2-11-53371/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik kajastab bilansis ka kasutusvalduse tasu kohustust SA RV ees summas 32 246,39 eurot. Kasutusvalduse tasu võlgnevus on perioodi eest 2008.a. III kvartal kuni 14.11.2011 (v.a. 2010 IV kv kasutusvalduse tasu, mis on eraldi tasutud). Võlgnevus seisuga 30.09.2010 ajatati 15.10.2010 sõlmitud notariaalses lepingus tasumisele 36 kuuks (sellest 19 956,00 eurot aastatel 2012-2013). Selle alusel on likvideeritud 2008.a II kvartali võlgnevus ja osaliselt 2008.a III kvartali võlgnevus. Viimane makse kasutusvalduse tasu osas on tehtud 11.02.2011. Täiendavalt kajastab võlgnik bilansis kohustust Swedbank AS ees, mis 21.11.2011 seisuga on panga kinnitusel 38,35 eurot (negatiivne arveldusarve seis), millele lisandub viivis 6,61 eurot. Kokkuvõtvalt on ajutise halduri töö tulemusena selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku ca 85 950 eurot. Ajutine haldur märgib võlgniku senise majandustegevuse ülevaates, et AS RR alustas oma tegevust eesmärgiga rajada Eestisse harjutamiseks, võidusõiduks ja testimiseks sobiv FIA sertifitseeritud ringrada, mille sihtgrupiks on võidusõitjad ja motosportlased. Samuti planeeriti ringrada kasutada automüüjate turustamisürituste läbiviimiseks, autotestide läbiviimise, võidusõidutreeningute ning võidusõitude pidamise kohana nii vormel- kui ka kereautodele ja mootorratastele. Ühtlasi kavandati rajada rada teenindav infrastruktuur ning messikeskus, arvestades planeeritud ringraja asukohta kiirtee ja Tallinna ringtee ääres, otsejuurdepääsuga lennujaamast ja sadamatest, oleks see messikeskusena olnud sobiv asukoht. Samuti planeeriti rajada suusatunnel. Kogu senine tegevus on olnud seotud nimetatud ringraja arendusega ja muusisulisi tegevusi ei ole ettevõttel olnud. Rae ringraja projekti raames alustatud arendustööde käigus valmistati ette motoringraja kinnistu osaüldplaneering ning keskkonnamõjude hinnang. Reaalset ehitustegevust ei ole toimunud. Võlgniku igapäevane majandustegevus on tänaseks lõppenud. Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arveldusarve 01.07.2011. 02.11.2011 esitas AS RR juhatus kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

11.2011. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et AS RR maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ei ole rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige alakapitaliseeritus sellise suure projekti käivitamisel, ebapiisav käibekapital, võlgniku suutmatus teostada äriplaanis ettenähtud projektid, juhatuse ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust enam kui 85 000 euro võrra ning pankrot oleks vaja välja kuulutada. Antud menetluses aga puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid ei kata ära isegi pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse kulusid. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 2 000 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, teadaolevad kohustused moodustavad kokku 85 950 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu, tema vara ei kata kohustusi ning puuduvad igasugused väljavaated võlgniku tegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus määras 12.12.2011 määrusega ASRR pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul ASRR pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole rasked juhtimisvead ega kuriteo tunnustega teod. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud eelkõige alakapitaliseeritus projekti käivitamisel, ebapiisav käibekapital, võlgniku suutmatus teostada äriplaanis ettenähtud projektid, juhatuse ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused juba 2009 aasta lõpus, mil võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud piiri. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatus ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustust tähtaegselt täitnud. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse õigel ajal, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 920 eurot (lisandub käibemaks 184 eurot) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 93 eurot. Ajutine haldur palub halduri tasust ja kulutustest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja ülejäänud 800 eurot solidaarselt nende nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt TS ja TEOÜ INC Partner arveldusarvele . Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige TS on nõus hüvitama ajutise halduri tasust ja kuludest 800 eurot, tuleb ajutuse halduri tasust ja kuludest võlgniku juhatuse liikmelt TS välja mõista 800 eurot ja 397 eurot riigi vahenditest OÜ INC Partner arveldusarvele . TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele TS (ik XXX).