Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohus
Kohtunik Maili Tartu
Kohtukoosseis
20. detsember 2011.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Otsuse tegemise aeg ja koht
2-10-50858
Tsiviilasja number Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi M. L. vastu võlgnevuse 2518.36 euro ning intressi ja viivise nõudmiseks. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
2518.36 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, esindaja Karin Rahumeel.
esindajad
Kostja: M. L.,.
Rahuldada hagi. Välja mõista M. L. 3512.00 eurot (põhivõlg 2518.36 eurot, intress 332.78 eurot ja seisuga 14.10.2010.a sissenõutavaks muutunud viivis 660.85 eurot) AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M. L. viivis arvestatuna võla põhiosalt, s.o 2518.36 €, alates 15.11.2010..a määraga 22 % aastas kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Pank kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud M. L. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. 19.12.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi nimetatud ka hageja) ja M. L. (edaspidi nimetatud ka kostja) soovilaenu lepingu nr. L080042353, millega hageja väljastas kostjale laenu summas 40 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtajaga 17.12.2012.a. Edaspidi nimetatakse hagiavalduses lepingut nr L080042353 Leping. Lepingu järgi kohustus kostja kokku lepitud maksepäeval, milleks oli 17. kuupäev tasuma pangale soovilaenu eest intressi 22% aastas. Lepingu järgi kohustus kostja kokku lepitud maksepäeval, milleks oli 17. kuupäev, tasuma pangale laenumakseid annuiteetgraafiku alusel 17.01.2009.a. kuni laenutähtpäevani 17.12.2012.a. Lepingu p 15.5 kohaselt kohustus kostja tasuma pangale viivist, kui ta ei tee Lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole täitnud Lepingus kokkulepitud laenutagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt, mida tõendatakse laenu maksete aruandega Lepingu kehtivuse perioodil 19.12.2008.a. - 20.08.2009.a ning laenukonto liikumiste aruandega. 05.08.2009.a. saatis hageja kostjale Lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 20.08.2009.a. (leping üles öeldud 21.08.2009.a.). Kuna võlgnevust ei likvideeritud oli hageja sunnitud Lepingu üles ütlema. Lepingu p 20.1 kohaselt kohustus kostja tagastama koheselt hagejale kogu tagastamata laenu ja muud Lepingust tulenevad summad. Kostja võlgnevus 14. oktoobri 2010.a. seisuga on kokku 54 935,85 Eesti krooni, millest põhiosa võlgnevus on summas 39 403,79 Eesti krooni, intressi võlgnevus summas 5 303,29 Eesti krooni ja viivise võlgnevus summas 10 228,77 Eesti krooni. AS SEB Pank esitas 26.08.2009.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu nõude summas 44 984,43 Eesti krooni hüvitamiseks. 20.09.2010.a. tegi Pärnu Maakohus määruse, millega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, kuna maksekäsku ei suudetud
kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu punktide 4.3, 5.2 ja 15.1.2 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol, et tasuda kohustusliku tagasimakse summa ja intressimaksed. Kostjapoolne Lepingu rikkumine seisneb tasumata laenumaksetes. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu üles öelda. VÕS § 399 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 196 lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja on ära toonud asjaolu, et kostja jäi graafikujärgsete maksete tasumisega võlgnevusse ning võlgnevust ei likvideeritud ka pärast korduvaid teateid. Sellest tulenevalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema lepingu üles. Hageja saatis kostjale 05.08.2009.a Lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles andis talle enne Lepingu ülesütlemist VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaja 20.08.2009.a. võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal oma võlgnevused kustutada. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu järgseks intressimääraks lepiti kokku 22% aastas ja kostja kohustus tasuma intressimakseid iga kuu 17. kuupäeval. