Kohtuasi 2-11-15008
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse kuupäev
27. detsember 2011
Kohtuasja number
2-11-15008
Tsiviilasi
BIGBANK AS vs MM võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine. Lõpplahend.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: BIGBANK AS, registrikood 10183757,
esindajad
asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Hageja esindaja: Brit R , XXX Kostja: MM, isikukood XXX, elukoht XXX
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.12.2011
Resolutsioon
732,38 eurot tagastamata krediidisumma,
•
441,95 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
•
157,97 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 23.12.2011.a. seisuga
•
175,31 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud
Kohtuasi 2-11-15008
•
25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu
2) kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 191,74 eurot, millest 95,87 eurot on hageja õigusabikulud ning 95,87 eurot on pool hageja poolt
hagiavalduse
esitamisel
tasutud
riigilõivust.
Lepingus
nimetamata
menetluskulud jäävad kostja kanda.
lepingu
sõlmimise tasu 25,56 euro võrra.
tasudes alates jaanuarikuust 2012.a. kuni maikuuni 2012.a. igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 30 eurot
•
tasudes võla jäägi hiljemalt 30.06.2012.a. ühekordse maksena
kõigi lepingu punktis 5 fikseeritud, kuid
tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
nimetatud nõude vähendamine
kehtivuse ning hageja jätkab punktis 2.1 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras.
Kohtuasi 2-11-15008 95,87 €, märkides selgitusse :”lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-11-15008, riigilõivu osaline tagastamine”.
Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS hagi MM vastu võlgnevuse nõudes.
Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:
1.1
hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 1 464,76 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Kostja tunnistab tingimusteta: 1) hageja nõuet summas 1 533,17 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest: •
732,38 eurot tagastamata krediidisumma,
•
441,95 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
•
157,97 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 23.12.2011.a. seisuga
•
175,31 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud
•
25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu
2) kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 191,74 eurot, millest 95,87 eurot on hageja õigusabikulud ning 95,87 eurot on pool hageja poolt
hagiavalduse
esitamisel
tasutud
riigilõivust.
Lepingus
nimetamata
menetluskulud jäävad kostja kanda.
Kohtuasi 2-11-15008
Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 191,73 eurot, millest 95,86 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda
BIGBANK ASi arveldusarvele
SEB Pank, märkides
selgitusse “lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-11-15008, riigilõivu osaline tagastamine".
Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja võla sissenõudmisega seotud kulusid 175,31 euro võrra ning lepingu sõlmimise tasu 25,56 euro võrra.
Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 332,30 eurot ja menetluskulud 191,74 eurot, kokku 1 524,04 eurot hageja arveldusarvele
SEB Pank, märkides
viitenumbriks 20800096252 alljärgnevalt: 5.1
tasudes alates jaanuarikuust 2012.a. kuni maikuuni 2012.a. igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 30 eurot.
Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis
fikseeritud,
kuid
tasumata
summade
sissenõudmiseks
kostjalt,
kohtutäituri poole.
Juhul, kui kostja rikub punktis 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja jätkab punktis 2.1 nimetatud
lepingust
tulenevate
kohustuste
täies
ulatuses
sissenõudmist
tavapärases korras.
Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,1098% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
Pooled on teadlikud, et:
10.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 10.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise
Kohtuasi 2-11-15008
korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 10.3 Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku
määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 10.4 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud
kohtumäärustest
tulenevad
nõuded
täitemenetluse
seadustiku
alusel
sundtäitmisele. 10.5 Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust
korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks.
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte vastastikustest huvidest heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohtuasi 2-11-15008 TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud tagasi saama pool hagilt asutud riigilõivust. Hageja on vastava avalduse esitanud. Tasutud riigilõiv tervikuna on 191,74 €. TsMS § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.