23. detsember 2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 12:00
Tsiviilasja number
2-09-66078
Tsiviilasi
RSAG hagi Osaühing V vastu võlgnevuse summas 48693,75 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
48693,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RSAG (registrikood: XXX; asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Olavi J , RKM Solution OÜ (Pirita tee 20, 10127 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja: Osaühing V (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10140 Tallinn; elektronpost [email protected]).
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 27.10.2011.a. / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt osaühingult V (registrikood XXX) hageja RSAG (registrikood XXX) kasuks põhivõlgnevus summas 21558 (kakskümmend üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot ja 34 senti.
Välja mõista kostjalt osaühingult V (registrikood XXX) hageja RSAG (registrikood XXX) kasuks sissenõutavaks muutnud viivis summas 6837 (kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot ja 83 senti.
4.Välja mõista kostjalt osaühingult V (registrikood XXX) hageja RSAG (registrikood XXX) kasuks viivis alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude 21558,34 eurot täieliku täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta 56/100 osas hageja kanda ja 44/100 osas kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (23.12.2011), kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja
2-09-66078 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.RSAG (edaspidi hageja) esitas 08.12.2009.a Harju Maakohtule hagi Osaühing V (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 761 891,63 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs ja tarnis hageja kostjale jalanõusid vastavalt esitatud tellimustele. Hageja esitas kostjale 13.10.2004.a arve nr 259766 (edaspidi Arve I) jalanõude eest summas 39 156,15 eurot (612 660,62 krooni). Kostja oli kohustatud arve tasuma hiljemalt 20.10.2004.a. Hageja esitas kostjale 03.11.2004.a arve nr 261614 (edaspidi Arve II) jalanõude eest summas 14 972,70 eurot (234 271,85 krooni), mille kostja oli kohustatud tasuma hiljemalt 10.11.2004.a. Hageja esitas kostjale 03.11.2004.a arve nr 261615 (edaspidi Arve III) jalanõude eest summas 564,90 eurot (8 838,76 krooni). Kostja tasus Arvest I 6 000 eurot (93 879,60 krooni) osamaksetena, viimane osamakse summas 1 000 eurot tasuti kostja poolt 06.06.2006.a. Seega jäi Arvest I tasuda 33 156,15 eurot (518 781,02 krooni). Hageja pöördus seoses võla sissenõudmisega inkassofirma Credit-reform Eesti OÜ poole, kes pöördus mitmel korral kostja poole. 18.04.2007.a saatis saatis Creditreform Eesti OÜ kostjale võlateatise. 14.05.2007.a teatas kostja Creditreform Eesti OÜ-le, et kaup pidi olema realiseerimisel ning kui hageja tahab, võib ta kogu kauba tagasi saada. Seejärel võttis Creditreform Eesti hagejaga ühendust, mille järel palus hageja kostjal saata täpne nimekiri piltidega, millised kaubad tagastatakse (artikli numbrid, kogus, suurused jne). 21.06.2007.a saatis kostja faksi Creditreform Eesti OÜ-le, milles teatas, et hageja kaupade jäägis olevate artiklite sortimendid saadetakse Creditreform Eesti OÜ-le 10.07.2007.a. Kostja pole hagiavalduse esitamise hetkeks eeltoodud nimekirja Creditreform Eesti OÜ-le saatnud. 18.07.2007.a teatas kostja, et nende laojääkide järgi on neil võlgnevus hageja ees umbes 41 000 eurot ning olid nõus tasuma võlgnevuse ära aasta lõpus. 11.07.2007.a teatas hageja Creditreform Eesti OÜ-le, et nad kohtusid kostjaga Eestis ning proovisid kaupa tagasi saada kostjalt, kuid kostja keeldus kauba tagastamisest ning ähvardas isegi politsei kutsuda. Vaatamata eeltoodule jõuti kokkuleppele, et kostja tasub võlgnevuse osaliselt iga nädal. 29.05.2008.a võttis Creditreform Eesti OÜ kostjaga uuesti ühendust ning kostja teatas, et kuu aega tagasi oli hageja Eesti käinud ning pooled leppisid kokku, et kostja saadab kogu kauba tagasi. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja tagastanud hagejale kogu kaupa ega likvideerinud tänaseni võlgnevust summas 761 891,63 krooni. Hageja palub kostjalt lisaks võlgnevusele välja mõista ka viivis kuni hagi esitamiseni summas 414 815,93 krooni ning viivis 0,02% päevas põhinõudelt kuni võlgnevuse likvideerimiseni (1 k tl 2-6).