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidi summalt kuni lepingu ülesütlemiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS §-st 82 lg 1; §-st 94 lg 1; §-st 100; §-st 101 lg 1 p 4, §-st 196 lg 2, §-st 396, §-st 397 lg 1, §-st 399 lg 1, §-st 415 lg 1 ning TsMS §-st 133 lg 1, §-st 139 lg 3,§ 172 lg 9 ja § 367 palub hageja: 1) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 54 935,85 Eesti krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 39 403,79 Eesti krooni, intressi võlgnevusest summas 5 303,29 Eesti krooni ja viivise võlgnevusest summas 10 228,77 Eesti krooni (14.10.2010.a. seisuga); 2) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks viivis alates 15.10.2010.a. 22% aastas põhinõudelt (summas 39 403,79 EEK) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses; 3) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 1 182,86 Eesti krooni. Hageja palub kohtukulud (riigilõiv) jätta kostja kanda. Hageja 06.12.2010.a arvamuses kostja vastusele märgib, et 19.12.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi nimetatud ka hageja) ja M. L. (edaspidi nimetatud ka kostja) soovilaenu lepingu nr. L080042353 (edaspidi ka Leping), millega hageja väljastas kostjale laenu summas 40 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtajaga 17.12.2012.a. Lepingu alusel antud laenu kasutamise sihtotstarve oli Püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A010013080 refinantseerimine. 18.12.2001.a. sõlmisid hageja ja kostja Püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A010013080
(edaspidi ka krediitkaardi leping), millega hageja väljastas kostja kasutusse Püsimaksega Krediitkaardi krediidilimiidiga 40 000 Eesti krooni. Kostja ei täitnud krediitkaardi lepingus kokkulepitud krediidi tagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt soovis hageja krediitkaardi lepingu lõpetada. Enne krediitkaardi lepingu lõpetamist 21.12.2008.a. saatis AS SEB Pank kostjale kahel korral teate võlgnevuse kohta, paludes võlgnevus tasuda. Soovilaenu lepingu nr. L080042353 sõlmimisega andis hageja kostjale võimaluse hageja ees tekkinud võlg refinantseerida ja maksta osaliste maksetena vastavalt Lepingus kokkulepitud maksegraafikule. 19.12.2008.a. kandis hageja kostja arvelduskontole AS SEB Pangas 40 000 Eesti krooni. Samal päeval debiteeris hageja kostja arvelduskontolt krediitkaardi lepingu alusel võlgnetava summa. Lepingu on M. L. isiklikult allkirjastanud 19.12.2008.a. Pärnus. AS SEB Pank leiab, et Lepingu sõlmimisega andis hageja kostjale võimaluse võlg mõistlikes summades igakuiste maksena AS SEB Pangale tagastada. Hageja käitus heas usus ja soovis kostjale välja pakkuda parimat lahendust, mis Lepingu allkirjastamisel sobis ka kostjale. Lepingu ütles hageja üles 25.08.2009.a. saates kostjale eelnevalt 05.08.2009.a. Lepingu erakorralise ülesütlemise teate kostja poolt hagejale esitatud aadressil (koopia 05.08.2009.a. saadetud võlgnevuse tasumise nõudest oli lisatud 14.10.2010.a. esitatud hagiavaldusele). Nimetatud kirjas on hageja teavitanud kostjat võlgnevuse suurusest ja pakkunud võlgnevuse tasumise osas läbirääkimiste võimalusi lootes, et kostja võtab hagejaga ühendust ja asi suudetakse lahendada kohtuväliselt. Lepingu punkti 17.1 b) kohaselt kohustus kostja teatama hagejale viivitamatult kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi muudatustest. Kuna kostja seda teinud ei ole, siis puudus hagejal võimalus kostjaga täiendavalt kontakti saada. Hageja on seisukohal, et tõenäoliselt ei ole võimalik lahendada antud asja kompromissiga, kuna kostja ei ole näidanud üles huvi oma võlgnevus tasuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu on hageja üles ütelnud 25.08.2009.a. Seega hageja leiab, et asi ei ole aegunud ning nõudel on õiguslik alus. Hageja palub jätkuvalt hagi rahuldada. Hageja 02.05.2011.a. avalduses kohtule märgib, et AS SEB Panga ja M. L. vahel 19.12.2008.a. sõlmitud soovilaenu leping nr. L080042353 on üles öeldud 21.08.2009.a. nagu kostjale 05.08.2009.a. saadetud kirjas öeldud. Hagiavaldusse märgitud laenulepingu lõppemise kuupäev 25.08.2009.a. oli tehnilistest probleemidest tulenevalt kostja tööprogrammi sattunud ekslik kuupäev. Praeguseks on see kuupäev parandatud ja tehtud uus viivise ja intressi arvestus. Kostja võlgnevus 14. oktoobri 2010.a. seisuga oli kokku 54 950,80 Eesti krooni/ 3 512,00 eurot, millest põhiosa võlgnevus on summas 39 403,79 Eesti krooni/ 2 518,36 eurot, intressi võlgnevus summas 5 206,88 Eesti krooni/ 332,78 eurot ja viivise võlgnevus summas 10 340,13 Eesti krooni/ 660,85 eurot. Vastusele on lisatud viivisearvestused. