Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.detsember 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-43785 RP`i hagi MS vastu 10 273,71 euro nõudes
esindajad
Hageja – RP (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Mae K Kostja – MS(isikukood XXX)
Hagi hind
10 273,71 eurot
Istungi toimumise aeg
02.12.2011.a
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja MS`ilt RP`i kasuks 8 446, 66 eurot. Hageja menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Mõista välja RP`ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 159, 78 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole (SEB Bank nr 10220034796011, viitenumber 2900078444 või Swedbank nr 221023778606, viitenumber 2900078444). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.05.2009.a lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja hagejale müüma talle kuuluva ühetoalise korteri asukohaga Tallinnas, aadressil XXX hinnaga 380 000 krooni. Üheaegselt lepingu allkirjastamisega tasus hageja kostjale sularahas 100 000 krooni, mille kättesaamist on kostja oma allkirjaga kinnitanud samal lepingul. 28.07.2009.a tasus hageja kostjale veel 30 000 krooni, mille kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga sama lepingu tagumisel küljel ning 21.10.2009.a tasus hageja kostjale panga ülekandega 10 000 krooni. Kokku on hageja tasunud 04.05.2009.a sõlmitud lepingu täitmiseks 140 000 krooni. Kuna korter asukohaga XXX vajas hädasti remonti, leppisid pooled kokku leppinud, et nende vahel seni alates 28.10.2005.a kehtinud üürileping kaotab 04.05.2009.a kehtivuse ning hageja võib korterit kasutada nagu omanik. Hageja alustas remonti, ta koristas korteri, tellis prahi äraveo, alustas remondi teostamist, ostis materjale, tasus tööde teostajatele, tellis ja tasus pakettakende eest. Pakettakende vahetamise eest tasus hageja G 9 765 krooni. 2009.a hilissuvel sai hagejale teatavaks, et korter, mille ta lootis kostjalt omandada on tegelikult kaasomandis. Kaasomandist sai ta teada teise omaniku TJ kaudu. Kaasomandi fakti ilmnemisel teavitas hageja kostjat, et ta ei ole huvitatud aimult kaasomandiosa omandamisest ühetoalises korteris. Hageja teavitas, et ta soovib lepingust taganeda, kui ta ei saa terve korteriomandi omanikuks. Kostja lubas probleemi lahendada. Vaatamata kostja poolt hagejale antud lubadustele sai hagejale taas teise kaasomaniku kaudu teatavaks, et kostja on leppinud teise kaasomaniku TJiga kokku, et kostja võõrandab oma osa korteriomandist TJ`ile. Hageja üritas korduvalt kostjaga sõlmida kokkuleppeid sh tasutud summade tagasisaamiseks, kuid kostja keeldus mistahes kokkulepete allkirjastamisest. Kostja keeldus allkirjastamast isegi dokumenti, et hageja on korteri võtmed kostjale üle andnud. 03.05.2010.a saatis hageja kostjale tähitud kirjaga teatise lepingust taganemise kohta. Tähitud kirja kostja vastu ei võtnud ja see toimetati hagejale tagasi. Kuna kostjaga 04.05.2009.a sõlmitud leping ei olnud notariaalselt tõestatud, nõuab hageja kostjalt 149 765 krooni tasumist. 05.09.2011.a täpsustas hageja hagi ja palus kostjalt välja mõista ka 3938, 52 krooni e 251, 71 eurot akende viimistlustööde eest aadressil XXX . Samuti palub hageja kostjalt välja mõista remondifondi maksed summas 8850,60 krooni e 565,65 eurot. Hagejal oli kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid. KÜ poolt nõutud remondifondi maksed ei ole kommunaalkulu, vaid korteriomaniku kohustus. Igakuiselt esitas KÜ tasumiseks remondifondi makse summas 163, 90 krooni. Kuna hageja kasutuses oli korter ajavahemikul 28.10.2005-10.05.2010 e 54 kuud, siis on hageja kostja eest tasunud remondifondi makseid kokku summas 8850,60 krooni. Kostja leiab, et nimetatud summa ulatuses on kostja hageja arvel alusetult säästnud. Kostja on saanud hagejalt 2 kuu üüri ettemaksu summas 5 800 krooni e 370, 60 eurot. Selle summa saamist on kostja kinnitanud 28.10.2005.a kasutusrendi
lepingus. Kuna ettemaksu osas ei ole kostja hagejaga tasaarvestust teinud ega seda hagejale tagastanud, siis nõuab hageja kostjalt ka nimetatud summa tagastamist. Kokku on hagejal kostja vastu nõudeid summas 168 354, 12 krooni, e 10 759, 68 euro ulatuses. Hageja tunnistab, et kostjal on õigus nõuda temalt kommunaalmaksete tasumist kuni 01.05.2010.a. ning tunnistab kommunaalmaksete võlgnevust summas 7 603, 77 krooni e 485,97 eurot. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 10 273, 71 eurot.