2.Oma 13.10.2010.a seisukohas hageja avaldab, et kostja on tasunud täiendavalt veel 3 000 eurot. Kuigi kostja on oma vastuses märkinud, et pooled olid jätnud arvete maksetähtajad lahtiseks, siis tegelikult kui kostja esitas hagejale tellimuse, sai ta vastu tellimuse kinnituse, mille § 6 lg 2 on kirjas, et makstes 10 päeva jooksul saab kostja 3% allahindlust ning makstes 30 päeva jooksul 2% allahindlust. Maksimaalne maksetähtaeg 60 päeva tuleneb pooltevahelisest vestlusest, kuid selle kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Kostja on oma 08.06.2010.a vastuses märkinud, et kuna maksetähtaega pole kindlaks määratud, ei ole kostja maksmisega hilinenud. Selline järeldus on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja palub kohtul määrata arve nr 259766, arve nr 261615 ja arve nr 261614 maksetähtajad, arvestades, et pooltevahelistest vestlustest ja hageja poliitikast tulenevalt on see 60 päeva. Samuti ei ole 60 päevane maksetähtaeg vastuolus mõistlikkuse põhimõttega, kostjale ootamatu ega ka ülemäära koormav, sest kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et maksetel polnudki maksetähtaegu ja ta saab need tasuda millal tahes. Kostja
2-09-66078 ei ole hagejat kunagi teavitanud kauba puudustest ega valest kogusest. Kuna kostja sõlmis müügilepingu oma majandus - või kutsetegevuses, lasus tal kohustus kaup viivitamatult üle vaadata lasta. Hageja on seisukohal, et kostja ei saa tugineda kauba lepingule mittevastavusele, sest ta ei ole hagejat sellest mõistliku aja jooksul teavitanud ega ole ka puudusi ega valesid koguseid piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja on väitnud, et tagastas hagejale kauba, mida tõendavat 18.07.2008.a arve nr 8108956. Tegelikult on arve nr 8108956 ainult transpordiarve, millega kostja ei tõenda, kui palju ja mida ta hagejale tagasi saatis. Lisaks, kuigi hageja ei olnud kohustatud üldse tagastatud kaupa vastu võtma on ta seda heas usus teinud ja kreeditarve koostanud 31.08.2008.a. Hageja näitas üles head tahet ja aktsepteeris tagastatud kauba hinnaga 8 eurot paar, millest on ka kostjale teada antud. Kostja on tagastanud 580 paari kingi. Seega väheneb kostja põhivõlg hageja eest 4 640 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg vastuse koostamise seisuga 41 053,75 eurot. Oma seisukohas esitas hageja vastuväite kostja väitele, et nõue on aegunud. Kuna arved on esitatud 2004.a, hakkas nõude aegumistähtaeg jooksma 01.01.2005.a, ehk nõue oleks aegunud 31.12.2008.a. Kuid oma 22.06.2007.a saadetud ja allkirjastatud faksiga on kostja nõuet tunnistanud, seega katkes aegumine 21.06.2007.a ja algas uuesti 22.06.2007.a. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. 13.10.2010.a seisukohas täpsustas hageja viivisearvestust. Täpsustatud viivisearvestuse kohaselt on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 12.10.2010.a. seisuga kokku 28 620,03 eurot, Lisaks taotleb hageja välja mõista tema kasuks viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (1 k tl 81-87).