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes hagiavaldusest hageja palub välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 54 950,80 Eesti krooni/ 3 512,00 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 39 403,79 Eesti krooni/ 2 518,36 eurot, intressi võlgnevusest summas 5 206,88 Eesti krooni/ 332,78 eurot ja viivise võlgnevusest summas 10 340,13 Eesti krooni/ 660,85 eurot (14.10.2010.a. seisuga); välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks viivis alates 15.10.2010.a. 22% aastas põhinõudelt (summas 39 403,79 EEK/2 518,36 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses; välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 1182,86 Eesti krooni/ 75,60 eurot; kohtukulud (riigilõiv) palutakse jätta kostja kanda. Kostja kirjalik vastus 30.11.2010.a. 1) Kostjal vastuväited puuduvad, aga soovib asja menetluse lõpetamist. 2) Hagi on muidu õige ja kostja tunnistab allkirjastatud lepingut. 3) Taotlused puuduvad. Kõik nn faktid on reaalselt seal tõendatud. 4) Vastuhagi ei soovi kostja esitada. 5) Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6) Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 7) Asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul kokkuleppel Kostja selgitab, et eelnevalt oli tehtud krediitkaardi leping ja tagasimaksed toimisid, jäi natukene hiljaks aga olid makstud ja ta sai neid rahasid uuesti kasutada, kõik toimis.... ühel hetkel (aasta 2008) muudeti lepingut, sundides tegema uue lepingu soovilaenuna. Kostja ei osanud ega tahtnud selle pärast kuhugi kohtu teele asuda ega oleks osanudki, et leping ülesse öeldi ja muudeti. Seoses sellega kostja palub menetlus lõpetada ja arvestada, et asjast on möödunud juba palju aastaid. 23.12.2010.a. (tl 50) kostja on hageja arvamusele vastanud, et on nõus maksma, kuid raha ei ole. 07.01.2011.a. kirjas kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, mida kostja vaidlustaks. Kostja hageja 02.05.2011.a. avaldusele ei ole vastanud (13.05.2011.a. on teatanud, et ei vasta). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. 19.12.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. L. soovilaenu lepingu nr. L080042353, millega hageja väljastas kostjale laenu summas 40 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtajaga 17.12.2012.a. Intress oli kokku lepitud 22 %aastas. Leping üles öeldud 21.08.2009.a. (tl 16). Nendes asjaoludes poolte vahel vaidlust ei ole. Seega nõue muutus sissenõutavaks 21.08.2009.a. Kostja võlgnevus 14. oktoobri 2010.a. seisuga oli kokku 54 950,80 Eesti krooni/ 3 512,00 eurot, millest põhiosa võlgnevus on summas 39 403,79 Eesti krooni/ 2 518,36 eurot, intressi võlgnevus summas 5 206,88 Eesti krooni/ 332,78 eurot ja viivise võlgnevus summas 10 340,13 Eesti krooni/ 660,85 eurot (tl 59- 61). Kostja nõudele arvestuslikult vastuväiteid ei ole esitanud. Hagiavaldus on kohtule esitatud 14.10.2010.a. Seega TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt (aegumistähtaeg kolm aastat) nõue ei ole aegunud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 14. oktoobri 2010.a. seisuga oli kokku 54 950,80 Eesti krooni/ 3 512,00 eurot, millest põhiosa võlgnevus on summas 39 403,79 Eesti krooni/ 2 518,36 eurot, intressi võlgnevus summas 5 206,88 Eesti krooni/ 332,78 eurot ja viivise võlgnevus summas 10 340,13 Eesti krooni/ 660,85 eurot ning viivise arvestatuna võla põhiosalt, s.o 2518.36 €, alates 15.11.2010..a määraga 22 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.