mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada ning tehing tehti õigusnäivuse loomiseks, s.o mulje jätmiseks, nagu müügileping oleks tegelikult tehtud ja sellega loodud 888 Invest OÜ jaoks 48 milj kr suurune nõudeõigus Lumira Varahaldus OÜ vastu. Seetõttu puudub hagejal 04.06.2009 müügilepingust tulenev tasumata müügihinna nõue.
8.2.Asja materjalidest nähtub, et maakohus algatas 04.05.2009 Lumira Varahaldus OÜ avalduse alusel tema saneerimismenetluse. 04.06.2009 sõlmisid hageja ja Lumira Varahaldus OÜ kinnistu (Männi 4) müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. 16.06.2009 sõlmisid Lumira Varahaldus OÜ ja Brivoland Varahaldus OÜ kinnistute (Aardla 25e ja Aardla 27) võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, kusjuures kinnistud olid koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks. 24.07.2009 esitas Lumira Varahaldus OÜ maakohtule avalduse saneerimise lõpetamiseks ja pankrotimenetluse algatamiseks ja Lumira Varahaldus OÜ pankrot kuulutati välja 10.10.2009. Õige on maakohtu järeldus, et 04.06.2009 müügileping ei ole kooskõlas saneerimismenetluse eesmärkidega ning müügilepingust ei selgu selle majanduslik eesmärk. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Apellandi väide, et nimetatud tehinguga soovis Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) arendada uut tegevussuunda, et vabaneda olemasolevatest võlgnevustest, on paljasõnaline. Asjaolud, et saneerimismenetluse ajal tehinguga 48 milj kr suuruse kohustuse võtnud äriühingul oli eelneval aastal kahjum 12 237 282 kr ning et kinnistu müügihind 48 milj kr oli ca 106 korda suurem kinnistu bilansilisest maksumusest ning et Pindi Kinnisvara ekspertarvamuse (I kd, t.l 104) kohaselt vaidlusaluse tehinguga võõrandatud kinnistul väärtus puudub, kummutavad apellandi väite, et tehing tehti uue tegevussuuna arendamise ja võlgnevuste vabanemise eesmärgil. Vaidlusaluse tehingule hinnangu andmisel on maakohus arvestanud tunnistaja I. Metsanurga ütlustega, kes on maakohtu istungil kinnitanud (I kd, t.l 232 pöördel), et ta Lumira Varahaldus OÜ juhatuse liige ning 888 Invest OÜ omanik. Tunnistaja I. Metsanurga ütluste kohaselt ei realiseerunud vaidlusaluse tehingu eesmärk, kuna kostja keeldus lubatud krediteerimisest. Apellandi väide, et nimetatud tunnistaja ütlused ei ole ümber lükatud ning seepärast tulnuks maakohtul nendega arvestada, on tõendamata ja seetõttu paljasõnaline. Asjas puuduvad mistahes kirjalikud tõendid, millised kinnitaksid kostja valmisolekut või lubadust väidetavat äriplaani rahastada. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et asja müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ning ainuüksi sellepärast ei saa tuvastada lepingu tühisust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole ainult asja müügihinda aluseks võttes tuvastanud müügilepingu näilikkust. Müügilepingu näilikkuse üle otsustamisel on oluline selle majanduslik eesmärk ning asja müügihind on üks asjaoludest, mida maakohus hageja nõude rahuldamata jätmisel hindas. Enam kui 100-kordset turuhinda ületav müügihind viitab siiski juba iseenesest sellele, et tehingut ei tehta tavapärase majandustegevuse raames ning sellel võib olla varjatud eesmärke. Asjaoludest, et müügilepingut ei vaidlustanud äriühingule määratud saneerimisnõustaja ning tegemist oli notariaalselt tõestatud tehinguga, ei saa järeldada, et tegemist ei saa olla näilikku tehinguga.
8.3.Maakohus on õigesti märkinud, et müügilepingu näilikkuse üle otsustamisel on üheks asjaoluks lepingupoolte omavaheline seotus. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et vaidlusaluse tehingu tegemise ajaks olid äriühingute osalused jagatud ning osanikud tegutsesid erinevatel kaalutlustel, ei lükka ümber maakohtu järeldust, et I. Metsanurk ostjana oleks pidanud teadma kinnistul asuva puurkaevu tegelikust väärtusest. Nimetatud järeldust ei ole apellant ümber lükanud.
8.4.Tunnistaja I. Metsanurga ütlustest ei nähtu, millistel majanduslikel kaalutlustel sõlmiti 16.06.2009 kinnistute (Aardla 25e ja Aardla 27) võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Maakohus on tunnistaja I. Metsanurga ütlusi õigesti hinnanud ja õigesti leidnud, et kõnealuse tehinguga loobus Lumira Varahaldus OÜ oma ainsast sissetulekust (opereerimine Aardla tänava kinnistutega), kuna väidetava äriplaani kohaselt oleks uus tegevussuund (vee tootmine) pidanud toimuna Aardla tänava kinnistutel asuvates hoonetes. Apellant ei ole esitanud usutavat selgitust, kust ta oleks saanud raha hüpoteekidega tagatud laenulepingute täitmiseks. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on tunnistaja I. Metsanurk põhjendanud maakohtule, miks seiskus tootmine äriühingust mitteolenevatel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud apellandi seisukoht on paljasõnaline, kuna esitatud tõendite kohaselt väidetavat tootmist Lumira Varahaldus OÜ ei käivitanudki.
16.06.2009 lepingu alusel seati kinnistusraamatusse eelmärge ostja Brivoland Varahaldus OÜ kasuks omandiõiguse üleandmise tagamiseks ja asja materjalidest nähtuvalt on Brivoland Varahaldus OÜ omanik ja juhatuse liige H. Väljak seotud vaidlusaluse 04.06.2009 lepingu sõlminud äriühingutega (888 Invest OÜ ja Lumira Varahaldus OÜ).
8.5.Asja materjalidest nähtub veel, et 02.02.2010 Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega otsustati 888 Invest OÜ häälteenamusega müüa kogu kinnisvara tervikvarana (kinnistud Männi 4, Aardla 25e ja Aardla 27). AS SEB Pank on nimetatud üldkoosoleku otsuse maakohtus vaidlustanud põhjusel, et panga kasuks koormatud kinnistute tõenäoline turuhind on 16,5 milj kr ning hageja kasuks koormatud kinnistu (Männi 4) vabamüügis realiseeritav ei ole ning sellise müügi korral rikastuks hageja panga arvel ca 11,2 milj kr ulatuses.
8.6.Ülaltoodust nähtub, et vaidlusaluse 04.06.2009 müügilepingu eesmärgiks oli hagejal häälteenamuse saamine Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning häälteenamuse abil pankrotivara müük selliselt, et vabaneda olulises ulatuses kohustustest AS SEB Pank ees ning võimalus omandada pankrotivara säiliks samal omanikeringi kuuluvatel isikutel (888 Invest OÜ, Lumira Varahaldus OÜ ja Brivoland Varahaldus OÜ seotud isikud). Seega soovisid pooled 04.06.2009 lepinguga jätta muljet müügilepingu olemasolust, s.o luua Lumira Varahaldus OÜ jaoks 48 milj kr tasumise kohustus, mida vastavalt 888 Invest OÜ pidi saama temalt nõuda. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud leping on tühine ja hagejal ei saa olla nõuet Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.