3.Oma 28.02.2011.a seisukohas hageja selgitab, et hagejale on 30.09.2008.a saadetud e-kiri, milles kostja piirkondlik müügijuht annab hagejale teada, et kostja aktsepteerib tagastatava kauba hinnaga 8 eurot paar. Kostja on kingad tagastanud 18.07.2008.a. Samuti on kostjale postiga saadetud 31.10.2008.a. kreeditarved nr 995678 ja nr 995679, millest tuleneb, et hageja on aktsepteerinud kostja kaubatagastust hinnaga 8 eurot paar ning kostja on arved aktsepteerinud. Seega on kostja teadlik, et ta ei tagastanud kingi kogu võlgnevuse ulatuses ning osa võlgnevusest jäi tasaarveldamata. Kostja vastuväite osas aegumise kohta on nii hageja kui ka kostja ühel meelel, et kostja on hageja käest kaupu saanud. Samuti on hageja seisukohal, et faksiga tunnistab kostja, et pole kõikide kaupade eest tasunud. Hageja on seisukohal, et kostja on faksiga väljendanud teadlikkust võlgnevuse olemasolust ning seega katkes aegumine 21.06.2007.a ning hakkas ka jooksma uus kolmeaastane aegumisperiood. Alternatiivselt, kui kohus ei loe hageja põhjendusi kõigist arvetest tulenevate nõuete aegumise katkemise kohta, esitab hageja seisukoha, mille kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetus esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kuna antud juhul ei ole pooled määranud, milliste kohustuste katteks on kostja tasumisi teinud, tuleb lugeda kaetuks arvest nr 259766 tulenev võlgnevus. Kuna viimane arvest nr 259766 tuleneva võlgnevuse tasumine toimus 07.12.2007.a, oleks nõue aegunud 08.12.2010.a. Kuid hageja on 08.12.2009.a esitanud kohtusse hagi, seega peatus nõude aegumine. Hageja alternatiivse põhinõude suurus hageja seisukoha esitamise seisuga (28.02.2011.a.) on 25 516,15 eurot ning viivisevõlgnevuse nõude suurus 32 650,93 eurot. Kuna hageja tegutseb heas usus, siis vähendab hageja viivisevõlgnevuse suuruse põhivõlgnevuse suuruseni (1 k tl 119-122).
4.Hageja 28.11.2011.a vastuse kohaselt hageja ei vaidlusta, et kostja on JP ́le raha kandnud. Ka ei vaidlusta hageja, et JP oli hageja müügiesindaja, kuid hageja ei ole andnud JP ́le volitusi raha vastuvõtmiseks. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et müügiesindaja poolt raha isiklikule arveldusarvele kandmise soovimine ei ole tavaliselt vajalik kingade müümiseks või teenuste osutamiseks. Hageja võiks veel aru saada, kui kostja oleks raha andnud sularahas ja palunud see hagejale edasi anda, kuid isiklikule arveldusarvele raha kandmine ei ole tavapärane. Hageja leiab, et tegemist on kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumisega, mille eest kostja ka vastutama peaks. Hageja jääb seisukoha juurde, et allahindlus 5 % oleks rakendunud juhul, kui kostja oleks arved õigeaegselt tasunud. Kostja seda teinud ei ole. Seega on kostja lepingutingimusi rikkunud ja ei rakendu allahindlus määras 5%. Hageja ei ole kostjale saatnud puudustega või suuremas koguses
2-09-66078 kaupu kui tellitud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejale tagasi müünud 1 158 paari kingi. Hageja on tunnistanud 580 paari kingade tagasiostmist kostjalt. Sellest tulenevalt on hageja kostjale esitanud ka kaks kreeditarvet summas 4 640 eurot, mis on maha arvestatud kostja võlgnevusest hageja ees. Kostja krediitarvetele vastu vaielnud ei ole (2 k tl 134-140).
Kostja vastuväited
5.Kostja oma 09.06.2010.a vastuse kohaselt hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud. Hageja on omavoliliselt kostjale saatnud rohkem kaupa, kui kostja tellis. Hageja rikkus sellega poolte kokkulepet. Kokku leppides kauba tarnimises ei sõlminud pooled lepingut, mistõttu ei olnud ka kindlaks määratud, millal täpselt kohustub kostja arved tasuma. See tingimus jäi lahtiseks ning seega leiab kostja, et ei ole hilinenud maksmisega. Samuti on kostja seisukohal, et hageja poolt saadetud kaubal on kostja poolt leitud puudusi, millest ta ka hagejat teavitas. Puuduste kindlakstegemine võtab aega ning puudustega kauba eest ei ole kostja nõus tasuma. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi vastava kvaliteediga ning kostja soovib tagastada hagejale puudustega kauba (1 k tl 62).
6.30.06.2010.a esitatud täiendavas vastuses kostja märkis, et ta oli saatnud hagejale kauba ära, mida kostja tõendab 18.07.2008.a arvega nr 8108956. Hageja ei ole seda asjaolu oma hagiavalduses märkinud, mistõttu on kostjal kahtlus, et hageja soovib viia kohut eksitusse ning alusetult rikastuda. Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist ja lõpetada asja menetlus (1 k tl 70-72).