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei kohustunud hagejale müüma korterit aadressil XXX 380 000 krooniga, vaid hageja soovis selle korteri osta. Kostja vastutulelikkuse tõttu ei tulnud hagejal tasuda summat koheselt, vaid sõlmiti maksegraafik Hageja maksegraafikust kinni ei pidanud ja rikkus kõiki kokkuleppeid. Maksegraafiku järgi kohustus hageja tasuma 10.05.2009.a. 30 000 krooni, kuid tasus selle alles 28.07.2009.a. Hageja kohustus tasuma 10.augustiks 2009.a 70 000 krooni, kuid seda summat ei tasunud. Väide, et hageja on tasunud 21.10.2009.a 10 000 krooni ei vasta tõele. Järelikult rikkus hageja lepingut. Pooled leppisid kokku, et kostja hakkab otsima korterile uut ostjat. Kostjal puudus korterile juurdepääs ja ta ei saanud potentsiaalsetele huvilistele korterit näidata. Poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendi leping ajavahemikul 01.11.2005-31.10.2006.a. Edasine korteri kasutamine toimus kostja heatahtlikkuse alusel. On loomulik, et kostja korterit koristas. Prahi äravedu toimub KÜ poolt ning selle eest maksvad kõik korteriomanikud võrdselt. Remondiga alustamine on loomulik, kuna korterit kasutas hageja 2005.aastast ning omanikule antakse korter üle sellises seisus milles see saadi. Hageja oli teadlik, et korter on kaasomandis, kuna kinnistusregistrisse oli see teave kantud ning sellega sai tutvuda ükskõik kes, sealhulgas huvitatud osapool. Hagejal ei ole õiguslikku ega moraalset või muud alust, et kostja peaks kellegile oma omandi üle andma. Küll on aga kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt tasu oma möbileeritud korteri omavolilise kasutamise, oma vara ja köögi lammutamise eest. Lammutatud ja seadmetest, mööblist tühjaks tehtud ja lammutatud köök vähendas 45 % võimalikust turuhinnast. Arvestades hageja omavolilist korteri kasutamist sh kommunaalkulude tasumata jätmist pärast lepingu tingimuste rikkumist ja korteri omanikule tema varale ligipääsu takistamist, hageja poolt kostjale materiaalse kahju tekitamist, ühetoalises korteris köögi lammutamist, seal oleva mööbli ja seadmete hävitamist, millega vähenes tunduvalt korteri turuväärtus, korteri müügiväärtust vähendavaid tegevusi ja moraalset kahju kuna korter oli kunagi kostja pere kodu, leiab kostja, et hagi on põhjendamata ja aluseta. Vastuväidete täienduse kohaselt sõlmiti kasutusrendi leping tähtajaga kuni 31.10.2006.a. Peale seda jäi hageja kostja heatahtlikkusest seda korterit edasi kasutama. Kostja sai korteri võtmed alles 10.05.2010.a. Oma korterisse sisse pääsedes nägi kostja, et seal valitses kaos. Mööbel, vaibad, kardinad, televiisor, kodumasinad ära viidud/maha müüdud, köök lõhutud. Hageja poolt esitatud tõendite põhjal saab väita, et hageja on teinud teenustööd ja vahetanud aknaid KÜ-s 18. Ei ole aga tõendatud akende vahetusprotsess aadressil XXX. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse lahendamine Kostja esitas taotluse 02.12.2011.a. protokolli täiendamiseks. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud poolte seisukohad, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.05.2009.a sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi lihtkirjaliku ostu-müügilepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale müügihinna maksegraafiku alusel ja pooled leppisid kokku, et kogu summa lõplikul tasumisel sõlmitakse notari juures ostu-müügileping (lepingu p 3). Kinnistusraamatu väljavõttest (tlk 14-15) nähtuvalt kuulus viidatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal korteriomand aadressil Tallinn tn XXX kaasomandisse: 3⁄4 osas kostjale ja 1⁄4 osas LS Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja olema notariaalselt tõestatud. Sama kehtib VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna kinnisasja ostu-müügileping peab olema notariaalselt tõestatud, kuid poolte vahel sõlmitud leping on lihtkirjalik, on kohus seisukohal, et poolte vahel 04.05.2009.a sõlmitud leping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on vaidlusaluse korteriomandi valduse kostjale üle andnud ja kostjale kuulunud kaasomandi osa korteriomandist on kostja võõrandanud. Hageja väidetel tasus ta 04.05.2009.a poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud ostusummast kostjale 140 000 krooni. 04.05.2009.a. poolte vahel sõlmitud lepingu esimesel lehel (tlk 9) on kostja kinnitus, et lepingu sõlmimise hetkel on ta saanud 100 000 krooni. 28. juulist on kostja kirjalik kinnitus, et ta on saanud 30 000 krooni (tlk 10). Seega on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale tasunud 130 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hagejalt saanud 21.10.2009.a maksekorraldusega (tlk 11) 10 000 krooni. Nimetatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis hageja oma AS-is Swedbank asuvalt kontolt MS`i kontole nr XXXXXXXXX AS-is SEB Pank 10 000 krooni. 21.07.2011.a AS Swedbank tõendist (tlk 137) nähtub, et hageja on oma arvelt AS-is Swedbank tõesti maksekorralduses märgitud summa üle kandnud. Kostja on asjas väitnud, et maksekorraldusel märgitud saaja arveldusarve nr ei kuulu temale.
