Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-42193 tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Viru

Maakohtu

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Osaühing INFORKOM BALT esitas Viru Maakohtule avalduse Osaühingu PLUSS-AUTO pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 28.02.2011.a otsusega tsiviilasjas 2-10-11380 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 7255,98 eurot. Kuna võlgnik kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, esitati otsus sundtäitmisele. 03.08.2011.a esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Avaldaja leiab, et kuna võlgnik pika aja jooksul ei suuda täita rahalisi kohustusi on ta püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 09.09.2011.a. Viru Maakohtu 27.09.2011.a määruse alusel nimetati Osaühingu PLUSS-AUTO ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande 13.10.2011.a. Ajutise halduri aruanne 2(12)

2-11-42193 Võlgniku põhiline tegevusvaldkond- rahvusvaheline kaubavedu maanteel, veoste ekspedeerimine. Võlgniku registrikanne on äriregistris tehtud 03.11.2000.a. Asutamisel osakapital 350000 krooni. Asutajad Anatoli Matvejev (IK 34802243733) osamaksega 210000 krooni ja Rimma Matvejeva (IK 45905043727) osamaksega 140000 krooni. Äriühingu osakapitali pidevalt suurendati ning alates 25.06.2003.a. osakapitali suuruses 1 180 000 krooni, mis jagunes Anatoli Matvejev (osak 445000 krooni) ja Rimma Matvejeva vahel (osak 735000 krooni). Alates 5.6.2009.a. ainuomanik Anatoli Matvejev ja alates 22.2.2011.a. ainuomanik Andreas Välja (IK 37510026010). Alates asutamisest kuni 02.03.2011.a. äriühingu juhatuse liikmed Anatoli Matvejev ja Rimma Matvejeva, perioodil 30.08.2001.a. kuni 30.07.2007.a. Valentina Tšaštšina (IK 44904133741), perioodil 30.10.2007 kuni 15.10.2010.a. Svetlana Judina (IK 46704163738). Alates 02.03.2011.a. äriühingul 1 juhatuse liige Andreas Välja. Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgniku 2010. aasta majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamata. Ajutisele haldurile on esitatud 2010.a. osas kasumiaruanne ja bilanss 31.12.2010 seisuga. 2011.a. majandusaasta osas on esitatud 31.8.2011.a. seisuga bilanss ja kasumiaruanne. Võlgniku esitatu kohaselt 2011.a. tegevus sisuliselt puudus. Analoogne olukord ka 2010.a. osas, 2010.a. tegevus on seisnenud peamiselt enda varade realiseerimises. Võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt ühingu omakapital 31.12.2009.a. seisuga oli negatiivne- 3 291427 krooni. Võlgniku juhatus deklareeris 30.6.2010.a. aastaaruande allkirjastamisele järgnevat: Alates 2008.a. teisest poolest on näha majanduslanguse märke. Kaubaveo hinnad on märkmiselt langenud, mis avaldas otsese mõju meie tegevusele ja majandusnäitajatele. 2008.a.lõpus astus firma samme krediidi koormuse vähendamiseks. Mitu korda me taotlesime SEB Liisingu AS-l kapitalirendi lepingu maksepuhkust, kuid vastus oli eitav. 2009.a.keskpaigaks me tegime ettepaneku sõiduki tagastada ning kapitalirendi lepingute tähtaja pikendada. See ettepanek oli ka tagasi lükatud. 2009.a. augustis SEB Liising AS ühespoolelt lõpetas kõik 12 lepingut ning langetas otsuse vara tagastada. Antud otsuse tulemuseks kaotas firma võimalust tootmistegevust pidada, mis praktiliselt viis Pluss-Auto OÜ pankrotti. Võlgniku juhatus deklateeritust nähtub, et 31.12.2009.a. seisuga oli kaotatud võimalused oma põhitegevuse (maateel kaubaveo teenuse osutamine) jätkamiseks ning praktiliselt oli saabunud püsiva maksejõuetuse situatsioon. Võlgniku poolt esitatud 31.12.2010.a. bilansi kohaselt oli omakapital negatiivne summas- 2740587 krooni. Võlgniku poolt esitatud 31.8.2011.a. bilansi kohaselt oli omakapital negatiivne summas184055,48 eurot ehk -2879842 krooni. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik püsivalt maksejõuetu ajutise haldur nimetamise seisuga. Ajutisele halduri tuvastatu kohaselt on jäetud täitmata äriseadustikust ja raamatupidamise seadusest tulenev aruandluse esitamise kohustus. Samas haldur ei ole suutnud tuvastada, et raamatupidamise korralduse osas esineks mingeid märkimisväärseid puudusi.