7.Kostja poolt 20.12.2010.a esitatud täiendavas vastuses vaidleb kostja vastu, et hageja poolt tõendina esitatud faksiga on tõendatud hageja nõude aegumine (1 k tl 101-102).
8.Kostja 23.11.2011 taotluse kohaselt on leidnud tõendamist JAPt öötamine (kontaktisikuks olemine) hageja juures (2 k 118-119).
Kohtulik ärakuulamine
9.Kohtuistungitel 08.03.2011.a, 10.05.2011.a, 13.09.2011.a ja 27.10.2011.a jäid pooled oma seisukohtade juurde (1 k tl 141-142, 227-228, 2 k tl 51-52, 115-116).
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud poolte esindajad ära kohtuistungitel ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Asjas ei ole vaidlust, et 2004.a. olid poolte vahel lepingulised suhted, mille kohaselt hageja kui välismaine jalatsivabrik müüs kostjale kui jalatsikaubandusega tegelevale äriühingule hulgi jalanõusid ja kostja kohustus nende eest maksma.
12.Kohus loeb nii hageja poolt esitatud arve-saatelehtede 13.10.2004 nr 259766, 03.11.2004 nr 261614 ja 13.10.2004 nr 261615, kui kostja poolt esitatud arve-saatelehtede 19.04.2004 nr 230645, 19.04.2004 nr 230646, 02.09.2004 nr 252508, 02.09.2004 nr 252509, 27.09.2004 nr 255785 ja 27.09.2004 nr 255786 alusel tõendatuks, et hageja tarnis ja müüs kostjale jalanõusid kogusummas 118855,10 eurot (1 kd tl 7-24, 184-210, 2 kd tl 96-109). Samuti loeb kohus tõendatuks, et
2-09-66078 nimetatud arve-saatelehtedest 02.09.2004, 27.09.2004, 13.10.2004 ja 03.11.2004 koostatud arvesaatelehtede ja vastavate kaubapartiide ostu-müügi aluseks oli hageja poolt 21.07.2004 koostatud tellimuse kinnitus (proforma -arve) 2004.a. sügis /talve hooaja jalatsitele kogusummas 105162,45 eurot (1 kd tl 178-184, 2 kd tl 93-94) ning jalatsite müük hageja poolt kostjale 19.04.2004 arvesaatelehtede alusel kogusummas 15592,30 eurot (13853,50 + 1738,80) toimus varem ja väljaspool nimetatud tellimust (1kd tl 204-210).
13.Asjas on vaidlusalune, milline on hageja poolt kostjale 21.07.2004 tellimuse alusel müüdud kauba hind ja kauba eest tasumise tähtaeg, samuti pooled vaidlevad, kas kostja on hagejalt tellimuse alusel ostetud kauba eest täies ulatuses maksnud ja kas ning milline on kostja võlgnevus hagejale.
14.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb 21.07.2004 tellimusega hõlmatud kauba hinna puhul arvestada 21.07.2004 proforma - arvest tulenevalt (1 k tl 178-184) 5 %-lise hinnasoodustusega kostja kasuks, mistõttu tellimusega hõlmatud kaupade hinnaks kujuneb 99904,33 eurot (105162.45 – (105162,45x 0,05)). Sellest tulenevalt oleks hageja nõue kostja vastu 13.10.2004 arve-saatelehe alusel tarnitud kauba eest 37198,34 eurot (39156,15 – (39156,15 x 0,05) ja 03.11.2004 arvesaatelehtede alusel tarnitud kauba eest 14760,71 eurot (14972,70 + 564,90 –(15537,60 x 0,05).
15.Hageja seevastu leiab, viidates hageja üldistele maksetingimustele, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2008, ja poolte väidetavale suulisele kokkuleppele, et 5 % hinnasoodustus oleks kostja suhtes rakendunud ainult juhul kui kostja oleks arved tasunud õigeaegselt ja täielikult.