Arvestades esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et ta on lisaks 130 000 kroonile kostjale veel tasunud 10 000 krooni. Asjast nähtuvalt on hageja kandnud 10 000 krooni arveldusarvele, mis kuulub tegelikult IS. Asja materjalidele lisatud 28.10.2005.a lepingust (tlk 121-122) nähtuvalt sõlmisid IS rendileandjana, hageja rendilevõtjana ja kostja omanikuna kasutusrendi lepingu korteri Tallinn, XXX kasutamiseks. Nimetatud kasutusrendi lepingu p 3.1 kohaselt kohustus hageja rendilevõtjana tasuma rendileandjale kasutusrenti summas 2900 krooni kuus rendileandja arveldusarvele Eesti Ühispanka arvelduskontole nr XXXXXXXXX.a. Kuna kasutusrendi lepingu järgi oli rendileandjaks IS, siis on hageja 21.10.2009.a. kandnud 10 000 krooni üle IS`i kontole. Kostja on asja materjalide juurde esitanud AS SEB Panga tõendi (tlk 181), mille kohaselt on kostja arvelduskonto AS SEB pangas nr 10022055016004. Samale kontole tuli hagejal üle kanda 04.05.2009.a lepingus märgitud maksegraafikujärgsed summad. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on andnud nõusoleku tasuda 10 000 krooni IS`le või IS`ile tasutu hiljem täitmisena heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et 04.05.2009.a lepingu järgi on lisaks 130 000 kroonile hageja tasunud kostjale veel 10 000 krooni. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg-st 1 juhindudes on tõendatud hageja nõue kostja vastu summas 130 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka 5 800 krooni e 370,60 eurot, kuna rendilepingu sõlmimisel maksis ta kahe kuu rendi ettemaksu kokku summas 5 800 krooni vastavalt kasutusrendilepingu p- le
Arvestades siiski asjaoluga, et hagejaga sõlmitud rendilepingus (üürilepingus) ei olnud rendileandjaks (üürileandjaks) kostja, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohus ei saa käesolevas asjas tuvastada rendilepingu mõne punkti tühisust, kuivõrd asjas ei ole menetlusosaliseks lepingu teine pool – rendileandja IS. Nimelt võib olla võimalus, et tasutud remondifondimaksed olid rendi (üüri) osaks ning rendilepingu sõlminud poolte kokkuleppe sisuks oli ka kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt (hageja kohustus tasuma üüri osana remondifondimaksed KÜ-le rendileandja eest). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuigi kasutusrendilepingus oli lepingu kehtivuse ajaks kokku lepitud kuni 31.10.2005, kehtis see leping ja seda täideti kuni 04.05.2009.a, kui poolte vahel sõlmiti lihtkirjalik korteriomandi ostu-müügileping. Käesolevas asjas on tuvastatud, et ostu-müügileping on tühine. Samas ei tasunud hageja peale ostu-müügilepingu sõlmimist kostjale tasu eluruumi kasutamise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejal tuli tasuda, kuni 10.05.2010.a kui kostjale korteri võtmed üle anti, KÜ poolt esitatud arvetel märgitud kommunaalmakseid. Vaidlus on remondifondi maksete osas. Kostja ei ole asjas kasutuseelise nõuet esitanud, kuid on leidnud, et korteri kasutamise eest tuleb hagejal tasuda kõik KÜ poolt arvetel esitatud maksed sh remondifondi maksed. Kohus on seisukohal, et kostja väide on põhjendatud. KÜ poolt remondifondi igakuise makse tasumine korteri kasutamise eest ajavahemikul 04.05.2009-10.05.2010.a ei ole kohtu arvates ebamõistliku suurusega tasu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja remondifondimaksete tagasinõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt kulutatud summad aadressile XXX paigaldatud akende eest 9765 krooni e 624,09 eurot ja akende viimistlustööde eest summa 3 938,52 krooni e 251,71 eurot. Asja materjalidele lisatud hageja ja G AS vahel sõlmitud ostu-müügilepingust (tlk 140-144) nähtuvalt sõlmiti leping akende tellimiseks ja