3(12)

2-11-42193 Võlgniku juhatuse liige Andreas Välja ei ole ajutisele pankrotihaldurile eraldi esitanud oma seisukohta pankrotiavalduses märgitu kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatus on varasemalt (st enne käesolevat menetlust) vaielnud vastu võlausaldaja nõuetele, kuid seonduvalt jõustunud kohtuotsuse olemasoluga poolte vahel, puudub alus kahelda nõude põhjendatuses. Võlgniku juhatuse ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud mitte ühtegi tõendit, et võlausaldaja nõue oleks tasutud, tasaarveldatud või muul põhjusel lõppenud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud teavet, et võlgnikul oleks veel jäänud kehtivaid töösuhteid. Seetõttu puuduvad võimalused töösuhete jätkamiseks. Ajutise halduri kogutud info kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu vähemalt detsember 2009.a. seisuga. Püsivat maksejõuetust tõendavad: 1) 2009.a. aastaruandes esitatud juhatuse liikmete Anatoli Matvejev, Rimma Matvejeva ja Svetlana Judina deklareeritu: 2009.a. augustis SEB Liising AS ühespoolelt lõpetas kõik 12 lepingut (ajutine haldur: nimetatu all on silmas peetud veokite ja haagiste liisinglepinguid) ning langetas otsuse vara tagastada. Antud otsuse tulemuseks kaotas firma võimalust tootmistegevust pidada, mis praktiliselt viis Pluss-Auto OÜ pankrotti. 2) 2009.a. aastaruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne-3 291 427 krooni. 3) 2010.-2011.aastatel puudus võlgnikul vahendid majandustegevuse jätkamiseks, kogu olemasolev vara realiseeriti. 4) 2010.-2011.aastatel võlgnikul sisuliselt äritegevus puudus Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tuleneks juhatuse poolsest tahtlikust tegevusest. Ajutise halduri hinnangul juhatus ei suutnud ette prognoosida nõudluse langust ning sellest tulenevalt oli juhatus võtnud liigseid riske. Ajutise halduri arvates endiste juhatuse liikmete Anatoli Matvejev, Rimma Matvejeva ja Svetlana Judina tegevuses võib esineda kuriteo tunnused, seda seonduvalt KarS § 380 ja § 3851 nimetatuga. Võlgniku netovara oli 31.12.2009.a. seisuga negatiivne, kuid puudub teave et juhatus oleks kokku kutsunud osanike koosolekut, et otsustada osakapitali täiendavate sissemaksete tegemist. Võlgniku netovara oli 31.12.2009.a. seisuga negatiivne, võlgniku juhatus ise tunnistab äriühingu pankrotiseisu, kuid võlgniku juhatus ei ole täinud ÄS § 180 lg 51 toodud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutise halduri arvates juhatuse liikmed Anatoli Matvejev, Rimma Matvejeva ja Svetlana Judina ei ole järginud hoolsuskohustuse täitmise nõuet, seetõttu nende tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused. Seetõttu nimetatud juhatuse liikmete tegevusest võib tuleneda ka rahaline vastutus (vastavalt ÄS § 180 lg 51 ja § 187) äriühingu ees (nimetatu eeldaks eraldi kohtumenetlust ning vajadust tuvastada iga juhatuse liikme tegevus ja sellest tulenev vastutus). Ajutise halduri hinnangul ka juhatuse liikme Andreas Välja tegevuses võib olla äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega (seda pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine ja/või osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine otsustamaks omakapitali taastamisega seonduvat), kuid viimase juhatuse liikme tegevuse ajal ei ole võlgniku varaline olukord märkimisväärselt halvenenud (kohustuste hulk on suurenenud ainult arvestatud intresside/viiviste arvel). Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud muid kuriteo tunnustega tegusid. Võlgnik on esitanud registriosakonnale kõik aruanded kuni 2010.aastani. 2010.a. aasta osas on andmed saadud ainult võlgnikult. Aruannete finantsanalüüs toodud lühidalt ära järgnevas: Ettevõtte tegevust iseloomustavad finantssuhtarvud:

4(12)

2-11-42193 Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused), mille puhul ei ole tegemist mitte suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Ettevõtte puhas käibekapital ehk töökapital võimaldab hinnata ka likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude katmiseks. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Võlgniku puhaskäibekapital oli: 31.12.2007.a. seisuga negatiivne -388631 krooni 31.12.2008.a. seisuga negatiivne –1049637 krooni 31.12.2009.a. seisuga negatiivne – 2594680 krooni 31.12.2010.a. seisuga negatiive - 176066 eurot Nimetatud viitab sellele, et võlgnikul esinesid makseraskuseid (vähemalt likviidsusega seonduvad probleemid). Puhta käibekapitali negatiivne tulemus oli esmalt tingitud asjaolust, et põhivahendite (sõidukid) soetamist finantseeriti lühiajaliste laenudega) ning alates 2009.a.-st SEB Liising AS poolt liisinglepingute ennetähtaegsest lõpetamisest. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu– puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab tõsisematele makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli: 31.12.2007.a. seisuga negatiivne -0,04 31.12.2008.a. seisuga negatiivne -0,10 31.12.2009.a. seisuga negatiivne -1,06 31.12.2010.a. seisuga negatiive -129,22 Kõik nimetatu viitab sellele, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 2007.a. lõpu seisuga ning võlgniku maksevõimelisus viimasel 3-4 aastal pidevalt halvenes. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase: Lühiajalise võlgnevuse käibevara üldine kattekordaja = ------------------------------------( maksevõime üldine tase, Current Ratio) lühiajalised kohustused Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme krooni ulatuses on firmal käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste katteks. Üldjuhul peaks olema näitaja 2 ja 1 vahel. Võlgniku lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja oli: 31.12.2007.a. seisuga 0,7899 31.12.2008.a. seisuga 0,4514 31.12.2009.a. seisuga 0,3032 31.12.2010.a. seisuga 0,0025

5(12)

2-11-42193 Kõik nimetatu viitab veelkord sellele, et võlgnikul oli liialt suured lühiajalised kohustused ning võlgniku olukord pidevalt halvenes. Sisuliselt kõikidel vaadeldud aastatel oli võlgniku valmidus täita oma lühiajalisi kohustusi mitterahuldav. Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva))*100 annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. Kehtib üldreegel, et kuni 50% on hea näitaja. Mida suurem võlakordaja, seda suurem on kreeditoride risk. Võlgniku võlakordaja oli: 31.12.2007.a. seisuga 70% 31.12.2008.a. seisuga 73% 31.12.2009.a. seisuga 235% 31.12.2010.a. seisuga 12955% Kõik nimetatu viitab asjaolule, et juba 2007.a. seisuga oli kreeditoride jaoks suur risk tehingus nimetatud äriühinguga. 2007.a. sõlmis Võlgnik mitu liisinglepingut SEB Liising AS-ga, mille tulemusena kohustuste kogusumma märgatavalt suurenes, mis omakorda tähendas riskisuse suurenemist. Selleks, et analüüsida ettevõtte tegevuse tasuvust ehk rentaablust, tuleb kasumisummat võrrelda selle saamiseks kasutatud ressurssidega. Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust uuritakse. Ettevõte tegevuse efektiivsust iseloomustab omakapitali rentaablus

(ROE)

(puhaskasum/omakapital), mis kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. Võlgniku ROE oli: 31.12.2007.a. seisuga- 44,65% 31.12.2008.a. seisuga -1,73% 31.12.2009.a. seisuga 181,18% 31.12.2010.a. seisuga 1,46% Kõik nimetatu viitab asjaolule, et 2007.a. oli võlgnikule edukas aasta ning probleemid algasid 2008.a.-st. 31.12.2009.a. ja 3.12.2010.a. näitajad ei näita omakapitali kasutamise efektiivsust realistlikult, kuna omakapital oli negatiive. Ettevõte tegevuse efektiivsust iseloomustab ka koguvarade rentaablus