16.Asja lahendamisel võtab kohus arvesse, et hageja kauba müüjana on välismaine äriühing. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei pooled valinud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevemalt seotud mõne teise riigiga, võib selle osale kohaldada selle riigi õigust. Kohus leiab, et kauba hinna eest tasumine on tugevamalt seotud Eestiga, mistõttu tuleb hinna määramisel rakendada Eesti õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestab lepingu tõlgendamise reeglid. Lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kuivõrd 21.07.2004 proforma – arvest lähtuvalt oli tellimusega kaetud kaubale antud üldine 5 % hinnasoodustus (vastasel korral ei oleks hageja pruukinud soodushinda 99904,33 eurot proforma-arves eraldi välja tuua) ja hageja pole tõendanud, et 01.07.2008 kehtestatud maksetingimused kehtisid ka varem, so 21.07.2004.a., tuleb hageja poolt 13.10.2004 arve-saatelehe alusel tarnitud kauba hinnaks lugeda 37198,34 eurot (39156,15 – (39156,15 x 0,05) ja 03.11.2004 arve-saatelehtede alusel tarnitud kauba hinnaks vastavalt 14760,71 eurot (14972,70 + 564,90 –(15537,60 x 0,05).
17.Kuivõrd hageja nõuete aluseks olevad arve-saatelehed olid koostatud ja kaup nende alusel kostjale müüdud 2004.a., on kostja esitanud hageja nõude suhtes aegumisvastuväite. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on oma 21.06.2007 faksis märkinud, et „...firma R kaupade jäägis olevate artiklite sordimendi saadame 10.07. ka. ...kõik kaubad on meil vastutaval hoiul. Müüdud kaubad on firmale tasutud vastavalt müügile“ (1 k tl 28, 89), on kostja sellega hageja nõuet tunnustanud, seega aegumine, mis algas 01.01.2005 (TsÜS § 146 lg 1, 147 lg 3) katkes 21.06.2007 (TsÜS § 158) ja algas uuesti 22.06.2007, mistõttu hagi esitamise ajaks 08.12.2009 hageja nõuded aegunud ei ole. Alternatiivselt hageja leiab, et juhul kui kohus ei tunnusta kostja 21.06.2007 faksis avaldatut nõude tunnustamisena, siis tema nõuet 13.10.2004 arve-saatelehe nr 259766 summas 39156,15 eurot ei saa siiski lugeda aegunuks, kuna kostja sooritas viimased maksed 1000 euro kaupa kuni 07.12.2007 ning VÕS § 88 lg 6 tulenevalt tuleb neid makseid lugeda 13.10.2004 arve-saatelehe järgi müüdud kauba eest maksmiseks.
2-09-66078
18.Kohus nõustub kostjaga, et kostja 21.06.2007 faksis avaldatut ei saa lugeda nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt väljendub nõude tunnustamine võlgnikupoolses tahteavalduses, millest järeldub tahe nõude olemasolu tunnistada. Kohtu hinnangul kostja 21.06.2007 faksis avaldatust sellist tahteavaldust välja lugeda ei saa. Faksis avaldatud teksti kohaselt kostja loeb osa kaupu enda juures olevaks vastutaval hoiul, ülejäänud, so müüdud kaupade eest on tema väitel tasutud. Et kostja hagejale midagi võlgneks, avaldusest ei nähtu.
19.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust ja on tõendatud, et viimase makse hagejalt 21.07.2004 tellimuse alusel ostetud kauba eest sooritas kostja 07.12.2007 (summas 1000 eurot), siis seda toimingut tuleb lugeda kostjapoolseks hageja nõude tunnustamiseks ja vastavalt hageja alternatiivsele nõudele kohus leiab, et hageja nõue, mis tuleneb 13.10.2004 arve-saatelehe nr 259766 alusel müüdud kaubast summas 39156,15 eurot, ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud (aegumistähtaeg 07.12.2007 + 3 aastat, so 08.12.2010). Hageja poolt 03.11.2004 arvesaatelehtedest nr 261614 ja 261615 tulenevad nõuded tuleb aga lugeda aegunuks ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
20.13.10.2004 arve-saatelehest nr 259766 summas 39156,15 eurot tuleneva nõude puhul (1 k tl 717) on hageja võtnud arvesse, et kostja on tasunud sellest 9000 eurot (1 k tl 25-26, 130-138, 157164), lisaks on hageja kostja poolt 14.07.2008 tagastatud kauba arvel vähendanud kostja võlgnevust 31.10.2008 kreeditarvete nr 995678 ja 995679 alusel täiendavalt summas 4640 eurot (1 k tl 90, 123 - 129, 139, 165-170, 226 ) so summani 25516,15 eurot (39156,15-9000-4640).