paigaldustööde teostamiseks aadressil XXX, Tallinn. Asjaolu, et aknad telliti nimetatud aadressile on kohtu arvates tõendatud akende mõõtmistööde läbiviimisega aadressil XXX (tlk 141). Saadud kauba ja osutatud teenuste eest tuli lepingu järgi tasuda 3 osamaksega kokku summas 9 765,23, kusjuures 3 osamakse tuli tasuda paigalduse eest peale üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist. Arvestades asjaolu, et hageja on tõendanud 3 osamakse summas 5 117, 78 tasumist (tlk 120) on kohus seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud hageja väide, et uued aknad XXX paigaldati. Piisavalt veenvalt on kohtu arvates tõendamata jäänud hageja väide, et akende viimistlustööde eest tuli tal täiendavalt tasuda 3 938,52 krooni. Asjas on esitatud arve-saateleht (tlk 145) kuid sellest ei nähtu, et G AS on teostanud viimistlustöid. Saadud kauba nimetusena on arvesaatelehel märgitud PVS avatäited (2 tk), mis viitab akendele, maksetingimustes on aga viide paigaldusele. Kuna kirjalik leping või muu veenev kokkulepe viimistlustööde teostamiseks asja materjalides puudub, leiab kohus, et kulutused akendel viimistlustööde teostamises aadressil XXX ei ole tõendamist leidnud. VÕS § 1042 lg 1 esimese lause kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. TsÜS § 63 p 2 kohaselt esemele tehtud kulutused on kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Kohus on seisukohal, et korterile uute aknapakettide tellimine ja paigaldustööd on kasulikud kulutused VÕS § 1042 mõttes. Kuna pooled leppisid 04.05.2009.a lepingu p-s 4 kokku, et
peale lepingu sõlmimist sai hageja hakata korterit kasutama kui omanik, tuleb asuda seisukohale, et korteris remondi teostamine sh akende vahetamine oli ka kostja huvides. VÕS § 1042 lg 1 teise lause kohaselt rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kuna kostja sai korteri valduse tagasi vähem kui aasta jooksul peale akende paigaldamist on kohus seisukohal, et rikastumise ulatuseks tuleb lugeda hageja ja AS G vahel ostu-müügilepingus märgitud summa 9 765,23 krooni. Kostja on asjas leidnud, et hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et hageja hävitas temale kuulunud vara ja tekitas mittevaralise kahju. Hoolimata kohtu poolt korduvalt tehtud ettepanekutest, kostja erinevate väidetavalt kahjustatud esemete väärtuse kohta arvamust ei esitanud. Kahju tekkimine kostjale on jäänud täielikult paljasõnaliseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi väide, mille kohaselt avastas kostja peale korteri valduse tagasisaamist korteri köögis poolelioleva remondi ei ole piisavalt veenev kahju tõendamiseks. Arvestades eeltoodut on asjas tõendamist leidnud hageja nõue kokku 139765, 23 krooni ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteri kasutamise jooksul jättis hageja tasumata KÜ-le 7 603, 77 krooni (tlk 123). Poolte vahel puudub vaidlus, et kommunaalteenuste võlg tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Eelpool on kohus tuvastanud, et hagejal oli ka remondifondi maksete tasumise kohustus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 132 161,46 krooni e 8446,66 eurot.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldamata ja rahuldatud osade suurust ning vaidluse asjaolusid leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja kanda tuleb jätta kohustus tasuda riigituludesse täiendav riigilõiv. Hageja esitas kohtusse hagi 149 765 krooni nõudes ja tasus sellelt riigilõivu 15 000 krooni. Menetluse jooksul täiendas hageja oma hagi ning hagi hinnaks on 10 273,71 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 1118,45 eurot. Seega tuleb täiendavalt tasuda riigilõivu 159,78 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.