(ROA)

(puhaskasum/aktivad), mis kajastab ettevõte käsutuses olevate varade tasuvust. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. Võlgniku ROA oli: 31.12.2007.a. seisuga 13% 31.12.2008.a. seisuga 0% 31.12.2009.a. seisuga -244% 31.12.2010.a. seisuga -188%

6(12)

2-11-42193 Kõik nimetatu viitab asjaolule, et 2007.a. oli võlgnikule edukas aasta ning probleemid algasid 2008.a.-st. 31.12.2009.a. ja 3.12.2010.a. näitajad ei näita omakapitali kasutamise efektiivsust realistlikult, kuna omakapital oli negatiive. Ettevõte tegevuse efektiivsust iseloomustab ka koguvarade rentaablus

(ROA)

(puhaskasum/aktivad), mis kajastab ettevõte käsutuses olevate varade tasuvust. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. Pankrotiohu näitaja Ajutine halduri hinnangul nimetatud näitaja toob kõige selgemalt välja maksejõuetuse ja selle saabumise hetke. Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel;

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara) Võlgniku pankrotiohu näitaja oli: 31.12.2007.a. seisuga 1,62 31.12.2008.a. seisuga 1,12 31.12.2009.a. seisuga -7,23 31.12.2010.a. seisuga -277,2 Kõik nimetatu viitab asjaolule, et juba 2007.a. lõpu seisuga olid ohtlikud viited võlgniku võimaliku pankrotiseis saabumisele. Tuginevalt kogutud andmetele, makseriskide suurenemine tulenes SEB Liising AS ees suuremahuliste kohustuste võtmises 2007.a. Võlakohustuse võtmisel võlgniku juhatus ei suutnud ette prognoosida, et 2008.a. toimub kaubaveo osas nõudluse vähenemine, mis viib olukorrani kus ei suuta säilitada endist tegevusrentaablust ning üldsegi täita omi kohustusi. Majandusnäitajate ja muu kogutu kohaselt maksejõuetuse saabumise momendiks oktoober– november 2009.a., mil võlgnik jäi ilma varast millega teenida vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on esitanud võlgnikule teabenõude vara ja kohustuste kohta ja tehingute kohta viimase 2-3 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile selgitusi oma võimalike pandiõiguste, sõlmitud rendi- ja üürilepingute, andmed ettevõtte struktuuri kohta ja majandustegevuse lühiiseloomustus ajutise halduri nimetamise seisuga. Nimetatu osas on ajutine haldur kogunud info kolmandatelt isikutelt. Ajutine haldur on võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et

2-11-42193 kohustused panga ees puuduvad. Kontole on seatud arestid Maksu- ja Tolliameti ja kohtutäitur Andrei Krek avalduste alusel. Sundtäitmine on ajutise haldur taotluse alusel peatatud.

8(12)

2-11-42193 Ajutise halduri arvates (hinnates konservatiivselt) võlgniku olemasolevava põhivara väärtus võib olla ca 300-400 eurot. Koos võlgniku kassajäägiga võib võlgniku vara väärtus olla ca 340-440 eurot. Võlgniku bilansiandmete kohaselt seisuga 31.8.2011 kohustusi kokku 184791,82 eurot. Samas tuginedes kolmandate isikute (võlausaldajate) esitatule, siis kohustuste tegelik maht on suurem (peamiselt viiviste/intresside arvelt). Samas nimetatu ei mõjuta hinnangu andmist võlgniku maksevõimelisusele. Kuna võlgnikul on kohustusi summas minimaalselt 184791,82 eurot ning varasid ca 340-440 eurot, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Nimetatu viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele. Olemasolevad varad on ebapiisavad pankrotimenetluse kulude katmiseks. Käesolevas menetluses puuduvad andmed kolmandate isikute pandiõigusest võlgniku varale ja ka võlgniku võimalikest pandiõigustest kolmandate isikute varale. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Ajutise halduri kogutud info kohaselt võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad negatiivsetest turumuutustest. 2006-2007.a.-tel oli võlgniku poolt sõlmitud SEB Liising AS-ga kokku 12 liisinglepingut, millest tulenes suur varaline kohustus ning muutis võlgniku finantsolukorra pingeliseks. Kui 2008.a jätkunud sama olukord, mis 2007.a., siis võlgnik oleks arvatavalt suutnud vältida maksejõuetust. Kuid seoses nõudluse vähenemisega, langesid ka veohinnad ning veoteenuses saadav tasu ei võimaldanud enam täita finantskohustusi. Nähtuvalt kogutud andmetest oli liisingfirma ajatanud kohustuse täitmist, kuid nimetatust oli ebapiisav ajavõit olukorra normaliseerumiseks ja maksevõime taastamiseks. Selge ja püsiva maksejõuetuse saabumiseks momendiks oli oktoober-november 2009.a, mil liisingfirma võttis võlgniku valdusest liisitud varad. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud seoses maksejõuetusega KarS § 384-385 nimetatud süüteo tunnuseid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 31.12.2009.a. seisuga, siis teoreetiliselt on tagasi võidetavad kõik tehingud/toimingud, mis tehti peale seda 01.01.2011.a. Ajutine haldur toob eraldi välja järgnevad tehingud/toimingud (ajutise halduri hinnangul olulisemad):