21.Kostja vastuväidete kohaselt ta hagejale midagi ei võlgne ja pigem on hageja tema arvel alusetult rikastunud, kuna kostja on tasunud hagejalt 2004.a. ostetud kauba eest alates 19.07.2004 kuni 07.12.2007 kogusummas 75507.92 eurot (1 k tl 211-212), ja ülejäänud kauba summas 40071,85 eurot on ta vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 08.07.2008 arve-saatelehe alusel hagejale tagastanud (1 k tl 60, 213-220).
22.Kohus loeb hageja poolt esitatud laekumiste väljatrüki, välismakse krediiditeatiste ja konto väljavõtete (1k tl 25, 130-139, 157-164) ning kostja poolt esitatud välismaksekorralduste ja pangakonto väljavõtete alusel tõendatuks, et kostja on tasunud hagejalt 2004.a. ostetud kaupade eest ajavahemikul 15.07.2004 kuni 05.12.2007 hageja pangakontole kokku 73310,46 eurot ja hageja müügiesindaja JAP pangakontole 2000 eurot, so kokku 75310,46 eurot (2 k tl 36-49, 5891).
23.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et summa 2000 eurot tasumist hageja müügiesindaja J.P pangakontole ei saaks lugeda kostjapoolseks võlgnevuse tasumiseks ja tegemist oleks kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumisena, kuna hageja ei ole andnud müügiesindajale volitust hageja nimel raha vastuvõtmiseks. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt tegeles müügiesindaja JAP ka kostja maksete kontrollimisega ja pidas vastavat kostja võlgnevuse arvestust (2 k tl 122-123,125126). Müügiesindaja on omapoolses arvestuses kostja poolt tema arvele tehtud ülekanded kogusummas 2000 eurot (28.06.2995 ja 03.06.2005) näidanud kostjapoolse lepingulise kohustuse täitmisena (2 k tl 126). Kohus leiab, et kostjal oli tulenevalt TsÜS § 121 lg 2 piisav alus lugeda müügiesindaja poolt raha vastuvõtmist hageja suhtes kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, juhul kui hageja väitel tema müügiesindajal sellist õigust tegelikult ei olnud ja ta saadud raha hagejale üle ei kandnud, on hagejal õigus pöörata nõue 2000 euro ulatuses oma müügiesindaja vastu.
24.Kohtu hinnangul kuulub eeltoodust tulenevalt hageja nõue 13.10.2004 arve-saatelehest nr 259766 täiendavalt vähendamisele 2000 euro võrra, mistõttu ilma allahindlust ja hagejapoolseid kreeditarveid arvestamata moodustab see summa 28516,15 eurot (39156,15 – 9000 - 2000). Lähtudes eeldusest, et kostja poolt alates 19.04.2004 kuni 05.12.2007 (langeb kokku hageja poolt
2-09-66078 07.12.2007 laekumisega) hagejale sooritatud maksed kogusummas 75310,46 eurot tuleb arvestada vastavalt hageja nõuete (arvete) ajalisele järjekorrale alates 19.04.2004 kuni 13.10.2004 tekkinud kohustuste täitmisena (13853,50 + 1738,80 + 25565,25 + 2399,40 + 20091,90 + 573 + 39156,15), on see ligikaudselt kooskõlas ka kostja arvestusliku võlgnevusega (103378 – 75310,46).
25.Kostja vastuväite kohta, et ta on hagejale summas 40071, 85 eurot puudustega kaupa tagastanud, mistõttu ta kokkuvõttes hagejale midagi ei võlgne, kohus leiab, et see väide pole leidnud tõendamist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt tõendina esitatud 08.07.2008 arvesaateleht (1 k tl 213-220) ei ole usaldusväärne, kuna tõend ei ole esitatud terviklikul kujul ja ilmselt on osa tekstist kopeerimise käigus dokumendilt eemaldatud. Samuti on käsitsikirjutatud arve-saatelehel allkirjastatud ainult esimene leht ja sellelt dokumendilt ei nähtu, et see oleks saadetud / üleantud ka hagejale. Hagejale üleantud 14.07.2008 kauba vastuvõtu aktist tagastatud kauba kogust ja väärtust ei nähtu, fikseeritud on vaid saadetise kaal 851 kg, mille alusel on aga võimatu järeldada, et tagasi saadeti 1158 paari kingi hinnaga 40071,81 eurot (1 k tl 226).Samuti on õige hageja väide, et kostja pole tagastatud kauba kvaliteedile mittevastavust kuidagi tõendanud. Kuivõrd hageja on omaks võtnud, et talle tagastati 14.07.2008 akti alusel 580 paari kingi, mille väärtuseks on hageja hinnanud 4640 eurot (580 x 8) ning mille kohta on koostatud kreeditarved, on ta selle summa võrra kostja võlgnevust vähendanud.