9(12)

1)

2) 3) 4)

2-11-42193 17.02.2010.a. sõlmitud kinnistu asukohaga XXX müügi- ja asjaõigusleping. Nimetatud kinnistu müüdi hinnaga 1 472 513 krooni SWELL SERVICE Osaühingule kelle osas on võimalik esitada seisukoht et tegemist võib-olla võlgniku lähikondsega; Võlgniku endisele töötajale Gennadi Semjonov 01.03.2010.a. müüdud haagis Krone hinnaga 40080 krooni; DnB Nord Liising AS-le 26.10.2010.a. müüdud veok Volvo FH440 (ehitusaasta 2008.a.) hinnaga 800000 krooni ja müügihinna osas tehtud tasaarveldus; Korduvad laenu andmised ja tagastamised võlgniku juhatuse liikmete poolt (igakordsed summad ca 10000-20000 krooni).

Ajutine haldur ei suuda hetkel hinnata nimetatud tehingute/toimingute tagasivõitmise nõuete esitamise edukust, kuna hetkel teadmata kas tehingutes/toimingutest tuleneb selget võlausaldajate huvide kahjustamist. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ning võlgniku majandustegevusest toimuvad laekumised ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur hinnangul tuleks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad selged tõendid, et ole võimalik tagasi võita mingit vara või tagasi nõuda mingit vara, sealhulgas puudub võimalus saavutada juhtorgani liikmetel tekitatud kahju rahalist hüvitamist. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise halduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 3000 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt PankrS § 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist võlgniku pankrotihaldurina. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

KOKKU

13 tundi Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks). KOKKU ajutise halduri tasu – 910 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Ajutine haldur on teinud alljärgnevaid kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega: Nr. Kogus Ühik

1,0 kogum

tk

km

tk

6,0 tk

tund

Hind, eur 6,40 0,31 0,25 1,53 2,30 5,00

Kauba/teenuse nimetus telefonikulud paljundus, tükikulud Transport Kiviõli-Narva-Kiviõli päringud äriregistrist päringud kinnistusraamust töökoha, arvuti, internet kasutus

Summa, eur 6,40 46,5 50,00 9,18 13,80 80,00 10(12)

2-11-42193 Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 205,88 eurot (sisaldab kõiki makse) Ajutine haldur palub mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu 910 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 205,88 eurot ja määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele);

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid ja võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksujõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 14. detsembril 2011.a kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 29. detsembril 2011 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 1. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. 11(12)

2-11-42193 PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku taotleb ajutine haldur tasu oma ülesannete eest 910 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 910 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks märgib ajutine haldur 205,88 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 910 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 205,88 eurot pankrotivara arvelt. Võlausaldaja Osaühing INFORKOM BALT on kohtu deposiiti Osaühingu PLUSS-AUTO ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasunud 2000 eurot (milles 1000 eurot 23.09.2011.a ja 1000 eurot 14.11.2011.a). Ajutise halduri tasu summas 910 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri kulutused summas 205,88 eurot tasuda PLUSS-AUTO pankrotimenetluses deponeeritud vahenditest. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.