26.Kuivõrd nagu kohus eelpool märkis, tuleb hageja poolt 13.10.2004 arve-saatelehe alusel tarnitud kauba hinna puhul arvestada 5 % hinnasoodustust (39156,15 x 0,05=1957,81), kujuneb hageja põhivõlgnevuse suuruseks summa 21558,34 eurot (39156,15 - 1957,81 – 9000 – 2000 4640), millise summa kohus kostjalt VÕS §§-de 9 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 208 lg 1 alusel välja mõistab.
27.Kostja kohustuse sissenõutavuse tähtaja arvestamisel on hageja taotlenud, et kohus määraks arve-saatelehtede järgi maksetähtajaks 60 päeva. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Hagiavaldusest, kostja poolt teostatud maksetest ja hageja müügiesindaja J.P kirjavahetusest võib järeldada, et hageja aksepteeris kostjapoolset maksegraafikut, mille puhul kostja vähendas oma võlgnevust 1000 euro võrra nädalas. Võttes arvesse, et seisuga 07.12.2007 võlgnes kostja hagejale 13.10.2007 arve-saatelehe järgi 26198,34 eurot (39156,15 - 1957,81 – 9000 - 2000), oli kostjal oma võlgnevuse täielikuks tasumiseks veel 26 nädalat, so 8.juunini 2008.a. Eeltoodust tulenevalt muutus kostja nõue summas 26198,34 eurot kohtu hinnangul sissenõutavaks 9.juunil 2008.a. ja vähenes summani 21558,34 eurot 31.10.2008.a., mil hageja osa kaupa tagasi võttis.
28.Vastavalt VÕS §§-le 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja 94 lg 1 oli kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,03 % kuni 01.07.2009 ja alates 01.07.2009 viivist 0,02 % kostja poolt tasumata summalt iga tähtpäeva ületava päeva eest.. Ajavahemikul 09.06.2008 kuni 31.10.2008 oli kostja viivitanud summa 26198,34 eurot tasumisega 145 kalendripäeva, millest viivis 0,03 % moodustab 1139, 63 eurot (26198,34 x 0,0003 x 145). Ajavahemikul 01.11.2008 kuni 30.06.2009 oli kostja viivitanud summa 21558,34 euro tasumisega 242 kalendripäeva, millest viivis 0,03 % moodustab 1565,14 eurot (21558,34 x 0,0003 x 242). Ajavahemikul 01.07.2009 kuni 08.12.2009 oli kostja viivitanud summa 21558,34 euro tasumisega 160 kalendripäeva, millest viivis 0,02% moodustab 689,87 (21558,34 x 0,0002x 160 eurot. Seega sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni kokku 3394,74 eurot (1139,63 + 1565,14 + 689,87).
29.Hageja taotleb täiendavalt välja mõista tema kasuks viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest
2-09-66078 kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
30.VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2011 oli 1,00%, enne 01.07.2011 1,25 %. Ajavahemikul 09.12.2009 kuni 31.12.2010 oli kostja viivitanud summa 21558,34 euro tasumisega 388 kalendripäeva, millest viivis 0,02% moodustab 1672,93 eurot (21558,34 x 0,0002x 388). Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 23.12.2011 on kostja viivitanud summa 21558,34 euro tasumisega 357 kalendripäeva, millest viivis 0,023% (1,25+7/365) moodustab 1770.16 eurot (21558,34 x 0,00023x 357 eurot. Seega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab viivis 3443.09 eurot (16772,93 + 1770,16). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus lisaks põhivõlgnevusele kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 6837.83 eurot (3394,74 + 3443,09) ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude 21558,34 eurot täitmiseni.
31.Ülaltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 21558,34 eurot ja viivised.
Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.